3. leht 3-st
Postitatud: 17 Sept, 2006 6:31
Postitas gans
fireman kirjutas:Veidi siiski kahtlen. Leidsin ka ühe pildi kus on veidi tagaratast näha. Samas miks ei võiks seda monstrumi tagarattaga juhtida?
Olen märganud,et Fw189 erinevatel versioonidel on erinevad teliku esiosad. Gondlialused rattad on vastavalt kas paaris või ka üksikul amortisaatoril. Tagarattad tunduvad aga kõigil ühesugused,st. järeljooksuga olevat. Huvitav kuidas sellist lennukit ruleerimisrajal juhiti?
Kas mootorite võimsusel mängides?
Postitatud: 17 Sept, 2006 12:18
Postitas FW Anton
Üldiselt sabarattaga lennukeid juhiti ruleerimisel pöördetüüri (pedaale) ja esirataste pidureid rakendades.
Postitatud: 17 Sept, 2006 16:21
Postitas EOD
Samuti juhitakse ruleerimisel ka ninarattaga lennukeid. Sellist kahe hoovaga "põlve" kasutatakse aga siis, kui ratas kinnitub amortisaatorile ja seda on vaja pöörata, nagu ninaratta puhul või hoida pöördumast, nagu SB-2 põhitelikul. Sabarattaga telikul kasutatakse tõesti "ostukäru" skeemi, mida saab trossidega pöörata.
Mõte liigub selles suunas, et seal võivad olla mitme erineva lennuki osad. Fotoaparaadi raam sellelt põlenud luurelennukilt ja ninatelik teiselt, seni tundmatult masinalt.
Postitatud: 17 Sept, 2006 19:29
Postitas Immelmann
Sabaratas on reeglina nn. järelejooksev, juhtimine maapinnal käib põhirataste piduritega. Tänapäeval saab seda näiteks Wilga küljes näpuga katsuda. Tihtipeale on sabaratas otseasendisse lukustatav, et lennuk stardi ajal otse jookseks, kuni pöördetüür mõjuma hakkab.
FW189 sabaratas oli sissetõmmatav (külje suunas stabilisaatori sisse) ja üsna väike. Kõnealune telikujalg FW189 juurde küll ei kuulu.
Postitatud: 19 Sept, 2006 9:46
Postitas EOD
Wilga sabaratas on juhitav. Trossid on ühendatud pöördetüüriga. Piduritega juhitakse väikesel kiirusel, suurel kiirusel võib pidur üle kuumeneda ega toimi enam üldse. Omal vastav kogemus olemas.
Postitatud: 20 Sept, 2006 9:08
Postitas Immelmann
Olid vist jah trossid ka, mingil määral keerab pöördetüüriga kaasa. An-2 oleks ehk parem näide. Ilmasõja aegsetel pillidel oli isegi ninaratas vabalt pöörav. Mitmemootorilised hoidsid stardil suunda mootorite veojõuga mängides: kisub vasakule, tõmba parema külje mootoritel gaasi maha.
B-29 piloodid nägid oma ülekoormatud masinatega näguripäevi, kui Mariaani saartelt üles pidid saama. Vaja läks kõigi mootorite täit rammu, pidurid oleks stardil ära kärsanud. Et rajale ära mahtuda, alustati hoojooksu vasakust servast diagonaalis üle raja. Siis tegi lennuk uhke kaare ja kui vasak serv jälle vastu tuli, oli kiirust juba piisavalt, et pöördetüüriga suunda hoida. Sihuksed lood siis.