Siberi sügavuses aastatel 1949 - 1954, kus mul tuli püüda seal ellu jääda, ei kasutatud sõna "NATSIST", ei teatud sellist sõna.
Olin, näiteks, kaugel stepis kohalike jaoks, kui nad sõbralikud olid - Marusja-estonka. Kui aga miski pani neid vihastama, siis olin Mashka-fashistka.
Kõik, millest räägin, on mu enda elukogemustest.
Sama juttu ajas minu kadunud ema Maria. Kui kohalikele midagi ei andnud, kohe olid fašist valmis!
Vist olen kunagi juba kirjutanud, aga:
Kord olid vene karjanaised ühe noore, korralikult riides mehe lihtsalt läbi peksnud. Too oli lennukilt langevarjuga alla hüpanud... Oli korralikult riides olnud ja naised arvasid, et fašistide parašutist(sõda oli ju selleks ajaks ammu läbi)
Andsid keretäie ja siis vedasid kolhoosi esimehe juurde. Seal tuli välja, et tegu mingi geoloogi või üliõpilasega, kes kolhoosi mingeid asju ajama tulnud.... Esimees oli siis naised läbi sõimanud. Et kas siis puhas ja korralik mees ei võigi nõukogude inimene olla..?