www.militaar.net

Kõige lahedam on see, et meil on nüüd lausa eraldi teema "rahulolu uuring" ja siin 2LK postitusi, aga peale paari kõrgemast ohvitserist kaasfoorumlase pole seda viimast (või ka eelviimast jne) "rahulolu uuringut" näinud ega lugenud.

Viimane avalikult saada olev umbestäpselt selleteemaline... no või servapidi haakuv "uuring" on Madis Toomla 2023a magistritöö õhuväe personalivoolavuse kohta.

Ja enne seda n.ö. "eelviimane" oli 2016a Hannes Rõõs`i magistritöö.

Nagu ma kusagil ohvitseride koolituse vm teemas ükskord juba kirjutasin, siis ülejäänud mis saada on, on keskendunud ajateenistusele mitte tegevteenistusele. Loeks kohe huviga ka tegevteenistuse rahulolu-uuringuid....

Fucs kirjutas: ↑11 Nov, 2023 20:52 Loeks kohe huviga ka tegevteenistuse rahulolu-uuringuid.

Ma arvan, ei tea aga arvan, et need poleks täielikult usaldusväärsed.

Tegevteenistuses sõdur (olgu mis iganes auastmega) kardab rääkida tõtt, sest tal on vaja ametikõrgendusi, auastemekõrgendusi, medaleid, jne.

Uuring oleks vaja teha täiesti sõltumatu firma poolt, võib-olla isegi suure sõltumatu välisfirma poolt.

Imperialistliku Venemaa poolt kehtestatud pool sajandit kestnut okupatsioonist on suhteliselt lühike aeg.

Martin Herem kirjutas: ↑11 Nov, 2023 8:27

Pole hullu, kui ei meeldi, mine ära, järjekord on ukse taga

Minu arvates on see ülekohtune legend.

Kahjuks on seda nii mõnelegi otse öeldud. Ma jätan detailid küll paljastamata, arusaadavalt, ma loodan.
Mulle ei ole öeldud, ma pole vingunud ka personalis, sest mulle meeldib see, mis ja miks ma teen. Rahanumber on vaid boonuseks, kuigi jah, mujal saaks rohkem nende oskustega, räägivad.

mongol kirjutas: ↑11 Nov, 2023 21:38

Martin Herem kirjutas: ↑11 Nov, 2023 8:27

Pole hullu, kui ei meeldi, mine ära, järjekord on ukse taga

Minu arvates on see ülekohtune legend.

Kahjuks on seda nii mõnelegi otse öeldud. Ma jätan detailid küll paljastamata, arusaadavalt, ma loodan.
Mulle ei ole öeldud, ma pole vingunud ka personalis, sest mulle meeldib see, mis ja miks ma teen. Rahanumber on vaid boonuseks, kuigi jah, mujal saaks rohkem nende oskustega, räägivad.

Nüüd ma pean küll härra kindraliga nõustuma. Järjekord ukse taga oli stamplause aastaid tagasi. Täna on minul küll tunne, et hea on kui saad pakkumise Virru ja Võrru.
Täitsa huvitav oleks kuulda, et millised tegevusvariandid veel olid laua peal selliste lugude juures peale lahtilaskmise? Ma juba tunnen, et otsusevastuvõtu protsessis käidi läbi hulgi tegevusvariante ja kui viletsad need siis pidi olema, et valiti välja otsus - Lahti lasta!

Palun jätkuvalt koroonat siia mitte sisse tuua. Selleks on koroonateema.

Martin Herem kirjutas: ↑11 Nov, 2023 8:27
Kui inimene oma ametikohale päris hästi ei sobi, siis ollakse loomulikult ükskkõiksed või isegi lahkumist "toetavad", Seda näeb siiski väga harva.

Millal enne ol KV keegi lahti lastus lokkavad lolluse või saamatuse eest ?? Jah ..üfti, vaktsiini, krim karistuse korral tehakse aga ära kui arenguvestluses leitakse , et tuhm mis tuhm siis lahti küll ei lasta.
Kirjutama reegel ju kv et lihtsam siis oma üksusest ära edutada. Uus üksus saab ka aru, et tuhm vend ja taas edutatakse ära. Kurb asi selle juures on see, et lõpuks jõuavad nad kõik KVPS või KLPS.
Usun et iga afk teab siin mõnda talenti kes siis üksust vahetanud ülespoole.

tegevteenistuses sõdur (olgu mis iganes auastmega) kardab rääkida tõtt, sest tal on vaja ametikõrgendusi, auastemekõrgendusi, medaleid, jne.

Järjekordne legend, mis püsib ainult tänu argpüksidele.
KVs on viimased 10 aastat läbi viidud kahte "uuringut". Rahuloluuuring KV poolt ja Pühendumusuuring üle terve riigi avaliku sektori. Seal on muuseas näha ka tulemused KV väeosade kaupa. Seda viimast teeb eraettevõte. Ma ei viitsi seda hetkel otsida.
Hr Putkineni demonstreeerib aina rohkem enesekindlat asjatundmatust. Kui pole kindel, siis ei maksa targutada. Mina olen näinud mõlema uuringu avatud vastuseid ja nende põhjal küll tegevväelaste hirmu kinnitada ei saa. Kahjuks ei saa ma neid siin avaldada. Siin foorumis ja FBst rääkimata võtab pidevalt oma nime all kriitiliselt sõna mitmeid kaitseväelasi ja ... ? Kas juhtub midagi? Ma alles allkirjastasin ühe tegevväelasest kriitiku ergutuse KV aastapäevaks. Seega minu arvates tuginete te hr Putkinen ülemaailmsele legendile, millel osaliselt ka tõepõhi all on. See kehtib muuseas ka Soomes.

Millal enne ol KV keegi lahti lastus lokkavad lolluse või saamatuse eest ?? Jah ..üfti, vaktsiini, krim karistuse korral tehakse aga ära kui arenguvestluses leitakse , et tuhm mis tuhm siis lahti küll ei lasta.

Mina olen lasknud.
Usalduse kaotamise eest. Alkoholi pärast.
Saamatuse eest tavaliselt ei lasta lahti, vaid määratakse sobivamale (loe: võimetekohasele) ametikohale. Edutamisest ei tea ma juba väga ammu midagi. Aga see sobivamale kohale määramine võib lõppeda töölt lahkumisega omal soovil, sest "organisatsiooni kultuur ei meeldi". Nii et siin on veidi ka surnud ring. Ühest küljest kritiseeritakse liiga ükskõikset suhtumist ja teisest küljest vähem võimekate teenistuses hoidmist. Ja mis peamine - kritiseerivad ikka need, kellel endal pole mingi vastutust või otsustamise kohustust (vähemalt antud küsimuses). Küll ise aga teeks õigeid otsuseid
On ka teisi võimalusi. Näiteks kokkulepe. Ka seda olen kasutanud. Siit kaks kuud ja ... Või ka koondamine. Enamasti on lihtsam ja kõigile vähem stressi. Vahel maksab see kätte, sest reservi läinud inimene hakkab kuulutama tagakiusamist jms. Vabastamisel oleme aga tõepoolest liiga tihti olnud juriidiliselt ebakorrektsed ja lõpuks kohtus kaotanud. Kuid kokkuvõttes on see väiksem kaotus, kui inimest edasi hoida.

Ja veel üks anomaalia. Kaks hästi läbisaavat, samu väärtuseid jagavat ohvitseri võivad inimest hinnata väga erinevalt. Kui üks teeb negatiivse hindamise, võib teine mõne aja pärast hoopis positiivse teha. Ja seal on mitmeid asjaolusid. Üks vaatab erialaseid oskusi, teine inimestega läbisaamist. Ühel ongi tegemist spetsialistiga, teisel hoopis administreerijaga.
Mina tean täna teenistuses mitut ohvitseri ja allohvitseri, keda ma ei pea väga võimekaks ja ei oleks kunagu sellele kohale edutanud, kuid nende ülemad on seda teinud. Mõnegagi olen seda arutanud, kuid otsus jääb ülemale, mitte mulle.

Enamus neist, kes enda tagakiusamist väidavad, on ise selleks üsna palju teinud.

Ei ole KVs asjad suurepärased aga nii Isonts kui Exitus kui Putkinen, jagavad siin lihtsalt legende.
Ja mongol - kui sulle pole nii öeldud (uks on seal), kas siis ikka kellelegi teisele on öeldud? Või talle ainult tundus nii?

Martin Herem kirjutas: ↑11 Nov, 2023 23:48 Seega minu arvates tuginete te hr Putkinen ülemaailmsele legendile, millel osaliselt ka tõepõhi all on. See kehtib muuseas ka Soomes.

Tõsi - kehtib ka Soomes.

Minul on aga ka isiklikke kõgemusi. Ohvitseril on oma arvamus, aga ta ei tohi minna vastuollu oma ülemusega, seega ei aja asja edasi, sest ülemuse seisukoht on teada.

Õeldakse, et hakata ülemusele vastu on nagu kuseks vastu tuult.

Selles ei ole midagi uut, et ülemal on teine arvamus. Küll aga on iga endast lugupidava ohvitseri-spetsialisti ülesanne ülemale selgitada, miks tema arust peaks teistmoodi tegema. Kui ülem otsustab pärast seda ikkagi enda variandi kasuks, siis nii on. Aga lihtsalt minna lasta ei ole ka õige.

See on teistelgi elualadel nii - ülemusele tuleb jätta mulje, et realiseerides sinu ettesöödetud mõtteid viib ta ellu oma agendat.

Väga huvitavad arutelud. Lihtsalt huvitav, kui kaua keskmiselt kaadrisõdur, - allohvitser ja -ohvitser KJs teenib enne äraminekut? Ma usun, et need numbrid on suhteliselt sarnased kõikidel lääneriikidel, kus on tavaline, et sõduri ametikohal teenitakse mõned aastad ja siis edasi allohvitseriks või erru? Kaadriallohvitseridel on ilmselt keskmine teenistusaeg kahekohaline ja samuti ohvitseridel. Kui rootslased veel üritasid oma 100% kaadriarmeed teha, siis oli probleem, et sõdurid ei teeninud piisavalt, mis olenevalt erialast oli kolm kuni viis aastat. Soomes kaadrisõdureid praktiliselt ei olegi ja allohvitseride teenistusajad jäävad peale ajateenistuse lõppu mõnest kuust paarikümne aastani. Esimesed on näiteks ajateenijad, kes palgatakse järgmist rotatsiooni baaskoolitama. Allohvitseridel oli enne tavaline, et kuni kolm viieaastat tähtajalist teenistuslepingut, kuid olen aru saanud, et tänapäeval võib sinna veel viisaastakuid otsa tulla. Erioperaatoritel oli kombeks, et baaskursus kestis aasta ja kellega teenistusleping sõlmiti, sai operaatorina teenida kuni 15 aastat ja siis kuhugi lihtsama koha peale. Kui ohvitser lõpetab sõjakooli, siis on esimene viisaastat tähtajaline ja peale seda tähtajatu leping kuni pensionini, mis tähendab u 30 aastat tegevteenistust.

Vähemalt vanemohvitseridel ja kindralitel on ka dilemma - kaitsevägi allub tsiviilvõimule, aga ta on tegelikult vastutav ka terve rahva säilimise eest - on ka andnud vande täita ülemuse käske.

President on kaitseväe ülemjuhataja ja põhimõtteliselt kaitseväe juhataja allub presidentile - aga kui president ajab kahjulikku asja kui kaugele kaitseväe juhataja tohib minna oma ülemuse vastu?

Võtan võrdluse Soome ajaloost.

Kindral Lauri Sutela oli Soome Kaitseväe juhataja aastatel 1974-1983. Venemaa tahtis kangesti, et Soome Kaitseväe ja puna-armee vahel peetakse ühiseid õppuseid. Nimelt Sutela otsustas, et ei peeta "kui ainult üle tema laiba". President Kekkonen "nõustus" Sutelaga - neid õppuseid ei iial peetud. Ilma Sutelata Kekkonen oleks ilmselt nõustunud Venemaa tahtmisega.

Soome president Tarja Halonen ja välisminister Erkki Tuomioja tahtsid väga, et Soome liidub jalaväemiinid keelava Ottawa konventsiooniga - ja Soome kindralid ei kahjuks tõusnud selle tsiviilvõimu vastu piisavalt suure jõuga. Nii "miljon" jalaväemiini hävitati ja Soome riigikaitsele tekitati väga suur kahju.

Kindral Lauri Sutela oli juba sellel ajal pensionär, aga tema avalik seisukoht oli, et nende miinide hävitamine oli võrreldav riigi reetmisega. Soomes kindralid on reservis elu lõpuni, võidakse käskida uuesti tegevteenistusse kas või 90 aastasena.

Juhani, oled tehtud mees- meie Kaitseväe pealik mainis Sind mitmes postituses. Ja alati huvitav lugeda Sinu arvamusi.

Martin Herem kirjutas: ↑11 Nov, 2023 23:48

tegevteenistuses sõdur (olgu mis iganes auastmega) kardab rääkida tõtt, sest tal on vaja ametikõrgendusi, auastemekõrgendusi, medaleid, jne.

Järjekordne legend, mis püsib ainult tänu argpüksidele.

Erandid kinnitavad reeglit ja mõni nõrgem ikka tugevate sekka ära eksib. Toon väga üldise näite ("järjekordne minu legend"), millega ilmselt mõned õnnetud on kokku puutunud. Järgneva kirjelduse tegevus on väljamõeldud, üksused, nimed ja auastmed on fiktiivsed.
Osakonna sees kõik saavad aru, et püstitatud eesmärgi täitmine on füüsiliselt võimatu, teostus ja tulemus on täielik clusterfu.k ja nõuab ressurssi, mida ei eksisteeri aga nii palju mune ei ole ülemal, et minna teise osakonda ütlema, et tõmmake oma ambitsiooni tagasi. Sest see major teab, et üksuse ülemale on juba mõte eelnevalt maha müüdud ja otsus oli ettevalmistatud ja vastuvõetud. Koosolekul, kus seda tehti oleks pidanud juba majori härra oma suu lahti tegema, sest ta ju tegelikult teadis, et pole võimeline seda ülesannet täitma. Aga teise osakonna ülem on kolonel, ülemale juba idee meeldis või veelgi hullem ülesanne tuli peastaabist. Järgmise aasta 24. veebruar on võimalus kolonelleitnandiks saada ja nii need munad kõhuõõnde tagasi tõmmatakse. Ja nii nädalast nädalasse.
Ja kui küsid suitsunurgas, et miks siis nii jälle läks, saad vastuseks, et keegi mind nagunii ei kuula, ülem tahab, staabiülem käskis, s3 ülem on ..., käsk tuli peastaabist blablabla....
Mina nimetan seda majori sündroomiks, kes võib järgmisel 24. veebruaril kolonelleitnantiks saada. Kui seda hirmu ei ole siis paugutavad kõik nii kuidas torust tuleb. Mõni ehk liigagi palju.