www.militaar.net

Aidas magamine on vast ikka veel sellest ajast, kui elumajas oli ruumi vähe. Hea, kui oli pererahval eraldi kamber...

Heintes magamine oli soojal ajal peaaegu möödapääsmatu, kui mingi suurem sünnipäev või suguvõsa kokkutulek oli.
Tares vähe ruumi, palav, umbne, kärbsed jne. Noorem rahvas läks alati küüni või lauda lakka, kus sai poole ööni tondijutte rääkida, üksteist heinaga loopida ja muid lollusi teha. Ruumi oli laialt, värske õhk ja pehme küljealune. Pärast uinusid heinte krõbina ja laudast kostva loomade nohina saatel. Varavalges tõusid kukelauluga üles.

Rebane11 kirjutas: ↑22 Aug, 2024 14:13 Kas see nüüd ainult tujust sõltus.

Tuju selles mõttes, et vahest tehti hommikuks ikka midagi muud ka kui praemuna .

Kohvi- või teekannu soojana hoidmiseks olid sellised paksust kangast ja voodriga kohvikannu soojendajad, mäletate? Tänased noored, kes harjunud mikrolaineahjudega, ei kujuta ettegi, mis tasemel elu Eestis või Soomes kõrvalisemates kohtades käis veel paar põlvkonda tagasi. Ei imesta, et inimesed olid harjunud suhteliselt vara magama minema, sest pimedas ei saanud väljas midagi teha. Nüüd näeb õhtul, kuidas masin põllul laterna valgel müttab. Sel ajal pidigi väga vara tõusma, sest esimene ring oli kööki pliidi ja talvel maja ahjudesse tuli teha. Siis kaevust vett vinnama, siis söök soojaks. Ja kõik pidi valmis olema enne kui tööle minema hakati. Talvel lumetööd ka. Tänapäeval noored mõnulevad pikalt sooja dušši all, siis pesti külma veega kausist, suurem pesemine oli korra nädalas, kui pesti pesu ja köeti sauna. Siis teevad vingus näoga pakipudru mikrolaineahjus soojaks ja lähevad kooli. Lakas eriti ei magatud. Suvel tehti aknad lahti ja võeti õhem lina peale. Kui oli sulaseid, siis neile tehti magamise koht näiteks sauna eesruumi vms. Lihtsalt selleks, et esivanemate nipid meelest ei läheks, tasuks vahel käia ja ööbida kohas, kus puudub elekter ja kraanivesi.