- Batšerikov 07.jpg (46.86 KiB) Vaadatud 2439 korda
Teenistus totška peal
Re: Teenistus totška peal
Batšerikov 2009
- Batšerikov 08.jpg (148.99 KiB) Vaadatud 2437 korda
Re: Teenistus totška peal
Batšerikovi konto VKontakte-s
https://vk.com/bacherikov63
https://vk.com/id160876887
Konto Okigo-s
https://okigo.ru/user/okid345006429372
https://vk.com/bacherikov63
https://vk.com/id160876887
Konto Okigo-s
https://okigo.ru/user/okid345006429372
Re: Teenistus totška peal
Tänan akf Fucs. Suurepärane töö! Tundub et Andrei on alampolkovniku auastme välja teeninud. Natukene ka kosunud. Noore leitnandina oli ta pigem lühemat kasvu ja kleenukese kehaehitusega. See tõlgitud jutukene tõi mulle meelde ühe seiga.
Sillaga oli siis nii, et päeval tohtisid kõik seal liigelda, seisma jääda muidugi sillal ei võinud. Silla alla ei tohtinud kohalikud minna, see oli rangelt keelatud. Kui seista seljaga Herati poole ja vaadata silla alla jõesängi, siis sillast mingi 50 meetrit eemal jõesängis oli okastraadist aed ja miiniväli. See oli kellegi poolt juba enne pandud. Muidugi suurvesi oli midagi ära viinud või lõhkunud, aga ega sinna meie vaatama minna ei julgenud. Täpselt silla all võis mööda jõesängi kõndida. Vasakult poolt võis silla alla vabalt läheneda, seal miine ja okastraati ei olnud. Vist 1986 aasta lõpus viis N Liit Afganistanist välja mingi väekontingendi, tegelikkuses demblid ja vanema tehnika. See kolonn lahkus läbi Herati ja ületas ka meie silla. Enne seda vist mingi kolm päeva ei tohtinud keegi silda ületada. Igaks juhuks, et provokatsioone ei tekiks. Kohalikud sõitsid läbi jõesängi väikese ringiga, see oli võimalik. Aga mingi päev enne otsustas üks vanamees oma eesliga mööda jõesängi kondama minna. Okastraadist ja miiniväljast veel kaugemal sillast, ütleme et ca 200 meetrit sillast eemal. Päevasel ajal. Vahipost nägi seda, häire!! Diversant läheneb! BTR kihutas sillale, mingi ports sõdureid läks sillale ja seda eesliga vanameest hakati tulistama kõigist torudest. Automaadid, miinipildujad, BTR raskekuulipilduja (vist kalliber 14,5 KPVT oli äkki mark). See oli ühtaegu kurb ja ka natukene naljakas, kuidas suur N Liidu armee ühte vanameest kartis. Tegelikult ta ju ohtu ei kujutanud, aga igaks juhuks mine sa tea, laseb silla veel õhku just enne meie vägede lahkumist Afganistanist. Talle vist ikka pihta ei saadud, vanamees kihutas eesli seljas minema, ma arvan, et püksid võis ta küll täis teha
Sillaga oli siis nii, et päeval tohtisid kõik seal liigelda, seisma jääda muidugi sillal ei võinud. Silla alla ei tohtinud kohalikud minna, see oli rangelt keelatud. Kui seista seljaga Herati poole ja vaadata silla alla jõesängi, siis sillast mingi 50 meetrit eemal jõesängis oli okastraadist aed ja miiniväli. See oli kellegi poolt juba enne pandud. Muidugi suurvesi oli midagi ära viinud või lõhkunud, aga ega sinna meie vaatama minna ei julgenud. Täpselt silla all võis mööda jõesängi kõndida. Vasakult poolt võis silla alla vabalt läheneda, seal miine ja okastraati ei olnud. Vist 1986 aasta lõpus viis N Liit Afganistanist välja mingi väekontingendi, tegelikkuses demblid ja vanema tehnika. See kolonn lahkus läbi Herati ja ületas ka meie silla. Enne seda vist mingi kolm päeva ei tohtinud keegi silda ületada. Igaks juhuks, et provokatsioone ei tekiks. Kohalikud sõitsid läbi jõesängi väikese ringiga, see oli võimalik. Aga mingi päev enne otsustas üks vanamees oma eesliga mööda jõesängi kondama minna. Okastraadist ja miiniväljast veel kaugemal sillast, ütleme et ca 200 meetrit sillast eemal. Päevasel ajal. Vahipost nägi seda, häire!! Diversant läheneb! BTR kihutas sillale, mingi ports sõdureid läks sillale ja seda eesliga vanameest hakati tulistama kõigist torudest. Automaadid, miinipildujad, BTR raskekuulipilduja (vist kalliber 14,5 KPVT oli äkki mark). See oli ühtaegu kurb ja ka natukene naljakas, kuidas suur N Liidu armee ühte vanameest kartis. Tegelikult ta ju ohtu ei kujutanud, aga igaks juhuks mine sa tea, laseb silla veel õhku just enne meie vägede lahkumist Afganistanist. Talle vist ikka pihta ei saadud, vanamees kihutas eesli seljas minema, ma arvan, et püksid võis ta küll täis teha
Re: Teenistus totška peal
Mehed pange aga siia edasi. Täitsa hea lugeda.
Re: Teenistus totška peal
Kui mul "vaim" peale tuleb, siis ma püüan jälle mõne konkreetse loo siia kirja panna.
Ära karanud vene sõdur.
99,9% sõduritest, kes Afganistanis teenisid, lahkusid sealt kas omal jalal või tinakirstus. Poolt naljalt keegi vahetama ei kippunud. Kuhu sealt väga minna oleks olnudki? Pakistani, sealt Indiasse? Minu arvates suht lootusetu ettevõtmine. Aga ühel pärastlõunal saabus meie totska peale üks BTR või BMD või suisa mõlemad. Masinatest astusid välja vene ohvitserid, paar sõdurit ja üks kohalikus (afgaani) riietuses "valge inimene". Meid rivistati ülesse ja siis algas näitlik õppetund. See "valge inimene" oli vene sõdur, kes oli ära karanud dusmanite poole peale. Mis põhjusel, seda ma ei mäleta. Vist mingid nädalapäevad oli teda seal siis mingis kishlakis peetud ja siis vahetati ta ilmselt kellegi vastu välja.Seda kohalikus riietuses sõjameest talutati siis rivi ees edasi tagasi (käed olid tal vist isegi raudus) ja räägiti meile, et ärge mõelgegi üle karata ja mis see kõik endaga kaasa võib tuua. Siis kadus seltskond masinatesse ja sõideti edasi.
Natuke levinud sõnu ka kohalikust keelest, mida ma tol ajal teadsin.
Zuravi- vene sõdur
Hanum- naine
Patsa- poiss
Dus- sõber sarnane sõnale dusman, kelle vastu vene sõdurid sõdisid
Ära karanud vene sõdur.
99,9% sõduritest, kes Afganistanis teenisid, lahkusid sealt kas omal jalal või tinakirstus. Poolt naljalt keegi vahetama ei kippunud. Kuhu sealt väga minna oleks olnudki? Pakistani, sealt Indiasse? Minu arvates suht lootusetu ettevõtmine. Aga ühel pärastlõunal saabus meie totska peale üks BTR või BMD või suisa mõlemad. Masinatest astusid välja vene ohvitserid, paar sõdurit ja üks kohalikus (afgaani) riietuses "valge inimene". Meid rivistati ülesse ja siis algas näitlik õppetund. See "valge inimene" oli vene sõdur, kes oli ära karanud dusmanite poole peale. Mis põhjusel, seda ma ei mäleta. Vist mingid nädalapäevad oli teda seal siis mingis kishlakis peetud ja siis vahetati ta ilmselt kellegi vastu välja.Seda kohalikus riietuses sõjameest talutati siis rivi ees edasi tagasi (käed olid tal vist isegi raudus) ja räägiti meile, et ärge mõelgegi üle karata ja mis see kõik endaga kaasa võib tuua. Siis kadus seltskond masinatesse ja sõideti edasi.
Natuke levinud sõnu ka kohalikust keelest, mida ma tol ajal teadsin.
Zuravi- vene sõdur
Hanum- naine
Patsa- poiss
Dus- sõber sarnane sõnale dusman, kelle vastu vene sõdurid sõdisid
Re: Teenistus totška peal
Märgin ära, et venelasteks või vene sõduriteks kutsusid taliibid ka veel aastal 2011 Helmandi provintsis eestlasi 
Eestlaste kõrbevorm oli erineva laiguga, kui brittidel ja ameeriklastel, ning kui eestlaste patrull kusagile läks, siis vahel ütlesid meie üksuste juures olevad tõlgid, et "Taliibid räägivad raadios, et venelased sisenevad külla". Tõlgid kuulasid väikeste Motorola raadiosaatjate kanaleid kruttides pidevalt ka taliibide raadiosidet ning andsid huvitavamaid asju meile teada. Vahel ajas vastaspool ka vist teadlikult totaalset jama, rääkides enda jõude ja relvastust võimsamaks kui tegelikult oli. Või siis tegid mingeid plaane ainult raadiosides, aga tegusid isegi ei üritanud.
Aga kas see sõna oli zuravi, või midagi muud, ma ei tea. Ise mäletan ainult kahte sõna sealt - kotšan oli kaamel ja kišaka oli kass. Üks eestlane rääkis kohaliku politseinikuga nii, et tema küsis midagi eesti keeles ja teine vastas puštu keeles- ning nad said teineteisest aru. Kuid küllap seal olid rahvusvaheliselt äratuntavad žestid mängus.
Selline olmeline küsimus, et kuidas totškas tualetimajandusega oli? Ehitasite lisaks saunale ka välikemmergu?
Uuemal ajal olid liitlasvägede väiksemates baasides järgnevad võimalused:
1) Mingist ruumist või spetsiaalselt ehitatud putkast tehti kemmerg. Seal oli puust kast prill-lauaga, aga all ei olnud sügavat auku. Prill-laua külge kinnitati spetsiaalne matkajatele mõeldud kott, tehti kastil istudes häda sinna sisse ja paber visati ka kotti. Pärast pakiti kott kokku, see oli hõbedavärviline ja midagi läbi ei paistnud, ning viidi majutusest eemale prügiauku, kus regulaarselt prügi ning "si.takotid" ära põletati.
2) Mõnedes baasides olid välikemmergute all metallist vaadid. Kui need täis said, siis veeti need korraks eemale ning mingit kütust lisades põletati seda kraami vaadis sees. Keegi pidi selle rõvedalt haiseva teemaga tegelema, si..ta vaadis segama ja kütet lisama. Seda tööd anti karistusena neile, kes mingi jamaga hakkama saanud.
3) Tuttav rääkis, et ühes baaslaagris oli koletu sügav auk, nagu mingi kuristik, ja kõik käisid selle serval kükitamas. Seal seda ei põletatud ka, "kuristik" oli juba poolenisti täis ja lehkas jubedalt.
Aga see oli liitlasvägede laagrites siiski erand, ma ei ole rohkem midagi taolist kuulnud. Kohalikud sõdurid ja politseinikud käisid muidu küll kakal ümber laagrite, põõsastes ja kõrgema rohu sees. Nagu ka külaelanikud.
Eestlaste kõrbevorm oli erineva laiguga, kui brittidel ja ameeriklastel, ning kui eestlaste patrull kusagile läks, siis vahel ütlesid meie üksuste juures olevad tõlgid, et "Taliibid räägivad raadios, et venelased sisenevad külla". Tõlgid kuulasid väikeste Motorola raadiosaatjate kanaleid kruttides pidevalt ka taliibide raadiosidet ning andsid huvitavamaid asju meile teada. Vahel ajas vastaspool ka vist teadlikult totaalset jama, rääkides enda jõude ja relvastust võimsamaks kui tegelikult oli. Või siis tegid mingeid plaane ainult raadiosides, aga tegusid isegi ei üritanud. Aga kas see sõna oli zuravi, või midagi muud, ma ei tea. Ise mäletan ainult kahte sõna sealt - kotšan oli kaamel ja kišaka oli kass. Üks eestlane rääkis kohaliku politseinikuga nii, et tema küsis midagi eesti keeles ja teine vastas puštu keeles- ning nad said teineteisest aru. Kuid küllap seal olid rahvusvaheliselt äratuntavad žestid mängus.
Selline olmeline küsimus, et kuidas totškas tualetimajandusega oli? Ehitasite lisaks saunale ka välikemmergu?
Uuemal ajal olid liitlasvägede väiksemates baasides järgnevad võimalused:
1) Mingist ruumist või spetsiaalselt ehitatud putkast tehti kemmerg. Seal oli puust kast prill-lauaga, aga all ei olnud sügavat auku. Prill-laua külge kinnitati spetsiaalne matkajatele mõeldud kott, tehti kastil istudes häda sinna sisse ja paber visati ka kotti. Pärast pakiti kott kokku, see oli hõbedavärviline ja midagi läbi ei paistnud, ning viidi majutusest eemale prügiauku, kus regulaarselt prügi ning "si.takotid" ära põletati.
2) Mõnedes baasides olid välikemmergute all metallist vaadid. Kui need täis said, siis veeti need korraks eemale ning mingit kütust lisades põletati seda kraami vaadis sees. Keegi pidi selle rõvedalt haiseva teemaga tegelema, si..ta vaadis segama ja kütet lisama. Seda tööd anti karistusena neile, kes mingi jamaga hakkama saanud.
3) Tuttav rääkis, et ühes baaslaagris oli koletu sügav auk, nagu mingi kuristik, ja kõik käisid selle serval kükitamas. Seal seda ei põletatud ka, "kuristik" oli juba poolenisti täis ja lehkas jubedalt.
Aga see oli liitlasvägede laagrites siiski erand, ma ei ole rohkem midagi taolist kuulnud. Kohalikud sõdurid ja politseinikud käisid muidu küll kakal ümber laagrite, põõsastes ja kõrgema rohu sees. Nagu ka külaelanikud.
Re: Teenistus totška peal
Kaamleid meie kandis ei liikunud peaaegu üldse. Kohalik elanik ratsutas kas siis eesli seljas, sõitis jalgrattaga. Samuti liikusid üle silla Mercedese minibussid, mis olid pungil rahvast täis, katus kaasa arvatud. Nagu mingid marsad. Tundus nagu oleks igal külal oma minibuss olnud, millega külarahvas hommikul linna sõitis asju ajama. Suured veoautod olid värvilised, nagu India filmides, tihti puudus autol kapott. Enamik veokeid olid kapitalistlikku päritolu, leidus ka N Liidu autotoodangust ZIL veokeid.
Re: Teenistus totška peal
Meil oli nii, et saun ja söökla paiknesid silla all, neid tee pealt väga näha ei olnudki. Jõgi ei olnud nii lai, et oleks ulatunud päris "servani", sinna jäi kuiv ala, kuhu ehitasime siis need hooned. Samuti oli meil oma allikas värske veega, sealt käisid reidide ajal vett ammutamas ka teised vene sõjaväelased. WC asjandus oli tegelikult lihtsalt lahendatud. Silla alla varjulisse kohta oli kaevatud suur auk, sinna lauad peale, present ümber ja kükita palju tahad. Vist korra sai see vana peldik täis, sõdurid kaevasid kõrvale uue augu, tõstsid vana peldiku põranda ja seinad ring. Vanale augule aeti välja kaevatud pinnas peale. Tavaline välikäimla, perset pühiti ajalehega. Mingit põletamist ei toimunud.
Re: Teenistus totška peal
Marsade süsteem toimis ka Helmandi provintsis 2011. aastal kenasti ja kohalikud kasutasid seda usinalt. Juhid tegid hea raha eest ka eraotsi ja mäletan juhust, kus üks nendest arreteeriti taliibide vedamise pärast (mehed põgenesid sõdurite eest ning tellisid endale takso järgi).
Re: Teenistus totška peal
Nendele sõduritele, kes läbisid teenistuse Afganistanis oli ette nähtud üks natuke (tänases mõistes) naljaka nimega medal.
Vene keeles - Медаль "От благодарного афганского народа"
Naljakas on see nimetus sellepärast, et vaevalt kohalik rahvas väga tänulik oli.
Pilt medaliga kaasnevatest kaantest, mille sahtlist välja koukisin, medal ise on mul ära pandud raskesti ligipääsetavasse kohta ja selle pildi leidsin internetist.
Vene keeles - Медаль "От благодарного афганского народа"
Naljakas on see nimetus sellepärast, et vaevalt kohalik rahvas väga tänulik oli.
Pilt medaliga kaasnevatest kaantest, mille sahtlist välja koukisin, medal ise on mul ära pandud raskesti ligipääsetavasse kohta ja selle pildi leidsin internetist.
- Kuvatõmmis 2025-02-08 190913.jpg (154.86 KiB) Vaadatud 1747 korda
- Kuvatõmmis 2025-02-08 191116.jpg (68.64 KiB) Vaadatud 1747 korda
Re: Teenistus totška peal
Alkohol
Kirjutan natukene alkoholis ja sellega seonduvast. Alkohol ei olnud seal maal kättesaadav, vähemalt meie kandis. Kohalikud olid moslemid ja nemad ei joonud. Neil asendas alkoholi ilmselt kanep, aga narkootikumid nõuab omaette jutulõnga. Ma vast sain maitsat alkoholi kolmel korral selle aja jooksul. Meil käis totska peal külas regulaarselt kaks kohalikku. Üks oli selline kauba ülesostja ehk nimetagem teda kaupmeheks. Nimeks oli Kulamat. Teine oli üks noor poiss, nimi Dzamagul. Tal oli vahel mingi sajandivanune vintpüss õla peal ja see ajas mind pisut muigama. Nemad olid selle sõbraliku kishlaki elanikud. Neilt sai siis küsida, kui midagi vaja oli. Ühesõnaga üks väike pood müüs hõlma alt samakat. Võimalik, et habemik vanamees ise ajas seda. Sealt siis sai osta kolmel korral. Ilmselt kellegi sünnipäev oli. Aga no mis see liiter 10 mehe peale ikka tegi, igaüks sai natuke mokad sisse kasta, purju keegi sellest ei jäänud. Riigiviina liikus sovetnikute ehk nõunike kaudu, aga neile pääsesid ligi ohvitserid. Meil noor leitnant alkolembeline ei olnud, vast 3-4 pidu pidas ta kogu selle aja jooksul. Ükskord olid tal mingid teised ohvitserid külas, äkki oli tal sünnipäev. Siis nad võtsid grammike rohkem kui vaja ja korraldasid häire. Häire oli üsna tavaline asi, eriti alguses. Igaüks jooksis omapostsioonidele ja reeglina tehti vahel mõned paugud ka. Aga sel korral sattusid purjus ohvitserid hoovi, käsklusi jagati kõvasti. Paugutati paljudest torudest, miinipildujad automaadid. Siis tuli käsklus hakata granaate heitma. Kelle vastu, meid ju ei rünnatud. Mõni vast viskas ka. Mingi hetk tuli ühele ohvitserile pähe, et tellime kaugtule polgust. Äkki sellepärast, et asi tõesem näis või siis tahtiski keegi mingit medalit välja teenida, et näe meid rünnati ja me lõime selle tagasi. Kordan üle, meid tegelikult keegi ei rünnanud. Polgus olid need liikursuurtükid, SAU oli neil mark. Aga sellega läks õnneks nii, et mingid kordinaadid anti neile valesti ja polgu suurtükiväelased kartsid, et võivad meie totska pilbasteks lasta ja ei hakanud õnneks tulistama. Sellega sai asi õnneliku lõpu, keegi surma ei saanud ja keegi ka medalit välja ei teeninud. Aga see on hea näide, et alkohol ja relvadega tulistamine ei sobi kokku.
Kirjutan natukene alkoholis ja sellega seonduvast. Alkohol ei olnud seal maal kättesaadav, vähemalt meie kandis. Kohalikud olid moslemid ja nemad ei joonud. Neil asendas alkoholi ilmselt kanep, aga narkootikumid nõuab omaette jutulõnga. Ma vast sain maitsat alkoholi kolmel korral selle aja jooksul. Meil käis totska peal külas regulaarselt kaks kohalikku. Üks oli selline kauba ülesostja ehk nimetagem teda kaupmeheks. Nimeks oli Kulamat. Teine oli üks noor poiss, nimi Dzamagul. Tal oli vahel mingi sajandivanune vintpüss õla peal ja see ajas mind pisut muigama. Nemad olid selle sõbraliku kishlaki elanikud. Neilt sai siis küsida, kui midagi vaja oli. Ühesõnaga üks väike pood müüs hõlma alt samakat. Võimalik, et habemik vanamees ise ajas seda. Sealt siis sai osta kolmel korral. Ilmselt kellegi sünnipäev oli. Aga no mis see liiter 10 mehe peale ikka tegi, igaüks sai natuke mokad sisse kasta, purju keegi sellest ei jäänud. Riigiviina liikus sovetnikute ehk nõunike kaudu, aga neile pääsesid ligi ohvitserid. Meil noor leitnant alkolembeline ei olnud, vast 3-4 pidu pidas ta kogu selle aja jooksul. Ükskord olid tal mingid teised ohvitserid külas, äkki oli tal sünnipäev. Siis nad võtsid grammike rohkem kui vaja ja korraldasid häire. Häire oli üsna tavaline asi, eriti alguses. Igaüks jooksis omapostsioonidele ja reeglina tehti vahel mõned paugud ka. Aga sel korral sattusid purjus ohvitserid hoovi, käsklusi jagati kõvasti. Paugutati paljudest torudest, miinipildujad automaadid. Siis tuli käsklus hakata granaate heitma. Kelle vastu, meid ju ei rünnatud. Mõni vast viskas ka. Mingi hetk tuli ühele ohvitserile pähe, et tellime kaugtule polgust. Äkki sellepärast, et asi tõesem näis või siis tahtiski keegi mingit medalit välja teenida, et näe meid rünnati ja me lõime selle tagasi. Kordan üle, meid tegelikult keegi ei rünnanud. Polgus olid need liikursuurtükid, SAU oli neil mark. Aga sellega läks õnneks nii, et mingid kordinaadid anti neile valesti ja polgu suurtükiväelased kartsid, et võivad meie totska pilbasteks lasta ja ei hakanud õnneks tulistama. Sellega sai asi õnneliku lõpu, keegi surma ei saanud ja keegi ka medalit välja ei teeninud. Aga see on hea näide, et alkohol ja relvadega tulistamine ei sobi kokku.
Re: Teenistus totška peal
https://youtu.be/x7uK46ylWZA?si=AHJn-mhrLxTlf5vL
Kopeerisin selle lingi ühest teisest afgaani teemast siin foorumis. Hea video.
Kopeerisin selle lingi ühest teisest afgaani teemast siin foorumis. Hea video.
Re: Teenistus totška peal
Tagantjärgi mõeldes on huvitav seda vaadata, kui vähe kasutas Nõukogude sõjaväelane selles sõjas kiivrit. Videos on ka seda näha. Ei olnud kiivrit ohvitseridel, ei sõduritel. No kui siis vahel harva kanti. Ma saan aru, et tänapäeva kaitseväes on kiivri kandmine ikkagi tavapärane.
Re: Teenistus totška peal
Nojaa, kohustuslik on. Baasis sees ringi jalutades tavaliselt muidugi mitte, aga näiteks miinipildurid peavad laskmise ajal kuulivesti ja kiivrit kandma ka baasis. Ning rünnakute puhul samuti aetakse varustus selga muidugi. Kord oli meil juhus, kus üks kutt astus väravast korraks välja ilma kiivrita, et seal peatunud omade soomuki pealt midagi vastu võtta. Üks jaoülem siis röökis ja lubas talle füüsilise noomituse teha järgmisel korral. Piirkond oli üsna rahulik muidu, kuulid seal iga päev ei lennanud. Aga varustuse kandmist jälgiti palju.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist