www.militaar.net

Asi taandub vanale eksistentsiaalsele vaidlusele, mida oli tankide, lennukite ja kindlasti veel paari-kolme teema all.

1. Riik, kellel on enda kaitse küsimused lahendamata, ei ole julgeolekualaselt tõsiseltvõetav.

2. Kui mere ja õhupiir ei ole usaldusväärselt kontrollitav ja vajadusel kaitstav, siis on teatud küsimused lahendamata.

3. Ükski väliskoostöö või välismissioon ei tee riiki julgeolekualaselt tõsiseltvõetavaks ega asenda isiklikku kaitsevõimet.

4. Eesti kaitsevõime tuum on eestlane, mitte türklane või jänki.

5. Mittetõsiseltvõetavus toob kaasa komplikatsioone igal alal, alates lollimängimisega piirilepingu sõlmimisel, igasugu takistuste tegemisel, rahvusvahelise laimamine, sisepoliitikas susimise jne (tuletage meelde, millal VF rääkis avalikult Soomes elavatele venelastele kiirendatud korras kodakondsuse andmisest või nende diskrimineerimisest või millal viibutati näppu Iisraelile ammuse sõbra Hezzbollah tümitamise eest)

6. Praegune riigikaitse on eelmise punkti tegevusi vaadates ilmselt mittetõsiseltvõetav. Seda näitas ka väga edukalt aastavanune lugu Leedus, kus üksainuke vene lendur sisuliselt naeruvääristas kogu selle air policingu värgi. Hea, et see Zokniai stardirajale veel ei kukkunud.

Kogu elu on süstemaatiline ja loogiline, nagu maja algab vundamendist ja lõpeb telekaantenniga. Õhuväe arendamine (ja kogu raha magama panemine paari lennuki ostmiseks) meeste vedamiseks kuskile missioonile, kus pikkus pole ette teada, kuid lõpptulemus juba paistab - on "maja" ehitamine alustades katuseräästast. Tegemist on lausa kuritahtliku lollusega. Sellise asja peale tulevad tavaliselt kodanikud, keda vene k kutsutakse "parketnõi" (eesti k vist "operetikindralid".).

Kui sellise jaburdusi kuskile analoogsesse soome foorumisse panna, naerdakse klubi "hävitajate asemel paar transpordilennukit" pikemata välja. Põhjusega.

Sellest ei hakka rääkima, et sellise lolluse tegemisel juhtub sama mis mereväega lähiaastatel juhtub - edasised laevade ostud on pikaks ajaks päevakorrast maas - "saite ju oma mänguasjad, mis te veel tahate"....

Õhuväe kontektis tähendab see, et radareid, lennuvälju, keskmaa ÕT raketikomplekse ja hävituslennukeid ja muid hädavajalikke asju lähimad 15 aastat siin ei nähta. Isegi teiste vanu mitte.

Ilmselt on vaja, et üks trojaanov kukuks ka siia kuskile alla, soovitatavalt suure pauguga - siis hakkavad asjad õiges suunas liikuma.

Tehke vahe, et transalennuvägi on riikidel, kellel on hävituslennuvägi ja toimiv õhukaitse olemas. Meil seda ei ole.

Minu kroonus olemise ajal oli pikaotsa lendamine korraldatud transadel sedasi, et meeskonnas oli 3 liiget seitsmest kellel olemas lennuki juhtimise õigus ja kuhugile ei jäänud minemata. Samuti ei istu keegi reaalselt kogu aeg pulkade taga – selleks on autopiloot.
Muideks IL-76MD tulekustutuseks kohandatult, veemaht 44t ja paakide täitmisaeg 10-15 min – ei tea kas see on piisavalt kiire.
Õhututrve ei ole nii lihtne, et paneme mõne hävitaja lendama ja korras. Maapealne tõrjesüsteem teeks õhuruumi puhastamise paremini ära. Samas on meie riigi territooriumi läbimõõt nii väike, et rünnakuks pole vaja siia millegagi lennata. Rakett lendab palju kiiremini kohale ja hävitajaga seda juba ei püüa.
Mõned hinnad (ei garanteeri nende 100% õigsust kuna osades kohtades polnud kuupäevi juures).
C-17 maksis 2004 aastal 154 milj $, tootmise alustades maksis kusagil 225 milj $, vähim leitud hind 142 milj $ (üldiselt väga kallis lennuk oma näitajate kohta).
IL-76 (C-17 konkurent) hind 27-35 milj $
Airbus A400M hind 85 milj EUR
F-16 hind ca 45milj, kasutatud hävitajal leitud hind 12 milj$.
F-15 hind ca 48 milj $
F-22 hind plaaniline 105-124 milj $
Tegelikult ei saa neid hindu üheselt võtta, sest olenevalt lepingust on kõikumised kuni 10 milj siia-sinna.

Matiair, ei ole korrektne väita, et transatlantilistel lendudel panevad kaks pilooti, niiet silm punnis. 747tel on igataheks kaks meeskonda peal, pikematel a'la Singapur vms olen kuulnud ka kolmest. Kui isegi veoauto juhile on juba rangelt ette antud, kaua sõita võib ja nt saksamaal bussid pimedas ei sõidagi, kas üritate väita, et 500 reisija eest vastutav jumbojeti meeskond paneb silm punnis 16-tunniseid otsi või

747 kabiini taga on ka korralik magamisruum muide ja minuteada vähemalt 747 ei ole lubatud lennata, üks mees kabiinis.

Isiklikult olen arvamisel, et kaitseministeeriumil on tegelikult nii suur rahakott, et me oleksime suutelised ostma nii 2 kasutatud transpordilennukit kui ka näiteks 4 kasutatud hävituslennukit. Vaja oleks mõlemaid.

Võrdlesin kaubaruumide mõõte kv veokite omadega ning seetõttu peaksin C-160 veidi otstarbekamaks, kui C-27. Äkki on too ka isegi odavam lihtsamini kättesaadavam...
Ja C-160 -le on spetsiaalselt töötatud Saksamaal välja paigaldatav metsatuletõrjesisutus. Kuidas toimib ja välja näeb, ei tea täpselt.

Küsimus pole rahas, vaid otsustus- ja algatusvõimes (või selle puudumises). Lihtsam on ju alati midagi teistega kahasse teha, siis on endal vähem muret ja vastutust. Ja sealt pärinevad need "lennukad progressiivsed" ideed Balti ühise lennusalga loomiseks või tutikate hiidtranspordilennukite kamba peale ostmiseks ja kasutamiseks.

Repliigi korras. Meiega enam-vähem samal elujärjel olev Poola kavandab aastaks 2020 omada oma relvastuses F-16C Block 52 (mis on praegu moodsaim ekspordimudel) ning F-35 JSF. Neist esimstel on esimesed masinad juba üleandmisel. Sellega muutub Poola aastaks 2020 Euroopas ühe moodsamate õhujõududega riigiks (enamik Euroopa riike müristab siis alles 4 gen EF-2000ga ringi, mis ei ole stealth).

Kusjuures F-16 poolakad ostsid kohe välja ja tuliuued, uusimate relvadega.

Samaaegselt tahavad poolakad endale saada ühe USA ABM kaitse radaribaasi, seda kaitsevad jänkid viimseni, ka siis, kui NATO kõrvalt vaatab, kuna see on jänkide enesekaitse eluline küsimus. Vot.

To Hummel:
C-160 tootmine paraku lõpetatud, suht õnnetu projekt oli seoses oma logistilise poolega (varuosad jne)
C-27 sisse mahub täpselt sama standard kaubaalus mis C-130 ja paljudesse teistesse lennukitesse vs Casa ei saa peale võtta standardit vaid vajab spetsiaalset aluste ümber pakkimist.
C-27 varuosade ja remondi baase kust ka "kuumades " piiirkondades miski tüki saab alates rattast kuni mootorini on igal pool kus esindatud US rahvuskaart sest sellele lähevad paraku C-130 J osad. Mootor ja kõik mida vähegi ilma kap remondita vahetada saab on ju samad.
Tulekustutus süsteem sama mis C-130 ainult paak on poole lühem

Balti ühine lennusalk on juba läbi arutatud ja arvutatud idee, nii nagu "Tõde ja õigus" kraavi kaevamine üksi tuleb odavam kui naabriga kahasse. Naabriga saab ehk veel hakkama aaga naabri naabriga on juba väga raske koostööni sellel teemal jõuda. Võimalus oleks muidugi naabritega koostööl , et meie aga maksaks ja teised aga lendaks ja kasutaks ja kui aega üle jääb siis teeks ka miskit meile kasulikku.

C-27 kaubaruumi läbilõike laius on 2.45 m ja kõrgus samas 2.25 m. Maksimaalkõrgus keskel on 2.6 m, kuid siis jääb lasti võimalik laius silma järgi juba alla 2 m.

M-B UNIMOG 435 laius (peegliteta) on 2.32 m ja maksimaalkõrgus (tühjalt) 2.83 m. Kui võtame presentraami maha, saab kõrgusvõidu ehk max 20-25 cm (kui katuseluugi ümber olev raam ka demonteerida) mis ei päästa ilmselt. Samuti kahtlustan, et juba luugiava ise ei võimalda ka kõrgust 2.5 m.
Või kui mahub, siis tõesti ülima millimeetri täpsusega ja see kutt, kes ta sinna ajas on masinasse suletud kuni mahalaadimiseni.

Pakkuge siis lahendusi!