www.militaar.net

Mind kutsuti vahepeal millegipärast Erich Honecker- nemets jobannõi, no svoi nemets...

willy01 kirjutas:Me olime veel 'jobannõie italjantsõ, bljad'. Seda kõigele eespoolmainitule lisaks.
Üks sõber rääkis, et tal oli 'fashistiks' kutsumise üle heameel! Oleks keegi teda venelaseks sõimand, ta oleks kallale läind!

Ega Sa Kamenkas ei teeninud 80-te algul?
Me olime ka "italjantsõ". Põhjendus oli, et sama kiiresti patrame ja keele kõla sarnasus ka

Eks enamasti ikka sai oldud nemets või fasist. A üks ohvitser, keda mul õnnestus mingil põhjusel, mida ma kahjuks enam ei mäleta, ära pahandada, röögatas mulle "tõ jobannõi nemetski aristokrat":) Sellest ajast jäigi mulle siis hüüdnimi "von" perekonnanime ees mis tiitlina pidi siis vist seda väidetavat aristokraatlikkust veelgi rõhutama.

Sevastoopoli jaotuspunktis anti igale.. partiile.. saabudes mingi number mille järgi kutsuti. Eestist saabunud 60 nägu sai ka mingi numbri, kuid seda nr. ma rohkem kui korra ei kuulnud, sest ohvitserid kasutasid numbri asemel komandot- IMPORTNÕJE MALTSIKI.

nemtsõ olime kogu aeg ,a kui üks kapten hirmsasti millegi peale vihastas siis röökis tõ jobannõi ne dobitõ fašist.Pärast tuli ja vabandas et oli ikka halvasti öelnud ja et oleme ikka nõukogude inimesed

Sevastoopoli laevastiku ekipaazi utsebkas sai oldud jah üksainuke jobannõi fasist, kuigi oli veel ka üks leedukast hleborez aga tema oli ameti tõttu austamistväärt inimene.

Aga kuidas kutsuti 40-t eestlast, kes aastal 1980 laulsid rivilaule, mis pärit aastatest 1920-40? Ja muid jubedaid laule kasutati ka.
Kes ära ei arva, siis homme vastan.

ma arvan et kutsuti ss-sonderkomando või hitlergenosse või midagi taolist

venelastel ja hohollidel oli ju kombeks et kukkusid midagi jaurama ja siis hakkasd puise aksendiga rääkima- jaja arbeiten .arbeiten- jesli budes rabotat s velikimi nemerskam vposkamii to budes jest kolbasa i shokoladku-jesli ne budes rabotat velikimi nemetskami voiskami to tserez golovu vejovka

Äkki olid meil intelligentsemad mehed, aga sakslaseks mind ei kutsutud. Eks meil oli ka paar Volga sakslast, nemad olid nemtzõ. Moskva poistele olin ma diiki zapad, eriti peale seda, kui tuli jutuks, et Eestis on võimalik näha Soome televisiooni.
Moskva poistelt oli isegi küsimus, miks me üldse oleme Liidu koosseisus, mitte rahvademokraatlik vabariik, aga 70-date keskel ei osanud ma veel seda isegi täpselt selgitada, eks olin ka noor ja loll veel. Eks meie kooliprogramm oli ka ju siis, nagu oli, ajuloputust tehti ikka kõvasti.

T-62 kirjutas:Aga kuidas kutsuti 40-t eestlast, kes aastal 1980 laulsid rivilaule, mis pärit aastatest 1920-40? Ja muid jubedaid laule kasutati ka.
Kes ära ei arva, siis homme vastan.

Siin võib fantaseerida, kuis keegi jaksab. Meelde on jäänud: Ali-Baba ja 40 röövlit.

Italjanets, šved, lesnoi brat, kurat, fašist j.bannõi jne... Olenes väeosast... Kes teadsid, need kasutasid kolmandat...

Kui keegi mind juhtus fašistiks kutsuma siis ma tavaliselt ütlesin, et jumal tänatud ,et mitte kommunist. Siis jäädi arusaamatult otsa vaatama aga kui ma seltasin, et kommunistid mul pea pool suguvõsa maha tapsid ja vangi panid siis mõni sai isegi asjale pihta. Hea sõber Kolja Gorejev küsis ühel korral ,et miks ma sellite vaadetega üldse vene sõjaväes olen, peaksin autommat seljas mööda metsi jooksma ja komusid kõmmutama. Vastasin selle peale, et tulin sõjalist kogemust omandama. Et kui õige aeg tuleb siis oskan venkudele vastu kärssa anda.
Väga palju sai vahtkonnas polittilistel teemadel vaieldud noorte ohvedega.Kuna olin polgu peale pea ainuke Baltikumist pärit mees siis leidsin endale toeatajaid ukrainalste, moldaavlaste ja ühe Taškendist pärit venelase näol. Mis oli huvitav oli see, et lõunamaa pojad venelasi ei sallinud aga Nõukogude võim oli püha, kui selle kallal ilkima hakkasid siis mõni sai päris pahaseks. Kusjuures need ohved olid päris arusaajad vennad ja keegi ossobistile kaebama ka ei läinud , kuigi vaidlused olid päris tulised.

Minu valge naha tõttu ma päevitasin ennast roosaks. Ühes üksuses kutsuti mind selle ja minu "saksa tähtedega" kirjutamise pärast "punaseks paruniks". Samas see polnud paha pärast, vaid tegi elu elavamaks, sest ma natuke ülemuse moodi asi seal olin.

Edit: Lisaks minu saksapärase perekonnanime ette (mitte Wrangel aga analoogne) sobis suurepäraselt "von". Kuna selle väljahääldamisel oldi raskuses siis hüüdnimeks oli "von".

Wrangel kirjutas:Kuna selle väljahääldamisel oldi raskuses siis hüüdnimeks oli "von".

Jahah,mida küll von võiks võiks vene keeles tähendada eriti pehmendusmärgiga hääldades......

Olin ainuke eestlane oma väeosas,nimelt Ussuriiskis.Olin faSist,nemets,ja kõike muud.Mingil hetkel,kui peale haavatasaamist Afgaanis,muutus jutt.Meid viidi,nagu olime-sinelid,katelok,kiiver.Transportisime autokolonne.Eelviimasel päeval sain kuuli kopsu.Peale hospitali koju nagu ei saanudki.Nühkisin oma 4 kuud hospitali ja Ussuriiskisse tagasi.Staabiülemaga jõin nii mõnegi liitri,hea mees.Saatis rongijaamast koju.Roodus hüüdsid poisid Kolemaniks.See tuli natuke perekonnanimest ka.Hea on meenutada.