www.militaar.net

Kukkus alla öösel 1-2 paiku ja claimlistis isegi üks kirje enam-vähem sobib. Memm räägib, et ära pole sealt kindlasti midagi viidud, kuid oma sisetunne ütleb, et pole seal halligi. Kohaks viljapõld.

Aga tont seda teab. Vaatasin ühte dok filmi kus üks kutt käis oma vanaisa lennukit otsimas, mis sõjas alla lasti. Ta leidis ka selle põllult, aga maaall oli. Vanaisa oli lõpp õnnelik, et jälle oma masinat nägi. Saksa pealt tuli ja tegu oli saksa lennukiga ka.

Seoses Tallinna pommitamisega võiks rääkida üleüldse väga olulisest asjast nagu õhutõrje.

Mitmeti on räägitud sellest, kuidas siin paiknev õhutõrje oli kahtlemata maailma parimal tasemel ja peati eliidiks. Teisalt 53% kogu Tallinnast tehti ikkagi maatasa. Tegemist on viimase ja ulatusliku materjaliga, mis otsapidi võiks olla ka taustssüsteemiks tänase aja teemade nagu Kunnase Suur-Tallinna kaitsmisest. ÕT-osa tuleb osata hinnata, kas ja kui edukad on olnud pommitamised ja kas ja kuidas hinnata ÕT-võimekust. Kutsun üles tegema tagasivaadet ja tooma paraleele näiteks teiste kaasajal toimunud linnade pommitamiste ja ÕT vahel!

Üldpositsioon on ÕT hindamisel see, et ei mõõdeta vaenlase edukust, vaid oma ÕT väikest edukust. Kui väike on tegelikult suure tähendusega ja kuhu saab murdepunkte panna (Tallinna pommitamine)? Lisaks kui palju vaenlase sangareid ja kõrgemaid autasusi anti Tallinna pommitamise eest, ning kuidas oli sellega siinpool võidelnutega?

tervit,

Mitmeti on räägitud sellest, kuidas siin paiknev õhutõrje oli kahtlemata maailma parimal tasemel ja peati eliidiks.

Kus see siis kirjas on? Ja eks õhutõrje oli ennekõike sõjalist tähtsust omavate objektide kaitseks - ses osas punakotkad kindlasti ebaõnnestusid. (Juhul, kui eesmärgiks ikka olid sõjalist tähtsust omavad objektid

)

Leidsin kaasaja põneva fakti soomlastelt. 1942 tehti neil hange kuuele rootsi Landswerk Anti II ÕT-soomukile, mis osalesid Jätku- ja Lapisõja lahingutes. Saavutasid 11 vaenlase lennuki allatulistamise ja 7 vaenlase lennuki (tehn) kahjustamise. Oma kaotused kokku: 11 haavatut ja 4 hukkunut (antud kuue ÕT soomuki peale).

Ehk keegi oskab midagi ka Tallinna omade kohta välja tuua?

Arnold kirjutas:
Mitmeti on räägitud sellest, kuidas siin paiknev õhutõrje oli kahtlemata maailma parimal tasemel ja peati eliidiks.
Kus see siis kirjas on? Ja eks õhutõrje oli ennekõike sõjalist tähtsust omavate objektide kaitseks - ses osas punakotkad kindlasti ebaõnnestusid. (Juhul, kui eesmärgiks ikka olid sõjalist tähtsust omavad objektid )

Lasnamäel paiknenud ööhävitajate Ju-88 eskadrilli lennukeist olid stardivõimelised viis. Ometi lasid need kokku alla 16 pommitajat. Kokku tulistasid sel ööl linna kaitsel olnud õhutõrjeüksused ja ööhävitajate JU-88 eskadrill alla 36-38 venelaste pommitajat.
Surma sai umbes 50 sõjaväelast ja 121 punaarmeelast võeti sõjavangi.

Akadeemia nr 3, 2010, lk 417
Taavet Liias - Tallinna õhutõrje 1944. aasta märtsipommitamise ajal
Seni kõige põhjalikum ilmunud käsitlus sel teemal.

Vaevalt oskab keegi otsida 9. märtsi pommitamise kirjeldust sellisest raamatust:

Tiit Ulas

Eraomandisse tagasi 1991-2009: Erastamise ikka veel lõppemata lugu - eritlusi, meenutusi ja hinnanguid. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 2010. 166 lk.

Päris pikk kirjeldus Nõmmelt lapse silmade läbi vaadatuna.

setu kirjutas:
Arnold kirjutas:
Mitmeti on räägitud sellest, kuidas siin paiknev õhutõrje oli kahtlemata maailma parimal tasemel ja peati eliidiks.
Kus see siis kirjas on? Ja eks õhutõrje oli ennekõike sõjalist tähtsust omavate objektide kaitseks - ses osas punakotkad kindlasti ebaõnnestusid. (Juhul, kui eesmärgiks ikka olid sõjalist tähtsust omavad objektid )
Lasnamäel paiknenud ööhävitajate Ju-88 eskadrilli lennukeist olid stardivõimelised viis. Ometi lasid need kokku alla 16 pommitajat. Kokku tulistasid sel ööl linna kaitsel olnud õhutõrjeüksused ja ööhävitajate JU-88 eskadrill alla 36-38 venelaste pommitajat.
Surma sai umbes 50 sõjaväelast ja 121 punaarmeelast võeti sõjavangi.

Kas on teada mis -88 variandid? C- või G-?

Eelpool viidatud artiklist

Märtsipommitamise ööl oli Lasnamäel 4/NJG 100, mille relvastusse
kuulus siis 13 ööhävitajat Junkers Ju-88 C6 (Flugzeugbestand
und Bewegungsmeldungen. . . ).

setu kirjutas:
Arnold kirjutas:Kus see siis kirjas on?
Lasnamäel paiknenud ööhävitajate Ju-88 eskadrilli lennukeist olid stardivõimelised viis. Ometi lasid need kokku alla 16 pommitajat. Kokku tulistasid sel ööl linna kaitsel olnud õhutõrjeüksused ja ööhävitajate JU-88 eskadrill alla 36-38 venelaste pommitajat.

Sult küsiti, kus see kirjas on, mitte ei palutud fantaseerida Tallinna pommitamise teemal.
Kaotuste (tegelikult isegi claim-de) number on samamoodi näpuga kuskilt kahtlasest kohast välja tõmmatud.

Tallinna õhukaitse moodustas vist 4-5 lennukit nagu varem mainitud, ehk paarkümmend kahurit ja mingi radariga laev oli ka sadamas.

Samas tuleb meeles pidada, et Sakslased ei suutnud midagi teha, et säästa isegi Dresdeni ...

Selline väide saksa õhutõrje kohta pole vast väga korrektne.
Saksa õhutõrjeveteranide sõnul on see, et Dresden maatasa pommitati, mitte selle süü, et ei "suudetud", vaid hoopistükkis see teema, et ei nähtud vajadust korraliku õhutõrjesüsteemi väljatöötamiseks. Kui võrrelda näiteks Kieli ja Dresdeni ründamist, siis võib sel väitel kõva tõepõhi all olla. Näiteks Klaus Hupp oma raamatus "Bei der Marineflak " kirjutab Kieli ja selle sõjasadamaid kaitsva õhutõrje kohta, et häire saamisel oli meeskondadel aega 30-60 sekundit tõkketule avamaiseks, et sundida inglise pommitajaid kursilt hälbima ja pomme suvaliselt alla loopima. 39 aastal oli Kieli õhutõrjes 21 raskepatareid kokku 68 jämeda toruga ja 10 kergepatareid kaliibriga 3,7 cm ning 27 helgiheitjat. Mobilisatsiooni käigus lisandus õhutõrjesse 2300 reservisti, Nende abil loodi Kieli linna ja eelkõige sõjasadamaid ümbritsev õhukaitsesüsteem. Õhurünnakute arvu poolest oli Kiel saksa linnade hulgast kuuendal kohal Berliini, Kölni, Hamburgi, Esseni ja Duisburgi järel. Linna rünnati üheksakümmend korda, õhurünnakute käigus hukkus 2515 inimest. vigastada 5181 inimest. 167 000 kaotas eluaseme, samuti hävis 215 kirikut, kooli ja avalikku hoonet. Dresdenit rünnati esimest korda alles sõja lõpul, esimine tõsine rünnak toimus 45 aasta 13-14 veebruaril, esmalt RAF-i poolt öösel ja seejärel USAF päevane rünnak. Sama Hupp väidab Dresdeni drastiliste kaotuste põhjuseks olevat korraliku õhutõrjesüsteemi puudumise, mis võimaldas lennukitel tavalisest 6000 m pommitamiskõrgusest laskuda 3000 m peale, Kieli õhukaitsetuli sundis lennukid vähemalt 5500 meetri peale kust pommitamistäpsis kõvasti vähenes. Muideks, väidetavalt oli hästitreenitud meeskond suuteline tulistama suurekaliibrilistest suurtükkidest iga nelja sekundi järel, tavaline oli lask 5-6 sekundi järel, pikemaajalise tulistamise korral suutis patarei anda minutis kümme kogupauku.

Aspelund kirjutas:Võidusõitja Ants Promet meenutas üht seika pommitamisega seoses. See konkreetne juhtum toimus küll 1957, kuid teda saadeti Eestist Venemaale sportmootorrattaid tooma.

"Kui me tehasest mootorrattad kätte saime ja Iževskist transpordilennukiga tagasi lendasime, pandi meie närvid proovile. Iževskist jõudsime Gorkisse õhtuks, hakkas juba pimedaks minema. Kui peatus liiga pikale venis, läksime selgust nõudma. Selguski, et meid sõidutanud noortel lenduritel polnud öise lennu luba.

Siis läks märuliks. Jooksime ja helistasime läbi kõik instantsid ning ebakorrektsete väljendite ja sõimamise tulemusel aeti välja meeskond, kes lennutas meid öösel Moskvasse. Tukkusime „meeldivalt“ jahedas pagasiruumis mootorrataste kõrval. Oli külm ja ebamugav.
Läksin igaks juhuks lendurite käest küsima, kas nad lubavad mul enda juures olla. Lubasidki, sain sooja ja ainulaadse kogemuse, kuidas tol ajal öösel lennates orienteeruti. Lennuki komandör oli kogenud mees: ta näitas muudkui uusi tuledesäras linnu, ütles nende nimesid ja tegevusalasid. Näiteks ühes linnas tehti žiletiterasid. Küsisin naiivselt, et mis siis saab, kui linnade tulesid ei ole ja öö on kottpime. „Vaata alla,“ kostus vastus. All pimeduses voolas mingi jõgi, mis peegeldus meile vastu. Vaat nii sõitsid toona lendurid öösel.
Teades meie päritolu, ei jätnud komandör uhkustamata, et ta oli 1944. aasta 9. märtsil Tallinna pommitanud. Isegi orientiirid olid tal meeles. „Teil on seal ozero Maardu, ozero Julemiste, ozero Harku i Finskii zaliv. Nende keskel asub Tallinn,” rääkis ta. Tänasin informatsiooni eest ja vabandasin, et äkki segan teda maandumisel ning läksin tagasi külma ruumi tavotiste mootorrataste juurde. "

Nii et vabalt võis pommitamine toimuda ka lihtsalt pimesi, nelja vesise koordinaadi järgi, mille keskel olevale linnale siis lihtsalt pommivaip peale kallati. Eks hiljem lasti pomme tõenäoliselt teele juba sinna, kust leegid paistsid.

A.

See lugu, nagu paljud teised, on saanud nüüd kaante vahele Ants Prometi värskes raamatus "Unustatud unustamatud viiekümnendad". Põhiliselt räägib omaaegsest võidusõiduässast autor loomulikult ringradadel toimunust, kuid sekka huvitavaid lugusid ka sõjaväe ja sõjaväelaste teemal. Nagu ka tsiteeritud jutt. Raamat ise saadaval suurmates kettides. Veidi lisainfot ka siit.

Pilt

Huvitav on lugeda Omakaitse ettekandeid sellest ajast f 358. n2 s23

Ma tahan öelda seda, et Sakslased tegelesid üleüldise lennutegevuse jälgimisega ning selles virrvarris aru saada, et just nüüd tullakse Tallinnat pommitama - oli väga raske.
Kus juures mõned nädalad enne Tallinna pommitamist oli ju Helsingi pommitamine...
Samas oli Eestis Luftwaffe koosseisu kuuluv õhuseire võrgustik - 11. Eriülesannetega õhuvaatluspataljon (Flugmelde Abteilung z.b.V. 11). Sellest on üks väike mälestus on kokku kirjutatud (Paesüld, A. 1999. Õhuseire Eestis 1942-1944. Tallinn.), kus on toodud vaatlusjaamad. (Mul on olemas ka vastav kaardikiht olemas, kuid vajab parandamist...)

Tallinna pommitamise kokkuvõte Politsei prefektilt oli kajastatud 18.03.1944 a. hommikuses 07:00 teate IV lõigus (Operatiivettekandes, leht nr 88), kus oli kirjas järgnev:

Tallinna prefekti andmed õhurünnaku kohta Tallinnale ööl
9.vastu 10.03.1944.:
rünnakust võttis osa umbes 300 lennukit. Heideti alla 1725
lõhke- ja 1300 süütepommi. Neist lõhkemata jäi 43 pommi.
Elanikkonna kaotused 634 surnut, neist 463 eraisikut, 50
sõjaväelast ja 121 sõjavangi. Raskelt haav atuid 213, neist
113 eraisikut, 25 sõjaväelast ja 75 sõjavangi. Kergelt
haavatuid 446, neist 406 eraisikut ja 40 sõjaväelast. Kõik
kokk u 1293 isikut.
Hoonete kahjustused - mahapõlenud ja täielikult purunenud
1549 maja, neist 1418 elumaja, 73 majanduslikkü hoonet ja
58 avalikku hoonet. Raskelt Vigastatud 250 maja. Keskmiselt
vigastatud 320 maja ja kergelt vigastatud 2954 maja. Kõik
kokku 5073 maja, ehk 53% kogu Tallinna majade arvust (maju
Tallinnas üldse ca 9500). Peavarjuta jäi 20.000 inimest.

Nüüd natuke eelnevast ajast ka, mida OK fikseeris (leht 75-76):
08.03.1944 a. kell 0700-ni
Lõik III

7. Lennutegevus Virumaal väga elav. 7.3.44 õhtul tulistasid vastase
lennukid Kunda linna pardarelvadest. Mõned pommid visati Letipea kordoni rajooni. Kahjusid ei tekkinud.
8. 7.3.44 kell 14:15 heitsid vastase lennukid Luunja valda 11 pommi. Samas toimunud õhulahingus tulistati alla 1 vastase lennuk.
9 . Kell 1405 - 1457 oli Tartus 7.3.4 4 õhualarm. Tartust saadud andmeil
olla 7.3.44 päeva Jooksul Tartumaa kohal alla tulistatud 10 vastase lennukit.
10. 7.3.44 lendas üle Türi linna 1 vastase lennuk, visates 3 pommi Halliku mõisa rajoonr-(1 km Türilt Paide poole). Kahjustusi ei tekkinud.
11. 7. 3.44 päeva jooksul teostas vastane üksikuid sisselende Võrumaa kohale, heites 5-7 pommi Võru, Põlva ja Veriora raudteejaamade rajooni. Võru jaama rajoonis said mõned sakslased haavata. Mujal kahjustusi ei ole.
12. Ööl vastu 8.3.44 märgitakse tundmatute lennukite ülelende veel Viljandimaal, Pärnumaal ja Saaremaal

09.03.44. 07:00-ni
Lõik III

4. Lennutegevus Virumaal rannikujoonel väga elav. 8.3.44 kell 1621 tulistati ranniku kohal Mahu ja Aseri vahel alla 3 vastase lennukit. Mere kohal tulistati veel alla 2 vastase lennukit.
5. 7.3.44 kell 2325 viskas vastane 4 pommi Jäneda sillale. Kahjusid ei tekkinud.
6. 7.3. 44 kell 2000 viskas vast ane 5 pommi Aegviidust 1 km loodesse. Pommid kukkusid põllule. Kahjustusi ei tekkinud.

Järgmine ettekanne oli ajavahemikule 9-13 märtsini (üheks põhjuseks võis olla Tallinna pommitamisest tekkinud segadus...)
9.03-13.03.44 hommikul 0700ni
Lõik II

5. Lennutegevus ööl 9. vastu 10.03.44. üle kogu maa väga elav. Suurema rünnaku teostas vastane Tallinna linnale. Rakverest saabunud andmeil on Viru maleva rajoonis alla tulistatud 7 Tallinnat rünnanud vastase lennukit.
6. Ööl 9. vastu 10.03.44. heitis vastane Tori raudteejaama rajooni 8 lõhkepommi ja Uduvere alevisse 1 süüte- ja 3 lõhkepommi. Kahjustusi ei tekkinud.

7. 10.03.44. kell 0800 viskas vastane. Kambja valda Vaidla postkontori rajooni 2 pommi. Kahjustusi ei tekkinud. Samal päeval kell 1900 viskas vastane 6 raskekaliibrilist pommi Tabivere jaama rajooni. Kell 1920 viskas vastane samasse rajooni veel- 4 pommi, mille tagajärjel said surma Omakaitse valvemeeskonna vanem August Kuusk ja Tabivere jaama korraldaja Ester Põder. Haavata said valve meeskonna omakaitselane Paul Org ja 1 saksa sõdur. Vigastada sai raudtee, jaamahoone ja 2 kaubavagunit.
8. Vastase ülelende märgitakse veel kogu Tartumaal, Valgamaal, Viljandimaal ja Harjumaal. Täpsemad andmed puuduvad.

Hiljem mainite veel, et 9.03 tulistati Harjumaal Kurgla rajoonis alla 1 vastase lennuk, ning lenduritel õnnestus langevarjuritega maanduda, lendurid peeti kinni ja anti üle GFP-le

www.militaar.net

Märtsipommitamine 1944

Õhutõrjest Tallinna pommitamise ajal

väike huvitav fakt võrdlusele