www.militaar.net

Nõuka-propaganda = kõigi aegade tugevaim, salakavalaim, püsivaim.
Vaidlen juba mitmendat päeva momumendi & 2.MS teemadel oma hea tuttavaga Sevastoopolist.
Sõber-tuttav oli oranži rev-i eestvedajaid tolles nõukameelses regioonis.
Kõrgharidusega, laia silmaringiga, nagu öeldakse, valdab mitmeid võõrkeeli.
Hetkel töötab juristina linna ühes suuremas firmas.
Lähiajaloost on aga sellised 'teadmised', et kuku pikali.
Pärit nad kõik teadagi kust ning lähisugulaste, k.a isikliku vanaema suust, kes peale sõda aitas Leedus 'uut õiglast' ühiskonda üles ehitada.
V-ema jutt umbes/täpselt järgmine:
' Tulime Leetu kohe peale sõda. Inimesed seal olid paljad, näljas ja harimatud.
Elasid nagu loomad muldonnides
Meie ehitasime neile majad, teed ja elektrijaamad. 20 a-t raiskasin oma elust võõral maal. Nüüd nad on seal püstirikkad, tänu meiesuguste ennastsalgavale tööle, nüüd oleme meie aga nende jaoks okupandid - pisarad tulevad seda tänamatust kuuldes silma, viha lämmatab kurku...'

Vaat sellised lood me 'vanema vennasrahva' ajalookäsitlusega.
Eksisteerib neil seal siiani jõudsalt ilus müüt nõukarahva ennastsalgavalt ulatatud abikäest, mida väike vend salakavalalt hammustas.
Võitle siis sellise propaganda vastu kuidas tahad.....

Veel 1 pärl nõukainimese teadmistepagasist.

Vestlesin ühel heal päeval Koplis vene rahvusest vanaprouaga.
Jutustas, kuidas ta peale ülikooli lõpetamist mööda CCCP-d ringi seikles. Käis läbi praktiliselt terve N.Liidu, alates Kuriilidest, lõpetades ENSV-ga.
Siia jõudis 50-nda a alguses.
'Kummalised inimesed, olete', rääkis vene maadam, 'eestlased, kummalised ja naljakad. Vaat, suunatakse mind 1950-ndal siia, Pärnusse. Eraldatakse linna parimas rajoonis korter, selles aga on kogu mööbel sees. Mitte ainult - põrandal on vaibad, nagis ripuvad riided, köögilaual pesemata sööginõud. Kuulsin, et pererahvas olevat 49-ndal Siberisse sõitnud. Ei tea, mis asjaoludel nad sinna sõitsid, kas siis raha teenima või kontsertturneele, olid teised muusikainimesed olnud, aga tagasi enam ei tulnudki. Oleksid võinud vähemalt oma asjadki enne korda ajada, aga ei....'

Kommentaarid on vist liigsed

Eks just sellised seigad iseloomustavad kõige paremini, miks ei ole võimalik nendega diskussiooni arendada. Olen ka ise kuulnud kõige absurdsemaid vabandusi, õigustusi, enamalt jaolt aga lihtlabast salgamist. Midagi loogika ja faktidega seletada on mõtetu. Peale lausrumaluse ja puhta teadmatuse (v.a. propagandistide söödetud jama) esineb ka toredat selektiivset mälu, mis pöörab idanaabri poegade maailmapildi must-valgeks. Kui palju on vaieldud, seletatud ja sõimatud näiteks sõjakuritegude teemadel... Mis sest üldse rääkida.

Hr. Sollmann kirjutas:Nõuka-propaganda = kõigi aegade tugevaim, salakavalaim, püsivaim.
[...]
Tulime Leetu kohe peale sõda. Inimesed seal olid paljad, näljas ja harimatud. [...]
Meie ehitasime neile majad, teed ja elektrijaamad.

Kõige hullem on propaganda, mis on ehitatud pooltõdedele-poolvaledele. Ehk siis kus kontekstist kistakse välja sellised faktid, mis on eranditena tegelikult aset leidnud ja levitatakse seda kui ainsat tõde, tehes nende põhjal üldistusi. Samal ajal aga teistsugused faktid jäetakse targu kõrvale...

Selles olukorras saab seda pooltõde kummutada vaid inimene, kellel on TÄIELIK või OLULINE ülevaade kõikidest faktidest, et teha nende põhjalk statistikat, mis on määrav ja mis mitte. Kui teabe varjamise tingimustes seda üldülevaadet avalikult saadaval aga ei ole, siis on täiesti võimatu ka poolvalesid kukutada. Nii lihtne see propaganda püsimise reegel ongi.

Et Leedu (ja muu Baltikumi inimesed) elasid (1944-45) puuduses ja näljas? Kurnav sõda viib sellisesse seisu iga piirkonna, ei ole ka Balti riigid erandiks. Kui ikka sõjategevuses Sinu elamine hävib, siis oledki paljas. Toidunappusega (näljaga) on sama probleem - kui suur hulk majandust (sh toiduainetööstust jm) on segi pekstud, siis tekitab see tahes-tahtmata ka toiduga varustatuses tagasilööke.

Ehitati maju, teid ja elektrijaamu? Loomulikult ehitati, kuna sõda oli varasemaid vastavaid rajatisi hävitanud. Ja kui oleks alles jäänud, oleks ikka ehitatud - iga arenenud riik ehitab neid. Ja ehitasid ka põliselanikud, mitte ainult sisserännanud.

Selle kõrval tuleks aga küsida - kes selle suure hävingu 1941-44 Leedus (ja mujal Baltikumis) korraldas. Kes on süüdi, et nimetatud väikeriigid vastu nende tahtmist okupeeriti ja annekteeriti ja sõjas purustada said? Nagu me nüüd teame, oli N.Liit sõja puhkemises ikka väga paljus süüdi. Ning enda põhjustatud sõja tagajärgede rutiinset likvideerimist ei saa nimetada mingiks kultuuri toomiseks...

On muidugi kahju, et kõige selle kannatajaks on olnud inimesed. Nii okupeeritud/annekteeritud riikide põliselanikud kui ka nn "nõukogude inimesed", kes ei olnud tegelikult ju okupandi tiitlid tahtnud ning tõesti andsid heas usus oma parima panuse sõjahaavade taastamisse...

Väike elutarkus

mis eristab t-tähega algavat rahvusrühma muudest rahvustest

1. elu on must ja valge. Tavaliselt on "meie" asjad õiged (sõltumata nende õigusest) ja "teiste" asjad valed.

2. inimesed jagunevad "nashi" ja "fashistõ".

3. nende jutlustatav ajalookäsitlus on alati õige ja eksimatu, sõltumata sellest, kas seal ükski fakt üldse vett peab

4. kui neile midagi selgitad, siis seda ei kuulata. Õige partisan ei lase end vaenlase propagandast eksitada.

5. nende elu on alati õige ja kõige parem. Kes vastupidist väidavad, on õõnestajad-sabotaaznikud.

Demagoogia kõrgpilotaaži musternäidiseks on ikka see klassikaline, ühe hingetõmbega väljaöeldud "Mõ vas osvobodili, mõ vam kulturu prinesli. Eh, malo mõ vas ještšo ubivali" ehk "meie teid vabastasime, meie tõime teile kultuuri. Kahju vaid, et teid liiga vähe tapsime". Kui mitmeid kordi seda kuuldud.
See tehaste ehitamine oli ka ju tegelikult puhas rahvuspoliitika, et "omasid" sisse tuua. Mis muud mõtet oli tööstusel, mille tooraine toodi sisse ja toodang viidi sinnasamasse tagasi. Lauristini nim. Masinatehas valmistas nafta- ja gaasitööstuse seadmeid, Dvigatel teadagi mida. Polnud neil siin ei toorainet ega tarbijaid. Kõige "majanduslikum" oli Loksale planeeritud lihtritehas. Tuua Uraalist raudplaadid Eestisse, lõigata tükkideks, keevitada kokku ja siis toodang saata Kaug- Itta. Ehitustööstus oli samuti selleks, et sisserändajaid elamispinnaga varustada. Ei eestlased ega juba siin elavad venelased nii lihtsalt kortereid ei saanud. Miks pididki saama? Vaja oli venestada ja selleks demograafilist situatsiooni muuta.

Nö Vene propaganda puhul on tegemist väga mitme erineva asjaga:

- Riigiasutused: Vene Välisministeeriumi, riigimeedia (Regnum jt) ning aeg-ajalt ka SVR vms propaganda. Loomulikult ka Presidendi, Riigiduuma liikmete, valitsusametnike ja dipolomaatide avaldused. See peaks olema sihipärane ja kõigi propagandasõja reeglite järgi toimiv tegevus. Teksti koostaja teab või oletab tõde aga esitab teadlikult infot nii nagu eesmärkide saavutamiseks vajalik.
Motiiv: propagandasõda, toetub tihti allpool toodud "lihtsa vene inimese" teadmistele, suunatud ka Lääne meediale;

- Vene peavoolumeedia: hoolimata Putini poolsetest suukorvistamiskatsetest toimib Vene trükimeedias, mis enamuses on ka netis saadaval, räige konkurents. Ja nii nagu ka meil, lehes kirjutatakse asju mitte nende infoväärtuse pärast vaid selle pärast, et inimesed lehti loeksid, ostaksid, telliksid. Mida räigem, skandaalsem, seda parem.
Motiiv: meediakonkurents, taastoodab müüte lihtsale vene inimesele, tegijad tihti lihtsad vene inimesed;

- Lihtne Vene inimene: ei saa salata, tavalise vene inimese peas valitseb ikka veel täielik nõukogude aeg. Moskvas, Piiteris ja intelligentsemate inimeste hulgas leiab neid kes on tuttavad ka muude seisukohtadega aga tavainimese või nendest välja kasvanud kirjameeste kogu teadmiste pagas toetub Nõukogude ajalooõpikute teadmistele. Mõned meedias kirjutajad on seda tüüpi ja kindlasti enamus foorumites kirjutajaid.
Motiiv: see on ainuke ajalooteadmine mis neil on, tihti on see mütoloogiline käsitlus nende jaoks kõige meeldivam ja mugavam (ainult kangelaslikkus IIMS-st, Baltikumi ei okupeeritud, Venemaa on võimas riik kellele lääneriigid liiga teevad)

Selle nö propaganda sihtgrupid on:
- välismeedia, eelkõige valitsuspropaganda puhul
- Eesti venelased
- eestlased ja Eesti poliitikud ise
- olulise kui mitte kõige olulisema sihtgrupina vene avalikkus ise.

Iga Eesti (Gruusia, Ukraina) suunalise avalduse puhul tasuks vaadata, millise sisepoliitilise probleemiga tegeletakse. AGA, s.h. üritatakse ka Eestit või teisi lähiriike mõjutada. Kunagi ei tasu valvsust kaotada. Samas on Venemaa puhul ka täiesti juhuslikke kraaksatusi, mida keegi kusagil planeerinud ei ole ja mis lihtsal poluchajutsja. Enamasti on tegemist Duuma liikmete või kesktaseme valitsusametnikega.

Mitmete artiklite järgi vene pressis dramatiseeritakse 2.MS eelseid ja järgnevaid sündmusi siinmail kõvasti üle.
N.Liidu poolsed reressioonid olnud tglt märksa väiksemad kui siinsed poliitikud jutlustavad.
Arreteeriti ja küüditati ainuüksi sakslaste nuhke, hiljem käsilasi, ning kontrervolutsioonilisi elemente.
Teisisõnu, viidi ära progressi takistavad rahvavaenlased.

Kuidas siis on lood siinpoolse statistikaga?
Palju sai ametlikeil andmeil EV elanikkonnast tunda nõukarepressioonide karastavat mõju?
Teab keegi mõnd head linki v saiti soovitada?

Vene

http://www.just.ee/orb.aw/class=file/ac ... raamat.pdf

Eesti- ja ingliskeelne

http://www.just.ee/orb.aw/class=file/ac ... Raamat.pdf

http://www.just.ee/orb.aw/class=file/ac ... teBook.pdf

[Muutsin vene viida teiseks.]

Suured tänud Estoloogile, paraku ei mõista venekeelset lk-d, just seda tähtsaimat ja vajalikeimat, avada....

Kpt. Trumm homo soveticus'te maailmavaadete kirjelduse juurde võiks lisada, et eestlaste vahel on selliseid inimesi piisavalt palju, et nende häältega manipuleerida praeguste valimiste eel. Ja meie foorumis on homo soveticus enamasti saksa avataridega ehitud, kas antud kirjeldus ei tule tuttav ette?

1. elu on must ja valge. Tavaliselt on "Meie" asjad õiged (sõltumata nende õigusest) ja "teiste" asjad valed.

2. inimesed jagunevad "eestlasteks" ja "t1bladeks" (vasjad, venkud jne).

3. Meie jutlustatav ajalookäsitlus on alati õige ja eksimatu, sõltumata sellest, kas seal ükski fakt üldse vett peab.

4. kui meile midagi selgitad, siis seda ei kuulata. Õige patrioot ei lase end vaenlase propagandast eksitada.

5. Meie elu on alati õige ja kõige parem. Kes vastupidist väidavad, on kodumaa reeturid.

K.K.Sollmann kirjutas: Kuidas siis on lood siinpoolse statistikaga?
Palju sai ametlikeil andmeil EV elanikkonnast tunda nõukarepressioonide karastavat mõju?

Sellele küsimusele, kui palju EV elanikkonnast kannatas repressioonide all, ei oska keegi vastata. Kardan, et see protsent oli 75 kuni 95.

OK, statistika on olemas selle kohta, keda hukati, keda küüditati, keda viidi vangi, keda vallandati töölt jms. Aga need olid vaid repressioonide väljapaistvamad ja räigemad osad. Väga palju toimus madalama taseme asju, mida ei dokumenteeritud või millede kohta on andmed sedavõrd laiali, et neid puudub vähemgi võimalus praegu kokku koguda:

Toon mõningaid näiteid madalama taseme reperesseerimistest (noorem põlvkond vast ei ole alati tollase ajastu kõigi nüanssidega kursis):

1. Taluomanik sundkollektiviseeriti 1949 kolhoosi, kus talle jäi ainult töörõõm - kogu toodang võeti riiginormideks ära ja palgaks sai vaid hädapärase viljanormi. Olukord kolhoosides muutus alles 1950ndate lõpul ja hiljem, kui seal hakati lõpuks ka mingit reaalset palka saama.

2. Majaomaniku maja ületas ettemääratud normpinna ning maja natsionaliseeriti koos selle jagamine paljudeks ühispinnaga korteriteks (omanikule jäeti tavaliselt 1-2 tuba kui sedagi).

3. Suure (5-6 tuba) korteri omaniku elamispind muudeti sundkorras ühiskorteriks, millest endisele omanikule jäi sageli 1-2 tuba.

4. Inimest ei võetud õppima ülikooli, kuna tema elulugu ei vastanud sellele, milline ta pidi olema ning mandaatkomisjon leidis, et selline inimene ei ole vääriline nõukogude kõrgkoolis õppima. Eluloo määrimiseks piisas sellest, et oli jäetud märkimata isa, vanaisa või onu osalus sõjas Saksa poolel, osalemine Loodearmees, töötamine EV politseis, pastorina vm. Samuti ka selle avalik märkimine. Keerulisematel juhtudel visati samade "pattude" eest ülikoolist välja vahel isegi enne viimast kursust. Või enne praktikat mingis veidi salastatud N.Liidu tehases, enne mida organid praktikandi elulugu pikalt kontrollisid.

5. Inimesele, kes oli juhuslikult pillanud kusagil käibefraasi "kuradi Vene värk" vms, võidi pealekaebamise korral rakendada pikaaegset väljasõidukeeldu (nevõjezdnõi), autoostulubade omistamise keeldu, korteri eraldamise keeldu, edutamise keeldu, preemiate osutamise keeldu jms. Kogu selline hüvede komplekt kinnitati lõplikult asutuse eriosakonnas, kus olid musta nimekirja kantute kohta andmed olemas. Nt veel 1987 (laulva revolutsiooni aeg!), pidin ma TTÜsse astumisel oma paberid viima ka eriosakonda - 2. osakonda. Ärgem unustagem, et N.Liidu tööpoliitikas mängisid olulist rolli sellelaadsed hüved ja privileegid kuni N.Liidu lagunemiseni 1991 - palk oli tihti teisejärguline.

Kardan, et nende inimeste osakaal, kes ühegi eeltoodud viie punkti alla ei mahu, oli 1941-1991 üliväike. Samas - kordan, sellelaadseid mini-repressioone ei ole võimalik tagantjärele enam objektiivselt kokku lugeda. Palju sellesuunalist tööd on teinud, tõsi küll, Okupatsioonimuuseum.

Miks ma ei paku 95% asemel 100%? Seepärast, et alati on selliste režiimisega kohalikke kaasajooksikuid - kuigi repressioonid/piirangud puudutavad tavaliselt ka neid, ei väändu mu keel nimetama neid ohvriteks.

Kapten Trumm kirjutas:1. elu on must ja valge. Tavaliselt on "meie" asjad õiged (sõltumata nende õigusest) ja "teiste" asjad valed.

Pigem on homo sovieticuse maailmapilt siiski puna-valge.
Nagu mutanteerunud inimliigile omane, toimib neil kupli all kõik pisut teistmoodi kui tavalistel inimestel

Valge raamatu avamiseks on vaja Acrobat Readerit või FoxIT PDF readerit. Kõige parem - tee sellel lingil parema hiireklikiga Save As ja siis ava ja loe.

Lisaks venekeelsest materjalist, mida tegelikult tõsiselt napib, järgmised viited:

Inimsusevastaste kuritegude uurimise komisjon
http://www.historycommission.ee/temp/pd ... ons_ru.pdf

Ülevaade repressioonidest valdkonniti 1940-41
http://www.okupatsioon.ee/rus/1940/ylev ... tents.html

Juriidikast aga liigagi populaarselt saab lugeda:
http://www.okupatsioon.ee/trykised/saateks.html
Suurem osa küüditamise juriidikast jms on laiali artiklites. Küüditamise aluseks olevad normatiiv- ja arhiividokumendid vene kogumikes ja originaal-arhiivimaterjalide publikatsioone a la "Suur Häving" Eesti juutide kohta ei tea üldse et oleks.

Väga põhjalikult allikdokumentidega varustatud allikas 1940 aasta sündmuste kohta:
http://www.lib.ru/POLITOLOG/estonia.txt

Nõukaaja repressioonide s.h. venestamine ja eelised nagu nt immigrantidele korterite kinkimine olukorras kus eestlane elas nagu elas on veel korralikult läbi uurimata teema.

Üldse on suur puudus venekeelsest materjalist ja ka olemasoleva materjali kvaliteet on küsitava väärtusega. Pean silmas faktitäpsust, viidete - algdokumentide olemasolu, hinnangute adekvaatsust ning propagandistliku argumentatsiooni kvaliteeti (tõsiteaduslikud uurimused ei saagi seda kasutada).

Üldiselt on nende repressioonidega nii, et venelastel on lühike vastus: mida te vigisete, meid represseeriti ka. So what?

AR kirjutas: Üldiselt on nende repressioonidega nii, et venelastel on lühike vastus: mida te vigisete, meid represseeriti ka. So what?

Täpselt-täpselt!
'Meid ju n...i ka, mis te virisete!' - ütleb tavavasja reeglina sellepeale.
Tahes-tahtmata tekib tunne, et 'suur vend' on mingi masomees, kellele igatsorti piinamised, vangistamised ja mahalaskmised tunduvad meeldivat.
Seda et meile kõik sellised repressioonivormid eriti meele järele ei ole ning et seda teemat üldse üles tõstame, ei mahu kallile naabrile pähe.

Tänusõnad ka AR-ile - väärt lugemine!
Paraku ei tundu siinpuhul aitavat ei ussi ega püssirohi.
Siil võib kuitahes palju ja ilmekalt karule oma õigusi selgitada, tollel on ikka oma arusaam asjast. Ning vägeva kolba see tiirlemas 1 ja ainumas mõte - kui tal vaid neid okkaid seljas poleks ning kui teised metsaloomad korraks selja pööraks....