Metsavendade kuritööd?

[Tarmo Männard]

Kui ma olin noor, oli sellest juttu ajakirjas "Noorus".
Edastan jutu mälu järgi. Kel võimalust ja oskusi võib ju üle kontrollida:

Kaks meest jõid metsa vahel seisva mootoriga traktoris viina. Nägid et keegi põõsastel luurab. Läksid välja ja hõikasid, et:
"Kui õige (eesti) mees oled, siis tule välja!"
Mees tulnud välja ja tulistanud ja lasknud vist ühe maha, agateise lasu ajal andis püstol tõrke. Viinajooja pööranud põgenema. Taat kannul. Jooksnud kiiresti ja saanud mehe kätte. Löönud püstoliga vastu pead ta uimaseks.
Kui too üles ärkas, oli ta topitud traktori ratta ette. Mootor ei käinud endiselt.
Võib-olla plaanis metsavend juhist massinaga üle sõita, aga ei saanud mootorit käima. Keegi seda ei tea. Oma teo mõtte viis ta hauda kaasa.

Tehti haarang. Üks miilits oli vist kusagil välu servas valvamas, kui käis pauk. Metsavend jooksnud üle välu tema suunas. Algul tulistanud miilits teda põlvedesse ja seejärel aga ülespoole. Natuke enne miilitsani jõudmist olla mees kokku vajunud. Teda oli tabanud üsna mitu kuuli.
Tuli välja, et ta relv ja moon olid sõjaaegsed. Sealt ka need tõrked.
Ahsoo. ja selle ainsa lasuga oli metsavend miilitsal pool põske ja rea hambaid suust ära lasknud.


Mida kõike inimese aju ei säilita...........see lugu ilmus kindlasti üle 20 aasta tagasi. Ja kindlasti pole see mul viimase 20 aasta jooksul meeles mõlkunud.
Kui keegi paneks kirja täpse versiooni, saaks näha, kas ja kui puusse ma oma jutuga siis ikkagi panin.
Aga sellisena ta mul meeles on.

[Karuke]

Tuleb meelde, et kunagi sai seda lugu lehest loetud - õigemini kuulsin sellest vanematelt kes asja arutasid, tuleb meelde, et oleks nagu, ette loetud...
Aga olen ligi 40 ise.
Järelikult peaks see lugu tublisti vanem olema kui 20 aastat - nii 70-ndate algusest.

Ja huvitav, miks pidi niikaua põranda all elanud, siis ilmselt väga ettevaatlik mees tulistama juhuslikku inimest?
Vängelt lõhnab propaganda järele.

[Arnold]

Tegemist oli siis metsavend Kalev Arroga ja lisatud lingilt võite korralikku ülevaadet sellest juhtumist lugeda.
Lisan veel ühe isikliku mälestuse. Olin peale 8. klassi lõpetamist 1981 aasta suvel arheoloogilistel väljakaevamistel Mikitamäel, kus tutvusin Ülo Neeme pojaga. Temalt kuulsingi esimest korda seda lugu. Lisaks tõi poiss ,teiste ees kelkimise eesmärgil ehk, kodust kaasa pataka ajalehti ja väljaandeid, aga milliseid!!! Need olid kõik väliseesti lehed ja suhteliselt värsked. Pean oma häbiks tunnistama, et nihverdasin sealt pakist ära ühe väiksemas mõõdus voldiku, kus kõneldi viimase metsavenna Sabe langemisest, võrreldes teda aastakümneid Vaikse Ookeani saartel olnud jaapani sõduritega ja teine meeldejäänud artikkel rääkis Tallinna rahutustest 80-dal aastal. Vot millist lektüüri sai siis Brežnevi ajal lugeda setu kolkakülas miilitsavõsu vahendusel
http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/ ... tmXyheksas

[propatria]

... Ja huvitav, miks pidi niikaua põranda all elanud, siis ilmselt väga ettevaatlik mees tulistama juhuslikku inimest?
Vängelt lõhnab propaganda järele.

Propagandaihalejate kurvastuseks peab ütlema, et kohalike inimeste jutu järgi ei olnud Kalev Arrol ennast enam kusagil varjata.
Seda kinnitab ka asjaolu, et ta ei lahkunud tulistamiskohalt ja jäi oma paratamatut lõppu ootama...

Arnoldi jutule lisaks K. Arro hukkumise loole (metsavenna tapjaks nimetatud miilitsa versioonile) seda, et antud operatsioonis osalenud mitme miilitsa versiooni järgi ei julgenud keegi tundmatut relvastatud meest (keegi ei osanud isikut seostada K. Arroga, kes oli juba palju aastaid surnuks peetud) püüdma hakata ja siis anti laskurelvadest tuld võssa seni kuni enam keegi vastu ei lasknud...
Seda versiooni saaks kontrollida, kui oleks kasutada K. Arro laiba patoanatoomiline kirjeldus...

ProPatria

P.S. Suures osas kriitikat kannatavalt on teemat käsitlenud H. Salm ajaleht "Kodumaa" ilmunud pikas järjejutus "Mõrv metsateel".
Täpsema viite jään küll esialgu võlgu, sest asun superandmebaasist väga kaugel...

[MOrav]

Salm, H. Mõrv metsateel. - Kodumaa, 10. IV 1985 - 18. II 1987.

*

Tavatu pühapäev [Põlva Rajooni RSN Siseasjade osakonna kriminaaljälituse vaneminspektori Ülo Neeme kangelasteost ohtliku kurjategija tabamisel 2. juunil 1974]

Vello Pilt. Kirgastumised: portreede kogumik [raamat rahupäevade kangelastest]. Tallinn: Eesti Raamat, 1986, lk 80-87

[ppp]

Kas sellest sündmusest ka väike telefilm ei vändatud omal ajal? Justkui veel meelde jäänud, et keegi tuntud (või ka mitte) "ekspert" oli filmi kommenteerides ainult seda mornilt täheldanud, et makarovi PM -i kuulid olid filmilinal valet värvi, vist liiga tumedad. Pihtasaanud militsionäär sai vist jah hammaste pihta aga elas selle paugu üle ja sai ka mingi märgi , kas punatähe äkki?

[metssiga]

Kalev Arro ei olnud kohe kindlasti peast soe. Kuid jah, tema puhul saab vähemalt vaielda selle üle, kui õigustatud või alusetu oli see traktoristi tulistamine ja tapmine. Aga kohalikud inimesed on meenutanud ka seda, et kohe pärast tundmatu isiku avastamist ja viimase (st. siis Kalev Arro) põgenemist Russakute talust, hakati külanõukogust rääkima, et mees tuleb metsast ülesse otsida ja kinni võtta, tegu olevat hullumajast põgenenud ohtliku hulluga jne. Ühesõnaga meeleolu köeti ülesse ja selle ohvriks ka need traktoristid läksid, kes mitte ainult talle midagi hüüdsid, vaid ka olevat tahtnud tegelikult kinni võtta. Muidugi on ka see versioon mälestused ja rahvajutud, millesse tuleb vähemalt kahtlusega suhtuda.

[Arnold]

Kõike ei saa kunagi teada, aga pole midagi ebausutavat selles, et kaks Helme kooli tarkusega jokkis traktoristi agarust ülesse näitasid ja said endale ootamatu vastureaktsiooni tunnistajaks - ühele jäi see kahjuks üldse viimaseks õppetunniks. Pole ka imestada - tollal relvadega vehkimist eriti ei esinenud, nagu tänapäeval, kui pead tööasjus taluõuele sisenedes käituma nagu talitaja jääkaru puuris.
Ja PPP? No loe paar rida ülevalpool olevalt lingilt kes mis ordeni ja medali sai!

[ahtoo]

miks sa mees sellise küsitluse teed. kui sa teisi ei usu ja nende väiteid kohe ümberlükkama tõttad ja mõrtsukaid õigustad?Tervitades Ahto.

[ppp]

Arnoldile - Loetud! Oli millegipärast meelde jäänud, et Neeme oli ka vanem mees ja rohkem "ideoloogiline" ja ka Arrost ei teadnud siiani midagi. Vb oli see filmi kommenteerinud mees , kes PM-i kuuli varvust kommenteeris , siis hoopis Neeme? Või on mulle see filmilugu kuidagi valesti meelde jäänud.....

[metssiga]

Tere Ahto
Pole ma oma arust kordagi väitnud, et sõjajärgsete metsavendade hulgas ei oleks olnud ka lihtsalt mõrtsukaid. Küll on ikka ja jälle, siin ja seal väidetud, et neid kindlasti oli. Kõik, mida mina küsisin - andke konkreetseid näiteid, mitte ainult üldsõnalisi väiteid.

[Arnold]

Tegelikult on see metsavendade teema vägagi põnev. Just võrreldes teiste analoogsete situatsioonidega. Väikerahvas tshetseenid ja praegune hetk Iraagis. Olen lugenud ainult ühest mõttetasandile jäänud üritusest Pagari tänaval lõhkeainet täis veokiga plahvatus korraldada. Ometigi oli samal ajal juutide pommiterror Israelis tippmood! Mille nüüd on palestiinlased üle võtnud. Eestlaste aeglase reageerimise üksused? Tegelikult oli meestel ikka vastutustunnet ja arusaamist, mis selline võitlusmeetod kaasa toob.

[Kodanik2]

http://www.postimees.ee/170307/esileht/ ... 250434.php

[ahtoo]

Mulle on teada juhtum.mis allub diagnoosile.Tegu on salvestatud filmilindile.Asub Eesti Kino Arhiivis.Metsavend Rein Aren läheb hulluks:mängib üksipäini kaarte ja laseb õpetaja Hugo Lauri maha.Fakt!Tervitades Ahto.

[metssiga]

Siin üks NKVD eriteade "bandiitide tegudest" 31.7.1945:
"Avinurme vallas 26/27 öösel (1945) rünnati bandiitide poolt Avinurme täitevkomitee esimehe korterit, kust võeti kaasa jalgratas ja riideid. Järgmisena rünnati valla täitevkomiteed, kus lõhuti sisseseade, viidi kaasa nimekirjad ja Nõukogude riigi lipp.
Sealt läksid bandiidid kohalikku kooperatiivi kauplusse, kust viidi ära kaupu: paberosse, viina, saapaid, toiduaineid ja hobuserakmeid.
Sidejaoskonnas lõhuti ära osa sisseseadeid ja pilluti jõkke.
Vallas asuval ELKNÜ sekretäril sm. Raun, Arved Antoni pg. peksti ja võeti ära dokumendid, samuti võeti ära osa dokumente EK(b)P Tartumaa komitee instruktoril sm. Kartau, Rosiine Juhani tütrel. Bandiite arvuliselt umbes 15 relvastatud 2 kerge kuulipildujaga, automaatidega (saksa päritolu), granaatidega ja taskurelvadega. Kaupade veoks, millised rööviti kooperatiivist, oli kaasas hobuveok.
Bandiitide salk, juhituna "Põrgu Küti" nime all esineva poolt, terroriseerib ümberkaudsete valdade elanikke, kes ei julge tulla valla täitevkomiteedesse, sest bandiidid annavad kohal välja käskusi ja korraldusi". - No nii, eks ka see oli kellegi arvates bandiitide kuritegevus, kellegi arvates aga vabadusvõitlus.