Meil oli põhiartikkel mida raisati langevarjutropid, soovitavalt uued muidugi(eks ikka akselbantide tegemiseks). Arvestades milline hulk sõdureid brigaadist läbi käis, oli see ikka kogus, mis pihta pandi ikka tohutu. Arvestades, mis trikke tehti nendega vahelelendamise puhul, siis mina zaljotshikute nahas küll poleks tahtnud olla.
Padrunitega olid sellised lood(noh tegelikult raiskamiseks raske nimetada, ehkki tehti ka võtmehoidjaid-avajaid nendest), et alati jäeti omale väike varu, kuna meil vzvodukas oli tore mees ja igasugu proverkade ajal üritasime endast parima anda, vastavalt suhtus ka tema meisse. Padruneid läks vaja öistel laskmistel, kuna helendavad nasadkad sihikule olid minust märkimisväärselt vanemad

, eks tuli siis nende puudujääke korvata tihedama tulega

. Suht raske on öösel tabavalt lasta, kui rünnaku pikkus on 5 km., aga sihik helendab 500 m. Ükskord tuli roodukal mingil põhjusel mõte korraldada shmon, RD-d raputati tühjaks, kui me ise eemal olime, padrunite kogus oli muljetavaldav. Või taivajaanike, küll tuli hirmus lament pärast, nagu va Julk-Jüri oleks Tootsi kätte saanud

. Hiljem hoidsime padruneid mujal, otsisime välja ainult siis, kui laskmaminek oli.