www.militaar.net

isonts kirjutas:millised need väed siis on kellel sööstude ja hüpete asemel hoopis käsitsi võitlust õpetatatkse?

Totenkopf kirjutas:

ära ole kindel. on stiile, mille esitlust vaadates tõepoolest võib jääda mulje kui kokkumängust kuid mis lihtsalt ongi niivõrd pehmed, et ei saa arugi, kuidas on võimalik. kusjuures selles peitub ka osalt nende psühholoogiline mõju - tegemata pealtnähe mitte midagi erilist vastase kahjutustamiseks, jätad vastasele väga sügava mulje ja viid ta endast sõna otseses mõttes nii välja, et paar vaatust hiljem võid ta tõepoolest kasvõi pilguga maha võtta. tegu äärmiselt sügava psühholoogilise üleolekuga. no räägitakse ka energeetiliste sõlmede halvamisest (olen ka ise tundnud ja teiste peal katsetanud mingit veidrat minestamapaneku tehnikat, kus puudub isegi füüsiline kontakt subjektiga - umbes 60% juhtudel toimis, 30% tekitas väga tugeva iivelduse ja 10% kehitas õlgu) aga pole kuuknud, et nende toimemehhanismi põhjalikult (loe: avalikult) uuritud oleks. seega ei oska ka mina selle kohta lähemalt sõna võtta.

Eriti ei usu, aga samas mine võta kinni.Kui selline asi reaalselt toimiks siis oleks Beslani jama ülikerge olnud lahendada.Oleks läbirääkija sisse saadetud ja see oleks kõik rätipead oma bez kontaktiga maoli maha surunud.

vot oleks see nii lihtne, et üks läheb ja terve rühm maoli... häda ongi selles, et taolistesse nähtustesse suhtutaksegi enamasti samas kategoorias nagu sina: "miks sis üks meister tervet diviisi maoli ei "nõiu"?"

Panen lingi ühele videole, kus vana aikido meister üritab korraliku karateka vastu oma pehmet tehnikat kasutada. Miskipärast arvan, et igasuguste energiaga mõjutajatega juhtuks sama st jüngrid trennis kukuvad aga reaalne vastane sõidab üle.
http://www.filecabi.net/video/aikido-gr ... r-mma.html

Igatahes, maa peale tagasi tulles, siin tuuakse näide lahinguolukorra käsitsi võitlusest: http://www.youtube.com/watch?v=rvmTm4l025k

Minu tagasihoidlik arvamus on, et käsitsi võitluse peaeesmärk on ennast eelkõige mõne toekama relvani võitlemiseks, olgu selleks nuga, labidas, kaigas või tulirelv.

Käsitsivõitluse teemas tuleb meelde kõigepealt üks vana Indiana Jonesi film kus Indy tema ees keksivale ja imevigureid tegevale "ninjale" lihtsalt oma revolvrist kuuli paari meetri kauguselt silme vahele läkitab. Ega inimene ikka masina vastu ei saa, treeni sa siis palju tahad .

Bambino viimasele lingile lisaks. Vana on oma senseitaevas ikka päris seniiliks läinud ja elanud oma dogmaatilises danide maailmas. Esimesed UFC'd (Ultimate Fighting Championships), kus karatekad, poksijad, sumokad, taipoksijad, kickpoksijad jne kokku läksid ning üritasid välja selgitada, et kes on parim; toimusid juba 90. esimeses pooles. Õppetund seisnes selles, et varem või hiljem läks võitlus põrandale, kus valuvõtetega võitis brasiilia jiu-jitsu mees Gracie. Tekkis antiikaja Pankrationi kaasaegne versioon MMA (mixed martial arts), kus on kokku pandud nii poksimine, maadlemine kui ka maasvõitlus. Sellel alal põhineb ka jänkide hetkel kehtiv käsitsivõitluse manuaali Combatives ilma relvadeta võitlemise osa. Maadlemine, jiu-jitsu ja poks + püssiga võtted (ning vehklemine) olid sees ka 30. aastate sõjaväe määrustikus. Kahjuks ei ole Eesti kaitsejõududes ühtset käsitsivõitluse manuaali ning juhul kui üldse, siis aetakse kusagil oma joont. Näiteks Sõjakooli keldris pidi koos käima ninjade kool. Kes Tallinnas elavad, siis neil soovitan ühineda 3D treeninguga, sest seal tehakse MMA'd. Relvadega, orkidega, labidatega müdistamist ei tehta.

http://www.3dtreening.ee/

bambino kirjutas:Panen lingi ühele videole, kus vana aikido meister üritab korraliku karateka vastu oma pehmet tehnikat kasutada. Miskipärast arvan, et igasuguste energiaga mõjutajatega juhtuks sama st jüngrid trennis kukuvad aga reaalne vastane sõidab üle.
http://www.filecabi.net/video/aikido-gr ... r-mma.html

iga ebatavaline asi sobib ikka kindlasse olukorda. pealegi jäi mulje, et see aikido-vana polnud üleüldse kuigi tasemel. olen näinud suisa vastupidiseid stseene, kus vastane pärast ei oska kommenteeridagi, mis ja kuidas täpselt juhtus enne, kui ta end selili lamamas avastas.

aga see tõde on muidugi sees, et oma kompaktsuselt ja praktilisuselt karatele kõrvale naljalt võrdväärset ei leia. kui sis taekwondo ehk (kuigi ainus vahe karatega seisneb selles, et taekwondos tehakse 90% tööst jalgadega)

kaur3 kirjutas: Esimesed UFC'd (Ultimate Fighting Championships), kus karatekad, poksijad, sumokad, taipoksijad, kickpoksijad jne kokku läksid ning üritasid välja selgitada, et kes on parim; toimusid juba 90. esimeses pooles. Õppetund seisnes selles, et varem või hiljem läks võitlus põrandale, kus valuvõtetega võitis brasiilia jiu-jitsu mees Gracie. Tekkis antiikaja Pankrationi kaasaegne versioon MMA (mixed martial arts), kus on kokku pandud nii poksimine, maadlemine kui ka maasvõitlus.

Olen vaadanud neid nn. MMA maitše ja on terve MMA pällide vennaskond, kelle jaoks see võitlusviis on jumalikus staatuses. Kogunemiskoht on neil http://www.paranoid.pri.ee Kui me räägime spordist ja just neist võitlustest, siis antud kohas antud asi vist ka õigustab ennast, sest seal sa silkad ainult trussade väel ringi ja sul on 10 min+5min+5 min aega vastasega sõksida, otsida ta nõrku kohti ja siis mõtelda, et kuidas ma nüüd miski nipi teen.
Kui nüüd lahing olukorras juhtub selline häda, et satud vastasega silmitsi, nii, et relva pole võimalik kasutada, siis nagu pead ründama ja seda loetud sekundite jooksul, mitte luurama, mis tehnikaga vastane relvastatud on. Peale selle kui sa midagi ründad siis ideaalis peaksid sul olema ka kuulivest ja rakmed ja kiirver ja muud pudi padi ümber keha, seega maha panemine antud olukorras, õigemini vastasega mööda põrandat rullumine oleks äärmiselt ohtlik, pigem peaks üritaam vastane ise püsti seistes vastu maad suruda, kas siis löökidega nokaudini või kuidagi muud moodi. Vähemalt on see minu nägemus asjast.

PS! Siin paranoid.pri-st käis läbi, et vaprad mma pällid üritavad ka siia vaidlema tulla, et kiita oma jumalat!

kaur3 kirjutas: Esimesed UFC'd (Ultimate Fighting Championships), kus karatekad, poksijad, sumokad, taipoksijad, kickpoksijad jne kokku läksid ning üritasid välja selgitada, et kes on parim; toimusid juba 90. esimeses pooles. Õppetund seisnes selles, et varem või hiljem läks võitlus põrandale, kus valuvõtetega võitis brasiilia jiu-jitsu mees Gracie. Tekkis antiikaja Pankrationi kaasaegne versioon MMA (mixed martial arts), kus on kokku pandud nii poksimine, maadlemine kui ka maasvõitlus.

Olen vaadanud neid nn. MMA maitše ja on terve MMA pällide vennaskond, kelle jaoks see võitlusviis on jumalikus staatuses. Kogunemiskoht on neil http://www.paranoid.pri.ee Kui me räägime spordist ja just neist võitlustest, siis antud kohas antud asi vist ka õigustab ennast, sest seal sa silkad ainult trussade väel ringi ja sul on 10 min+5min+5 min aega vastasega sõksida, otsida ta nõrku kohti ja siis mõtelda, et kuidas ma nüüd miski nipi teen.
Kui nüüd lahing olukorras juhtub selline häda, et satud vastasega silmitsi, nii, et relva pole võimalik kasutada, siis nagu pead ründama ja seda loetud sekundite jooksul, mitte luurama, mis tehnikaga vastane relvastatud on. Peale selle kui sa midagi ründad siis ideaalis peaksid sul olema ka kuulivest ja rakmed ja kiirver ja muud pudi padi ümber keha, seega maha panemine antud olukorras, õigemini vastasega mööda põrandat rullumine oleks äärmiselt ohtlik, pigem peaks üritaam vastane ise püsti seistes vastu maad suruda, kas siis löökidega nokaudini või kuidagi muud moodi. Vähemalt on see minu nägemus asjast.

PS! Siin paranoid.pri-st käis läbi, et vaprad mma pällid üritavad ka siia vaidlema tulla, et kiita oma jumalat!

Ärge nüüd väga kõvasti lööge aga kui juhtub, et lahingus sattute vastasega kogemata ühte ruumi ja kumbagil ei ole padruneid või ei ole võimalik neid kasutada siis enne kui vaadata kuhu lüüa tasuks vaadata, et ehk on arukas vastane (tema on ju sama sitas olukorras) ja õnnestub kuidagi lahkuda ilma võitlemata.
Siin unustatakse ära, et võitlus tapmiseks on midagi muud kui võistlus matil või kaklus baaris. Isegi üsna keskpärase koolitusega 2 mehe vaheline võitlus eesmärgiga teine tappa lõppeb mõlemale fataalselt, eeldusel, et kumbki ei tee tõsist viga.

eelkõnelejaga nõus...tühja salvega mõne vastsega kokku sattudes vaataks kuidas kiiremini minema saada...ei julgeks küll enam ootama jääda ehk on ka vastane moonata...seda nimetatatkse kaineks mõistuseks...inimesed, kes arvavad olevad võimelised tegelema lahingolukorras mingit mabuuga lõpetavad tõenäoliselt oma maised rännakud kuuli tabamuse läbi...vahet ei ole kui kiiresti sa suudad kellegile molli sõita või ennast mõne löögi eest kaitsta...kuul lendab ikka kiiremini...

Satakas kirjutas: mina olen nii...ümmarguselt tsentnerine. juhtus järgmine lugu: misiganes ajal, misiganes kohas, misiganes põhjusel ründas mind umbes 70-kilone päka. ilma mingi hoiatuse ja sissejuhatuseta sadas mulle täpselt vasaku lõualiigese pihta selja tagant hirmus kolakas. sekund-kaks virvendas pilt silme ees.
...

terve ülejäänud õhtu jätkus läbu nagu muiste. alles järgmisel päeval ilmnesid mul "tüsistused" mis väljendusid suutmatuses hammustada midagi kõvemat, kui keedetud makaron. ja sedasi paar nädalat. ja veel 2a hiljem sain juhusliku röntgeni tõttu teada, et mul oli lõualuu murd, mis omal käel paranenud oli.

kui seda juhtumit analüüsida, võib järeldada, et hoolimata kehvast massist, anti tugev löök, mis ilmselt võrdväärse massiga mehe oleks jalalt niitnud.

Satakaga 100% nõus.
Tegelen ka ise poksiga ning olen säärast asja isegi trennis kogenud.
Selle alaga olen veel vähe tegelenud, umbes pool aastat, ent siiski olen trennis paar sellist toredamat elamust saanud. Kaalun ise umbes 77 kilo ringis, minu tollane vastase võistluskategooria vähemasti oli 67 - 69 kg, tollel hetkel võis ta ehk 67 kg olla. Trennikogemust minul ,nagu ka juba eelpool mainitud sai, sinna poole aasta kanti, temal aga 4 või 5 aastat.
Kuigi tegemist oli rahuliku treeningmatšiga, siis ,nagu algajale kohane, läksin ma kohe äksi täis, kui esimesed õrnad paugud sisse sain. Oli ju vaja siiski kätte maksta .
Aga ma ei arvestanud sellega, et oma ärplemisega võin ma sellele teisele tegelasele hakata närvidele käima. Aga just nii juhtuski:
Keset kõige kõvemat andmist tabas mind ootamatult üks kiire vasak haak, mis mul hambakaitsmed paigast lõi ning pildi virvendama võttis. See löök aga, nagu eelpoolmainitud, oli siis sooritatud minust 10kg kergema noormehe poolt, kellel on lihtsalt rohkem kogemust ning löögi teravust. Pärast koju minnes oli tükk tegemist, et emale seletada, et põhjus, miks ma kartulit ja liha ei söö, ei ole kohe kindlasti mitte tema oskamatu söögitegemine, vaid minu lõug, millega tollel hetkel ei olnud võimalik närida - lõualiigesed nagisesid ja tegid veel 2 päeva tagantjärele valu.
Teisalt võib see ka harjumatuse asi olla, sest kui nüüd mõne tohlaka sisse saan, siis oskan juba natukene õigemini käituda: võimaluse korral kiire positsioonivahetus ning olukorra ümberhindamine
Samas pooldan ka seda arvamust, et ilma massita on asi natukene nutune. Jõudu võib ju palju olla, ent kui tõesti on tegemist selliste proportsioonidega, nagu keegi eelpoolkõnelejatest mainis (70kg vs 100kg), siis kisub asi selle kergema venna jaoks nutuseks. Piisab ainult ühest õnnetust läbilasust, kui sulle vemmeldab vastu lõusta rusikas, millele vähegi oskaja vend suudab (selle olemasolul) taha rakendada 100kg massi. See niidab täpse tabamuse ka vintskemad vennad maha. Sealt edasi aga võib kujuneda tüüpiline venelaste tänavakaklus, stiilis peksame nüüd kõik seltsimehelikult maaslamajat jalgadega näkku, või siis mõni muu valuvõte.
Kokkuvõtteks olen arvamusel, et täit tõde selles asjas pole, kuna asi on siiski indiviidide taga kinni. Samas tuleb aga tõdeda, et tegelikult peaks iga kaitseväelane oskama vähemasti härramehelikke valupunkte ära kasutada: alalõug, põlveõndlad, "maksakas" ( ) ning muid selliseid. Jalaga munadesse ja rusikaga kõrri löömise ning pöialde silma toppimise võiks eelnevast loetelust sellegipoolest välja jätta

Juhan nõus sinuga, ise ka tegelen poksiga üle aasta ja mul sama lugu, et kaalun 95 kg ja poksisin 69 kg, kes oli kauem tegelenud asjaga ja sain ka sisse parema haagi, raputasin korra pead ja asi läks edasi. Mass loeb mõnikord üsna palju.

Ma ei mõista, et miks peab endast raskemaga poksima. See on ju vale taktika valik.

http://www.youtube.com/watch?v=HSzOM4sF ... ed&search=

Eag ei peagi, lihtsalt trennis juhtus nii, et polnud enda kehakaalule vastavat partnerit. Lihtsalt näitena, et mass, löögi pugul loeb, kuna füüsikas on ju teada, et mida suurem mass, seda purustavam jõud kokkupõrkel.