Stuka
-
Würger 190G
- Liige
- Postitusi: 2063
- Liitunud: 27 Sept, 2005 12:57
- Asukoht: Harjumaa
- Kontakt:
"Akadeemias" nr 3 ja 4 on tõlgitud Juri Lotmani sõjamälestusi (soovitan lugeda). Lõike:
"Perioodiliselt lendab meist üle ``raam''~--- Saksa kahemootoriline luurelennuk Heinkel, mida kutsutakse nii seepärast, et tema kere tiibade ja sabatüüri vahel kahestub. Tiirutab ja lendab minema. Meie teravmeelitseme: ``Noh, pildistas, tuleks fotot küsida, koju saatmiseks.'' Või jälle: ``Saksa staabis märgatakse, et täna on habemed ajamata.'' Tulistame üksmeelselt ``raami'' pihta, kuid tema ei tee sellest väljagi. Pärast tema lahkumist oota junkerseid. Nii on alati. Kõigepealt kuuleme undamist, siis ilmuvad pommitajad~--- mitte kuigi palju, tavaliselt kolm, vahel kuus, sõltuvalt sellest, kas me liigume väikese grupi või hulgana.
See on Junkers-87, väga hea ühemootoriline pikeeriv lennuk, pikeerib lausa vertikaalselt hirmsa möirgamisega ja heidab pomme väga täpselt~(mis meid põrmugi ei rõõmusta).
Juba eemalt, aga olles meid kindlasti juba märganud ja otsustanud, et oleme tähelepanu vääriv sihtmärk, rivistuvad junkersid kolmnurga asemel ühte ritta. Edasi toimub meile hästi tuttav range rituaaliga protseduur, mis väga meenutab röövloomade või putukate käitumist. Kuni junkersid lendavad kolmnurgas, võib olla rahulik~--- nad suunduvad kuhugi mujale. Aga vaat, nad asusid ritta ja lähevad ringile, mille keskpunkt on meist veidi eespool. Tähendab, tulid meile külla. Me pudeneme teelt laiali ja surume end vastu maad. Maapind on meie peamine kaitsja. Aga junkersite rodu suundub meie peale. Näe, esimene eraldus, pööras nina järsult maa poole ja peaaegu vertikaalselt, haaravalt täpse arvestusega langeb meie peale. Nüüd eraldusid temast pommid~--- me näeme neid suurepäraselt. Näib, et nad langevad sulle täpselt lagipähe. Pommid jõuavad lennukist ette. Ümberringi kuuled kumedaid plahvatusi, maa vappub. Lennukid pikeerivad meisterlikult, pööravad ära otse maapinna lähedal~--- meie omad ei pikeeri kunagi nõnda. Lennuk tõmbab pilke nagu hüpnotisöör, võimatu on end lahti rebida. Vist samuti kirjeldaksid küülikud kohtumist kobraga.
Maad katvast suitsu- ja tolmupilvest rebib lennuk end talumatuse piirini ulatuva ulgumisega vertikaalselt üles. Tõusul jõuab ta meid veel kuulipilduja või lennukikahuri tulega üle külvata. Aga kuulide vihinat pole kuulda, sest ulgudes sööstab alla järgmine. Neil minutitel lülitad end välja, hirmutunnet ei ole, üldse ei ole mingisugust tunnet~--- tõenäoliselt tundsid sama meie all olevad kivid. Lõpuks on viimane lennuk oma pommid visanud ja nad lendavad minema. Me tõuseme püsti.
Mind on alati hämmastanud nende õhurünnakute madal efektiivsus. Muidugi, jalaväe masside, liikuva soomustehnika, kuhjunud kahurite või tankide pihta oleksid need pommilöögid väga tõhusad. Aga hajutatud taganevate väeosade puhul, mille sõdurid jõudsid hüpata kraavi või leida muu varjupaiga, oli löökide efektiivsus madal. Suits hajub. Meie, et end julgustada ja sakslastele näidata, et meiegi pole papist poisid, jõuame mõned korrad lennukit karabiinist tulistada. Padruneid oli meeletult palju, nad vedelesid kõikjal ja säästa polnud neid tarvis. Mul ei õnnestunud aga näha ühtki oma otsustavuse tulemust. Kas arvestasin valesti ettesihtimist, mis nii madalal peab olema väga suur, või oli junkersite soomus nii tugev, kuid mingit ebameeldivust ma oma laskudega Saksa Wehrmacht'ile ei põhjustanud. Vahest kuskil mõnele tiivale jäigi kriimustus, kuid efektset kukkumist, mis sarnanenuks näiteks Tvardovski \emph{Tjorkinis} kirjeldatuga, kus kangelane laseb alla kahemootorilise junkersi, mul ei õnnestunud saavutada. Aga selle tulistamise mõte oligi muus: see annab tublisti julgust, sa ei tunne end enam küülikuna, lased energia valla. Üldiselt tore asi."
"Perioodiliselt lendab meist üle ``raam''~--- Saksa kahemootoriline luurelennuk Heinkel, mida kutsutakse nii seepärast, et tema kere tiibade ja sabatüüri vahel kahestub. Tiirutab ja lendab minema. Meie teravmeelitseme: ``Noh, pildistas, tuleks fotot küsida, koju saatmiseks.'' Või jälle: ``Saksa staabis märgatakse, et täna on habemed ajamata.'' Tulistame üksmeelselt ``raami'' pihta, kuid tema ei tee sellest väljagi. Pärast tema lahkumist oota junkerseid. Nii on alati. Kõigepealt kuuleme undamist, siis ilmuvad pommitajad~--- mitte kuigi palju, tavaliselt kolm, vahel kuus, sõltuvalt sellest, kas me liigume väikese grupi või hulgana.
See on Junkers-87, väga hea ühemootoriline pikeeriv lennuk, pikeerib lausa vertikaalselt hirmsa möirgamisega ja heidab pomme väga täpselt~(mis meid põrmugi ei rõõmusta).
Juba eemalt, aga olles meid kindlasti juba märganud ja otsustanud, et oleme tähelepanu vääriv sihtmärk, rivistuvad junkersid kolmnurga asemel ühte ritta. Edasi toimub meile hästi tuttav range rituaaliga protseduur, mis väga meenutab röövloomade või putukate käitumist. Kuni junkersid lendavad kolmnurgas, võib olla rahulik~--- nad suunduvad kuhugi mujale. Aga vaat, nad asusid ritta ja lähevad ringile, mille keskpunkt on meist veidi eespool. Tähendab, tulid meile külla. Me pudeneme teelt laiali ja surume end vastu maad. Maapind on meie peamine kaitsja. Aga junkersite rodu suundub meie peale. Näe, esimene eraldus, pööras nina järsult maa poole ja peaaegu vertikaalselt, haaravalt täpse arvestusega langeb meie peale. Nüüd eraldusid temast pommid~--- me näeme neid suurepäraselt. Näib, et nad langevad sulle täpselt lagipähe. Pommid jõuavad lennukist ette. Ümberringi kuuled kumedaid plahvatusi, maa vappub. Lennukid pikeerivad meisterlikult, pööravad ära otse maapinna lähedal~--- meie omad ei pikeeri kunagi nõnda. Lennuk tõmbab pilke nagu hüpnotisöör, võimatu on end lahti rebida. Vist samuti kirjeldaksid küülikud kohtumist kobraga.
Maad katvast suitsu- ja tolmupilvest rebib lennuk end talumatuse piirini ulatuva ulgumisega vertikaalselt üles. Tõusul jõuab ta meid veel kuulipilduja või lennukikahuri tulega üle külvata. Aga kuulide vihinat pole kuulda, sest ulgudes sööstab alla järgmine. Neil minutitel lülitad end välja, hirmutunnet ei ole, üldse ei ole mingisugust tunnet~--- tõenäoliselt tundsid sama meie all olevad kivid. Lõpuks on viimane lennuk oma pommid visanud ja nad lendavad minema. Me tõuseme püsti.
Mind on alati hämmastanud nende õhurünnakute madal efektiivsus. Muidugi, jalaväe masside, liikuva soomustehnika, kuhjunud kahurite või tankide pihta oleksid need pommilöögid väga tõhusad. Aga hajutatud taganevate väeosade puhul, mille sõdurid jõudsid hüpata kraavi või leida muu varjupaiga, oli löökide efektiivsus madal. Suits hajub. Meie, et end julgustada ja sakslastele näidata, et meiegi pole papist poisid, jõuame mõned korrad lennukit karabiinist tulistada. Padruneid oli meeletult palju, nad vedelesid kõikjal ja säästa polnud neid tarvis. Mul ei õnnestunud aga näha ühtki oma otsustavuse tulemust. Kas arvestasin valesti ettesihtimist, mis nii madalal peab olema väga suur, või oli junkersite soomus nii tugev, kuid mingit ebameeldivust ma oma laskudega Saksa Wehrmacht'ile ei põhjustanud. Vahest kuskil mõnele tiivale jäigi kriimustus, kuid efektset kukkumist, mis sarnanenuks näiteks Tvardovski \emph{Tjorkinis} kirjeldatuga, kus kangelane laseb alla kahemootorilise junkersi, mul ei õnnestunud saavutada. Aga selle tulistamise mõte oligi muus: see annab tublisti julgust, sa ei tunne end enam küülikuna, lased energia valla. Üldiselt tore asi."
Heinkel see küll ei olnud, vaid Focke-Wulff Fw.189Estoloog kirjutas:"Akadeemias" nr 3 ja 4 on tõlgitud Juri Lotmani sõjamälestusi (soovitan lugeda). Lõike:
"Perioodiliselt lendab meist üle ``raam''~--- Saksa kahemootoriline luurelennuk Heinkel, mida kutsutakse nii seepärast, et tema kere tiibade ja sabatüüri vahel kahestub
Hea võidab alati kurja - kes võidab, see ongi hea!
Re: Junkers 87 sikutamine
Soome sösarfoorumis ammu arutelu üleval.
Leitud isend on oma (puutiivik) töenäoliselt peale 43-t valmistatud.
Venekeelses Wiki-s ei ole Stuka asukoht Hendon, vaid RAF muuseum, mis asub Londonis, Hendoni linnaosas.
Leitud isend on oma (puutiivik) töenäoliselt peale 43-t valmistatud.
Venekeelses Wiki-s ei ole Stuka asukoht Hendon, vaid RAF muuseum, mis asub Londonis, Hendoni linnaosas.
- Manused
-
- 1.jpg (57.65 KiB) Vaadatud 4465 korda
-
Madis Reivik
- Liige
- Postitusi: 4717
- Liitunud: 20 Dets, 2019 13:30
- Kontakt:
Re: Stuka
https://ekspress.delfi.ee/artikkel/1203 ... vene-tanki
Ajakirjandus ei ole vist väga allikakriitiline. Arvestades siin foorumis mõningate akfide süvateadmisi, tahaks kontrollida milline osa sellest numbrist tõelähedasem on
Ajakirjandus ei ole vist väga allikakriitiline. Arvestades siin foorumis mõningate akfide süvateadmisi, tahaks kontrollida milline osa sellest numbrist tõelähedasem on
Re: Stuka
Minul süvateadmisi ei ole.
Edit:
Nach dem 2.000 Feindflug am 1. Juni 1944 erzielte Rudel am 6. August 1944 seinen 300. Panzerabschuß.
https://www.lexikon-der-wehrmacht.de/Pe ... elHU-R.htm
Ehk, et Rudeli lahingugrupp [Gefechtsverband] saavutas oma 500. tankihävituse 30. jaanuaril 1945"Die sowjetischen Einheiten hatten schließlich am 16. Februar die Stadt restlos eingeschlossen....
Ohne die wirksame Unterstützung durch das Kampfgeschwader Rudel wäre die Stadt
aus Mangel an Artillerie kaum zu halten gewesen."
In dem Kapitel "Die Luftwaffe" auf S. 378 heißt es:
"Die 1. Fliegerdivisionen erhielt am 25. Januar die Kampfführung gegen den
nördlich Posen nach Westen und Nordwesten vorgehenden Feind übertragen,
also gegen die Truppen der 1. weißrussischen Front.
Da das Schwergewicht der Kämpfe auf die Panzerbekämpfung zu legen war,
wurde ihr der Gefechtsverband des für derartige Einsätze besonders erfolgreichen Oberst Rudel unterstellt,
der ihr nach Märkisch Friedland zugeführt werden sollte.
Die 1. Fliegerdivision unterstellte darauf Oberst Rudel auch alle ihre Panzer-Schlacht-Verbände,
die im gleichen Kampfraum zum Einsatz gelangen sollten.
Der Gefechtsverband des Obersten Rudel erzielte bereits am 30. Januar seinen 500. Panzer Abschuss. ...
Leider wurde Oberst Rudel, der sich wiederum persönlich stark dabei einsetzte
und dem Hitler Ende Januar 1945 zeitweilig Einsatz-Flugverbot auferlegt hatte,
in diesen Kämpfen am 8. Februar schwer verwundet"
https://www.forum-der-wehrmacht.de/inde ... der-rudel/
Edit:
Schlachtgeschwader 2 "Immelmann"
Geschwaderkommodoren:
Obstlt Hans-Karl Stepp, 18.10.43 - 31.7.44
Obstlt Hans Ulrich Rudel, 1.8.44 - 8.2.45
Maj Friedrich Lang (acting), 9.2.45 - 13.2.45
Obstlt Kurt Kuhlmey (acting), 14.3.45 - 20.4.45
Oberst Hans-Ulrich Rudel, 4.45 - 8.5.45
Stab:
Formed 18.10.43 in Nowo Krassnoje from Stab/St.G.2. A Stabs-Staffel existed 10.43 - 12.43.
Known as Gefechtsverband Rudel, 4.45 - 5.45, controlling II./SG2, 10.(Pz.)/SG2, I./SG77 and II./JG6.
https://ww2.dk/air/attack/sg2.htm
Gefechtsverband Rudel
Formed on or about 21 April 1945 from Stab/SG 2 under 3. Fliegerdivision/Lfl. 6 with (on 28 April 1945) II./SG 2, 10.(Pz)/SG 2, I./SG 77and II./JG 6. Its commander was Oberst Hans-Ulrich Rudel, the Kommodore of SG 2. The Gefechtsverband was set up to concentrate ground support and anti-tank assets in the Pz.AOK 1 and AOK 17 sectors to the east and north of Prague and hopefully slow down or stop the advance of Soviet armor advancing toward western Czechoslovakia and Dresden. On 3 May 1945 the Stab was located at Niemes-South to the east of Dresden and still under 3. Flg.Div.
https://luftwaffedata.co.uk/index.php/G ... band_Rudel
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline