www.militaar.net

Alla kukkuva kuuli trajektoor pole otsejooneline vaid olenevalt kujust võib tugevasti laperdada. Piklik, ühest otsast terav kuul võib osa teest läbida ka külg ees. Sellisel juhul õhutakistus suurem ja lõppkokkuvõttes energia väiksem.

ja lisaks veel seda, et kuna kuuli energia on sõltuvuses kiiruse ruudust (mass ju ei muutu), siis on näiteks 100 m/s kukkuval kuulil 81 korda vähem energiat kui 900m/s rauast väljuval.

Kuu jutu peale ütlen, et avakosmoses ei kukugi kuul alla kui mingit suurt taevakeha ligiduses pole.

Tuletage poisid meelde põhikooli füüsikast energia jäävuse seadus

T-62 kirjutas:Tuletage poisid meelde põhikooli füüsikast energia jäävuse seadus

Energia kulub ju õhutakistuse ületamiseks.

bambino kirjutas:Kuu jutu peale ütlen, et avakosmoses ei kukugi kuul alla kui mingit suurt taevakeha ligiduses pole.

tegelikult kukub küll. iseasi, kuhu? kogu kosmos on gravitatsiooni täis.

Kas õhutakistus mõjub tõesti ainult kuuli alla kukkudes. Energia jäävuse seadusest tuletades on kuulil alla jõudes täselt sama suur energia kui tal oli rauaõõnest väljudes. Kõiksugused kõrvalmõjud on nii üles kui alla liikudes samad.

T-62 kirjutas:Kas õhutakistus mõjub tõesti ainult kuuli alla kukkudes. Energia jäävuse seadusest tuletades on kuulil alla jõudes täselt sama suur energia kui tal oli rauaõõnest väljudes. Kõiksugused kõrvalmõjud on nii üles kui alla liikudes samad.

Võta põhikooli õpik uuesti kätte. Kõrvalmõjud on tõesti samad. Aga õhutakistus mõjub nii üles lennates kui ka alla tulles kiirust vähendades.

Satakas kirjutas:

bambino kirjutas:Kuu jutu peale ütlen, et avakosmoses ei kukugi kuul alla kui mingit suurt taevakeha ligiduses pole.

tegelikult kukub küll. iseasi, kuhu? kogu kosmos on gravitatsiooni täis.

Võib kukkuda ja võib ka mitte kukkuda. Universumi tihedus on 9.9 × 10 astmel -30 grammi kuupcm kohta, nii et tõenäosus kuhugi kukkuda on päris väike.

Ok lõpetaks füüsika OT ära ja räägiks rohkem ballistikast.

T-62 kirjutas:Kas õhutakistus mõjub tõesti ainult kuuli alla kukkudes. Energia jäävuse seadusest tuletades on kuulil alla jõudes täselt sama suur energia kui tal oli rauaõõnest väljudes. Kõiksugused kõrvalmõjud on nii üles kui alla liikudes samad.

Pakuks välja katse: võta asfaldil olles põrkav pall (nt.tennispall), 1.viska üles ja vaata, kui kõrgele ta peale maandumist uuesti üles põrkab 2.viska pall vastu maad sama jõuga nagu sa tema üles viskamiseks kasutasid. Millise variandi puhul põrkas pall maast kõrgemale?

Ära kaldu asjast kõrvale, jutt pole põrkavast kuulist, millele mõjuvad väga paljud jõud. Õpikut pole vaja välja otsida, ole füüsikaga natuke rohkem tegelenud. Vaata potensiaalne ja kineetiline energia.
Lisaks veel, et ega kogu püssirohu põlemisel eraldunud energia ei kandu kuulile üle. Võrrelda saab ikka energiat, mis oli kuulil rauaõõnest väljudes ja seda, mis on kuulil alla tagasi jõudes.

T-62 kirjutas:Kas õhutakistus mõjub tõesti ainult kuuli alla kukkudes. Energia jäävuse seadusest tuletades on kuulil alla jõudes täselt sama suur energia kui tal oli rauaõõnest väljudes. Kõiksugused kõrvalmõjud on nii üles kui alla liikudes samad.

Vaidleks vastu, seda saad kontrollida väga lihtsa katsega. Kõigepealt tulista üks kuul otse maa sisse ja teine otse üles ja siis võrdle kui sügavale mõlemad kuulid tungivad.

Tegelikult on Kobral õigus, sest mitte kunagi ei kuku kuul alla nii nagu see ülesse lendab, teravik ees. Alla tulles võib olla kuuli asend milline iganes ja oma töö teeb ka õhu takistus. On veel 100 muud tegurit, mis mõjutavad kuuli lendu.

bambino kirjutas:

Satakas kirjutas:

bambino kirjutas:Kuu jutu peale ütlen, et avakosmoses ei kukugi kuul alla kui mingit suurt taevakeha ligiduses pole.

tegelikult kukub küll. iseasi, kuhu? kogu kosmos on gravitatsiooni täis.

Võib kukkuda ja võib ka mitte kukkuda. Universumi tihedus on 9.9 × 10 astmel -30 grammi kuupcm kohta, nii et tõenäosus kuhugi kukkuda on päris väike.

Ok lõpetaks füüsika OT ära ja räägiks rohkem ballistikast.

oot...ja mis seos on keskkonna tihedusel ja gravitatsioonil (kukkumisel)

seos on selles, et universumis on tema suuruse kohta vähe mateeriat st tema tihedus on väike. Mass on koondunud üksikutesse punktidesse (taevakehad) nii et tõenäosus mingi keha gravitatsioonivälja sattuda (sellisesse, mis ka selle taevakeha pinnale tõmbab) on äärmiselt väike.

Kuul lendab püssi torust välja mingi konkreetse kiirusega, edasi tema kiirus väheneb vastavalt õhu takistusele ja gravitatsioonile. Mingil hetkel on kuuli kiirus võrdne nulliga ja edasi algab langemine, nüüd on aga ainsaks kiiruse andjaks gravitatsioon, ehk siis kuuli kiirendatakse 9,8m/s2 ja pidurdavalt mõjub talle õhu takistus. Kuuli lõppkiirus sõltub siis suuresti sellest kui kõrgele ta enne välja jõudis, ehk kui hõredas õhus (väikese takistusega) ta kiirendamist alustab.
Kui keegi viitsib võib selle välja arvutada. Olgu öeldud, et inimese puhul ei ole vahet kas alustada laskumist 3000m kõrguselt või 7500m kõrguselt, lõppkiirus jääb ikka ~200km/h kanti.