www.militaar.net

Ega meil ka ei tehtud.
Võibolla kokkusatumus või veel midagi.

Aga valikuprintsiip jäi ikkagi arusaamatuks. Meie jaokomandör näiteks:

Heasüdamlik vene maapoiss, samas otsustusvõimetuse etalon, nii et vanematel ajateenijatel tuli nii mõnigi kord obadusega ribide vahele vennale meelde tuletada "subordinatsiooni" sõjaväes ja et komandör on komandör selleks, et otsustada, ja mitte selleks et sabas sörkida.
Tavaline pöördumine, mitte " tovariš serzant" vaid "Kissa ne sõ" (Kissa hüüdnimi, "ne sõ" = ära kuse, (värise) )

Meie pataljoni 4. roodus määrati jaoülemaks üks eestlane, perekonnanime kahjuks unustanud (Väär või Väärt), kes oli läbi-lõhki usklik. Ei mäleta, mis usku vend oli, igal juhul usk ei lubanud relva kätte võtta. Aga, näed, pandi paika, sest mees oli oma teadmistega vajalik. Ja sai suurepäraselt hakkama. Igavesti huvitav tegelane oli- pikk, kõhn, rääkis alati rahulikult, nagu kirikuõpetaja, liigutused, kõnnak mõõdukas ja ühetasane. Kõik kaks aastat rihm pingul ja nööbid+kraehaak kinni.

stilett kirjutas: Kõik kaks aastat rihm pingul ja nööbid+kraehaak kinni.

see on kohe selline eraldi inimliik. täitsa eksisteerib kohe!

stilett kirjutas:Meie pataljoni 4. roodus määrati jaoülemaks üks eestlane, perekonnanime kahjuks unustanud (Väär või Väärt), kes oli läbi-lõhki usklik. Ei mäleta, mis usku vend oli, igal juhul usk ei lubanud relva kätte võtta.

Omapärane. Enamasti sellised mehed, kes relva kätte ei võtnud, ei andnud ka vennet. nende tee lõppes siis (heal juhul) ehituspatis, halvem juhul vanglas.

Ise tulin koju seersandina (kolmepaelamees). Utšebkasse saadeti 1983 esimesed ülikoolidest võetud poisid peaaegu kõik, jõudsime alles juulikuus ju "püssi alla". Meid koolitati kohe algusest peale jaoülemaks (õigemini siis küll suurtükikomandöriks või tulejuhtijaks.). Mul sõjaväepiletis siiani amet Kom.Vzvoda-võtsislitel.

Utšbkast kohe sain seersandi ja sellena olin ka lõpuni. Samad seerupaelad aeti poolvägisi peale veel siis kui olin TTÜ ajal sõjaväelaagris.

ma olin ka vahepeal starsii võtsistlitel aga aru küll ei saanud mida see dolznost peaks tegema

Mida sa kolleeg Kalleb ikka tegema pidid? Ikka ilmselt seda sama, mida ennegi. Ainult, et palka oleks küll pidanud 1 rubla rohkem saama....Sama lugu nagu vanem autojuht. Ka arusaamatu, mida see vanemautojuht rohkem oleks pidanud tegema. Kas sõitma rohkem, või sõitma paremini. Tavaliselt selle vanem..........ei kaasnenud eriti mingeid lisakohustusi ega vastutust.

no isegi seda ei saanud aru mida võtsistlitel tegema pidi

Kui sa olid fiktiivselt sellel ametikohal, siis loomulikult ei saagi teada, mida tegema pidid. Olid paberite järgi võtšislitel, aga tegelikult keerasid rooli. Meie väeosas oli ka kõikvõimalikke seersandikohti. Näiteks minu rühma nimekirjas olev saunamees, kes poolteist aastat saunas majandas oli paberite järgi natšalnik kompressornoi stantsii, ehk seersandi ametikohal ja pagunitega mees. Muidu aga polnud saunas üldse vormikandja kohta ette nähtud, oleks pidanud olema tsivilist. Aga nii tuldi probleemist välja. Palgafondi kokkuhoid ja samas tublil mehel, kes sisuliselt oli sauna DIREKTOR paelad peal ja palk suurem kui 3.80...

stilett kirjutas:Mida sa kolleeg Kalleb ikka tegema pidid? Ikka ilmselt seda sama, mida ennegi. Ainult, et palka oleks küll pidanud 1 rubla rohkem saama....Sama lugu nagu vanem autojuht. Ka arusaamatu, mida see vanemautojuht rohkem oleks pidanud tegema. Kas sõitma rohkem, või sõitma paremini. Tavaliselt selle vanem..........ei kaasnenud eriti mingeid lisakohustusi ega vastutust.

Ma olin srarssii meh.voditel(vreditel) ,kuram kohustust ja vastutust ikka oli!
Kamandasin ja utsitasin pargis teisi "kangivendi". Pidin kaa pääle passima ,et komandiriga kraavi ei kupata.
Samas oli olemas lao moodi asi-sisaldas igatsugu tankide juurde kuuluvaid mini zipe ja muud peent varustust.
Vastutuse alla kuulus peale ,nii öelda"utsebnöi tankide" ka löppeks kogu bataljoni "lahingmasinate" na gotove hoidmine.
Mönuleda sai muidugi plügoonidel -siis suristasin ainult oma datskaga ringi,aga ikkagi...iial ei täädnu millas zamoteh välja ilmub.
Palka sain ka viimane poolaasta üle 20 rutsiku.
Ikkagi oli kord majas-ju siis kogemata! Ja nezahui ikka lötskasi ei antud.

kalleb kirjutas:ma olin ka vahepeal starsii võtsistlitel aga aru küll ei saanud mida see dolznost peaks tegema

Võtsisliitel oli suurtükiväes mees, kes vaatlupunktist saadud sihtmärgi koordinaatide järgi arvutas välja selle, kuhu nurga alla toru keerata ja kui kõrgele tõsta, et pauk ikka õigesse kohta läheks. Teoorias olid selleks olemas lausa arvutusmasinad. Mina neid küll reaalselt töös ei näinud, reaalne elu käis tulejuhtimisplanšeti (PUO-2) ja tabeliraamatu abil.
Keegi kuskilt andis ka ilmateate (tuule kiirus, temperatuur jms), selleks oli olemas ka pisikene portatiivne ilmajaam divisjonis, mis enamasti näitas aiateibaid.
Diviisi staabis oli midagi suuremat.

Eks kõik kaptjortšikud ja laomehed olid miskite muude kohtade peal kirjas. meil oli näiteks mitu meest köögipersonalist patareis laadijatena kirjas, kuigi nad ilmselt polnud kunagi mürsku käes hoidnud.

selge

ma isegi õppisin utsebkas neid arvuteid mis seda asja seal võtsitljaitama pidid,tegelikult polnud seda kellegil vaja sest raketi sees oli endal arvuti ja see arvutas ise

pool aastat olin väeosas isegi vne stato ekk üldse mitte koosseisus nagu vist

Mina sain utsepkas peale eksamite andmist pagunitele noorem seeru (kahe triibu mees),hiljem dispatis aega teenides jõutsin staršinaani välja(laia triibu mees).Koju jõudsin ikkagi kahe triibuga.Vahepealsed jooned said kas maha joodud või mõne muu lollusega maha mängitud .

Sai omal ajal sõjaväes läbi tehtud "karjäär" nooremseersandist vanemseersandini. Mingit tõmblemist selleks vaja ei olnud ega ka kohustust mingit "karja" kantseldada. Lihtsalt oli amet, mille peale oli väeosas ette nähtud kolm meest, kelle oskuste ja vastutuse taset arvati olevat seerude tasand. Vanemseerul oli vaid 2 alluvat (nooremseersant ja seersant). Ametikõrgendus iga poolaasta tagant - vanemseeru demblisse, seeru vanemseeruks, nooremseeru seeruks ja uus nooremseeru spetsialistide utsebkast (kestis pool aastat) meeskonda juurde.
Töötasime väeosa nö elektoonilist aju sisaldavas autokongis, kuhu oli käsk ilma väeosa komandöri loata mitte kedagi sisse lasta (ka ohvitsere).
Ehk vabalt võisid seal liikuda siis kolm seerut + väeosa komandör. See tegi meie elu muidugi mõnes osas lihtsamaks, sest saime rahulikult oma asjadega tegelda.

Kovrov 87-89, vaeosa 73864, nooremseerust vanemani ( starshina ) , ei rebinud perset paelade eest, yritasin koike vordselt teha, saatsin vanakesed pesu jargi jne... mökitamist oli sutsu ja figureerimist kahh, aga vähemalt õiglane, minu arvates .Kaisin 2 korda kodus puhkusel .. teine kord oli jama juba, 2 kuud enne kojusaamist. teenisin muidugi miskit 1 kuu yle ka miskipärast.Siis kandsin madrus pannalt, sest kolmas aasta ju laks. Tehti ka igast siivutuid ettepanekuid, et jääksin edasi armeesse, aga mul oli villand.

Oskate ehk abistada: lõpetasin teatud aasta seaduse osas ülikooli viisakalt, mitusada paberit ametkondale edastatud juba ammu ja ka üks paber vastu saadud. Tollel paberil siis (mina andsin luugis paberi, et doktorant, vastu sain edasi kirjeldava paberi), et olen magistrikraadiga veoautojuhist reamees (jah, C-kat olemas).
Kuna pole käinud "sammugi" kaitseväes siis ... mida ma peaks tegema nn kordusõppustel? Olen küll oma "pagunid" nn ära teeninud EW ees (sellesamuse ülikooli haridusega), aga siiski ...