www.militaar.net

Kapten Trumm kirjutas:Vanematel süsteemidel oli side masinate vahel kaablitega. Uutel kahjuks puha raadiolingid.

Oskab keegi pajatada, kuidas Venelased turvavad neid raadiolinke?

Üks selline ülesande kirjeldus ühe IDF'i üksuse kohta.

The unit is made of two elements - the missile launching teams, which will deploy and launch the ATGM, and the Long Range Reconnaissance Patrol (LRRP) teams that will detect the target as well as guide the ATGM to it by laser designating it.

http://www.militaryphotos.net/forums/sh ... p?t=120866

Kurval kombel on minu poolt viimases kirjas viidatud IDF Maglan üksuse kohta väga vähe infot leida. Mainitakse, et üksus kasutab "Nimrod" TT-rakette.

http://www.shpmedia.com/Images/ADJ%20No ... eapons.pdf

http://dic.academic.ru/dic.nsf/enwiki/6393735

Iisraeli-Hezbollahi 2006. aasta sõja teema all tuli jutuks, et viimaste raketid lendasid kuni sõja viimase päevani. Ma ei kujuta ette kuidas sõda oleks lõppenud kui need raketid oleks "Nimrodid" olnud.

Kui keegi leiab kusagilt üksuse struktuuri, siis võiks selle siia teemasse üles riputada. Loogika ütleb, et tegemist peaks olema sakslaste II MS aegse assault gun'ide eskordikompanii taolise struktuuriga, pluss luurekomponent.

Pildil on Kolumbia Nimrodi-kandja.



Lingi all spekuleeritakse, et ka üks Taani üksus on need raketid saanud.

http://www.militaryphotos.net/forums/sh ... p?t=149000

Lingi all lk. 56 algab lugemine Hunter üksustest. Võib-olla sobib teemasse.

http://www.rand.org/pubs/notes/2009/N1871.pdf

Ei osanud kusagil muus teemas välja pakkuda J. Englishi ja B. Gudmundssoni raamatu "On Infantry" kokkuvõtet. Võib-olla sobib siia.

Raamat ise on selline.

http://books.google.com/books?id=rUoqi5 ... q=&f=false

Kokkuvõtte saab kätte siit.

http://rapidshare.com/files/274683069/O ... n.pdf.html

2 linki soomlaste sissisõja käsitlusest. Esimene räägib ajaloost 50.-80. aastatel, teine kaasajast.

http://rapidshare.com/files/282170060/G ... s.zip.html

http://rapidshare.com/files/282170600/G ... y.zip.html

Siin oli vahepeal probleem, et KL õpetatakse jalaväelasteks ja et see on jama, et peaks pigem sissiks õpetama. Väga imelik arusaam minu meelest - baas jalaväelase oskused on KÕIGE alus.

Võibolla ma saan millegist valesti aru aga siis palun seletage mulle. Minumeelest ei saa jalaväelase baasoskusi ja sissiõpet mitte kuidagi teineteisest lahutada - üks põhineb teisel.

Ma arvan, et mõeldi seda, et KL õpetatakse tavalisteks jalaväelasteks, ilma täiendava sissiõppeta. Kasutatakse neid nagu ajateenijaid ja reservistegi rühmade ja kompaniidena, mitte väikeste sissigruppidena. Seda ilmselt oli silmas peetud. Loomulikult jalaväelase baasoskused on kõige alus, aga kui sinna juurde sissi ei õpetata, siis vbla jah ei ole vabatahtlikkuse imelist väge ja kohalikke teadmisi kõige otstarbekamalt kasutatud.

Ikka ei saa aru - sissigrupil on ka oma struktuur - ülem, tema abi, alluvad. Sõjaväeline struktuur juba on selline. Ja baasoskused ei lõppe sõduri automaadi laskmise oskusega ära. Ka üksuse koosseisus toimine on baasoskus ja seal pole väga suurt vahet kas tegemist on sissigrupi või jalaväe jaoga - baasteadmised jäevad ikka samaks.
Pigem on võibolla probleem selles, et neile ei õpetata jalaväe oskustele juurde vastavaid sissioskusi?

Lehekülje alguses nimetatud "Nimrodil" paneks juurde lingi ka LAHAT'ist, mis on väiksema lasekakugusega.

http://www.iai.co.il/sip_storage/files/5/30975.pdf

Hind.

Disagreeing with Zaloga, Fetter believes the Lahat’s antihelicopter capability would be a major selling point because of the perceived major threat of helicopters to tanks. “Even if the Lahat costs $20,000 per round, the cost-benefit ratio is positive if the missile destroys a helicopter that costs $3 million,” Fetter says. The U.S. Army is currently pursuing a longer-range tank round for the M1A1 and an antihelicopter round in at least three different programs. “This missile could basically take care of both the long-range antitank and antihelicopter roles in one round.”

http://www.afcea.org/signal/articles/te ... zoneid=151

Kirjutades taolistest kallitest lahendustest, hakkab peas surisema küsimus sellest, et kas kvantieet korvab kvaliteedi või vastupidi. Kas tuleks x arv mehi varustada aegunud ja juba ette teada küsitava efektiivsusega relvadega või viia väljaõpetatavate meeste arv vähemaks ning varustada nad relvadega, mis tagavad hoopis efektiivsemad taktikalised võimalused?

Üks demagoogiline kalkulatsioon.

Eesti muretseb formeeritava jalaväebrigaadi tuletoetuseks kuni 18 haubitsat, mis koos lisavarustuse ja laskemoonaga maksavad ca 120 miljonit krooni.

Selle raha eest oleks saanud ligi 545 LAHAT'it. Kindlasti oleks sellise koguse pealt ka väike allahindlus tulnud. Vastase tankipataljonis on üle 30 tanki. Hea juhtimise ning parima statistika puhul oleks 18 pataljoni pühitud. Vastase võitlusvõimetuks tegemisel ei pea ju kõiki hävitama. Kui saaks täpselt ette võtta CoG sihtmärgid, siis saaks veel vähesemaga hakkama

Kes viitsib, see arvutab ka palju oleks mereväe laevade eest saanud

Ehh. Paranda mind kaur3, kui ma olen valesti aru saanud, aga see Lahat on ju tankikahurist väljalastav rakett ehk siis puhtalt tanki laskemoon? Kas keegi plaanib KL võitlusgruppidele tankid osta, või oli sul lihtsalt selline uitmõte?

Larry kirjutas:Ehh. Paranda mind kaur3, kui ma olen valesti aru saanud, aga see Lahat on ju tankikahurist väljalastav rakett ehk siis puhtalt tanki laskemoon?

Mmmm ei ole ju - Laser Homing Attack Missile, Gun/Tube-Launched Weapon esimese lingi teisel leheküljel pilt kah juures .

On krt jah ka ilma tankita versioon . Aga ka see on võitlusgrupile justkui liiga kohmakas, umbes nagu taburetiga Mistral. Võitlusgrupi relvastus- varustus peaks olema vajadusel seljas tassitav, muud variandid on poolikud lahendused. See konkreetne kolakas on tassimiseks liiga raske, kuigi vbla jah pauk! ja tank. Aga mis sellise riista mõte üldse võitlusgrupi käes oleks? Et saab hästi kaugelt tanke lasta ja vajadusel ka koptereid lasta vä? Raketti on vaja muuseas ka laseriga suunata... No ma ei tea, see relv on loodud ikkagi tanki jaoks, et saaks veelgi kaugemalt teisi tanke lasta ja häda korral ka kopterit lasta.

Larry kirjutas:On krt jah ka ilma tankita versioon . Aga ka see on võitlusgrupile justkui liiga kohmakas, umbes nagu taburetiga Mistral. Võitlusgrupi relvastus- varustus peaks olema vajadusel seljas tassitav, muud variandid on poolikud lahendused. See konkreetne kolakas on tassimiseks liiga raske, kuigi vbla jah pauk! ja tank. Aga mis sellise riista mõte üldse võitlusgrupi käes oleks? Et saab hästi kaugelt tanke lasta ja vajadusel ka koptereid lasta vä? Raketti on vaja muuseas ka laseriga suunata... No ma ei tea, see relv on loodud ikkagi tanki jaoks, et saaks veelgi kaugemalt teisi tanke lasta ja häda korral ka kopterit lasta.

Teema läks lehekülje alguse juures vist ca. 4 meheliste luuregruppideni, kes vastase tehnikat välja peilivad ja laseriga sihtmärgi ära valgustavad, antud raketid siis kuuluksid nende niiöelda toetusüksuse koosseisu.

NSVL kindralstaabi ülema asetäitja kindral Gareejev kirjutas 1982. aastal, et NSLV ei oska vastu seista taolistele relvadele. 1982. oli NSVL oma sõjalise vormi tipus. Samal ajal olid lääne suurtükiväelased üsna hirmul NSVL suurtükiväe massi ees.
Missugune näeks välja taolist relva kasutavate võitlusgruppide struktuur on omaette küsimus. Võib-olla sobiksid sihtärkideks valikuliselt vastase õhutõrjekompleksid (et liitlaste jaoks taevas puhtam oleks) ja MRLS'id (et suur-Tallinna all 122 mm haubitsad saaks rahulikumalt tööd teha)
Allpool olevel lehekülg on pärit raamatust "Field Artillery and Firepower". Vt altpoolt kolmandat lõiku.

garejev.jpg (768 KB)