www.militaar.net

Isand eeru mõtles 105 mm haubitsast.
https://en.wikipedia.org/wiki/M101_howitzer
Mida ei ole kunagi omanud Rootsi, Soome, Läti...Eesti.
Ma tõesti ei teadnud midagi Rootsi H61-37. Mis on tegelikult samuti 105 mm haubits. Mida on toodetud Rootsis, Soomes ja Sveitsis alla 1000tk. Guugeldasin. Isegi Isand Guugel ei temast suurt midagi.

Loetelu FIN kasutuses olnud 105mm-stest

https://www.jaegerplatoon.net/ARTILLERY4.htm
https://www.jaegerplatoon.net/ARTILLERY5.htm

Tänud Sulle. Nagu ma oma esimeses postituses kirjutasin. Ma mõtlesin 105mm. 105x372 R. Tõin selle kohe ERALDI esimeses postituses välja.
Soomlastel on 105X390 R.
Hoopis teine aiaauk.

eeru kirjutas: ↑02 Apr, 2023 15:39 Tänud Sulle. Nagu ma oma esimeses postituses kirjutasin. Ma mõtlesin 105mm. 105x372 R. Tõin selle kohe ERALDI esimeses postituses välja.
Soomlastel on 105X390 R.
Hoopis teine aiaauk.

Et polegi haubits või mida isand eeru nüüd selle sügavmõttelise postitusega ütelda tahab?

Guugeldasin. Isegi Isand Guugel ei temast suurt midagi.

Et lugupeetaval näikse netiavarustes seilamisega vähemalt samasuured või isegi suuremad "puudujäägi lüngad" olevat kui minul väidetavalt kaliibritega, siis aitame lugupeetavat tema ihuhädas- trükime sisse 105 mm välihaubitsa (jah, ka see on suurtükk) ja loeme, mida isand Guugel asjast arvab...

https://en.m.wikipedia.org/wiki/Haubits_m/40

Ma olen tööl ja guugeldamiseks puudub aeg. Ma vabandasin, Sinu ees. Ma palun siis veelkord vabandust. Oma postituse eest. Kui, aitab. Ma tõesti ei teadnud midagi nendest 105mm Rootsi analoogidest. Neid kaasfoorumlasi on
www.militaar.net ikka päris vähe. Kellest pean lugu ja austan. Saad suurepäraselt aru. Ma sattusin kunagi foorumisse just tänu Sinu postitustele ja raamatule. Jõudu ja jaksu .

Iga Soome valitsus kütab NATO idaserval korraliku sauna
Pikeneb Venemaa piir NATOga, NATO kontroll Läänemere üle suureneb ning juba on neli Põhjamaad – Soome, Taani, Rootsi ja Norra – teatanud ühendlennuväe moodustamisest. See on väga hea sõnum meie julgeolekule ning järjekordne näide, kuidas Kremli agressioonisõda Ukrainas on andnud selle algatajale risti vastupidise tulemuse.

Ja ehkki meil on olnud põhjanaabritele aegade jooksul küsimusi nende «liiga venesõbraliku» välispoliitika asjus, tuleb õnneks tunnistada, et praeguses kriisis on Soome kindel liitlane ning illusiooni sõdadeta maailmast pole nad Talvesõja järel kunagi hellitanud. Soome tuleb NATOsse võitlusvõimelise armee ja usaldusväärse kaasavaraga.

Hõimuvelledel ja -õdedel on ka mitme näitaja järgi edukas riik ning hea demokraatia. Erinevalt mõningasest segadusest näiteks lõunaserva liitlaste Bulgaaria ja Montenegro puhul – kus samuti toimuvad täna vastavalt parlamendi- ja presidendivalimised – võime Soome välispoliitilises kursis väga kindlad olla.

Ka asjaolus, et valimiste eelõhtul on võimalikuks peetud koguni kolme erineva partei võitu, tuleb näha tugevust. Puudub ühe partei domineerimine nagu Eestis ja ka kahtlused mõne populistlikuma suuna parketikõlblikkuses ei ole kaugeltki nii suured kui meil.

Kui Soome senise peaministri Sanna Marini ja meie Kaja Kallase vahel on nähtud ühisjooni nii Ukraina kindlas toetamises kui ka soos, vanuses ja ehk temperamendiski, siis valimised on pannud Marini keerulisemasse seisu. Eesti valimised kujutasid suuresti usaldushääletust Ukraina toetamise kursile, kuid soomlased mõtlevad pisut vähem julgeolekule (mille puhul erimeelsusi ju polegi) ning rohkem majanduspoliitilistele valikutele.

Meil maksab soomlastelt eeskuju võtta, kuidas ühiskonna probleeme pikemas vaates lahendada ning omavahelistes väitlustes lugupidavaks jääda.

Valik sotsiaaldemokraatide ja paremtsentristliku Kokoomuse vahel on selgelt ideoloogiline ning kummagi poole valijail pole põhjust kahelda suurparteide pikaajalises valitsuskogemuses eri koalitsioonidega. Põlissoomlaste võit lööks senised kaardid rohkem segamini, aga lõppkokkuvõttes võib eeldada, et välistes partnerlussuhetes ei muutuks ka sel juhul suurt midagi.

Kuigi Soome valimissüsteem on üpris sarnane Eesti omaga, puudub seal erakondade valimiskünnis. Mandaadid jagatakse ringkondades. See tähendab, et väiksematel erakondadel pole küll lihtne kvalifitseeruda, kuid olukord, kus mõni napima toetusega nimekiri saab Eduskunnas kas ühe või kaks-kolm mandaati, pole haruldane.

Meil aga maksab soomlastelt eeskuju võtta kindlasti selles, kuidas ühiskonna probleeme pikemas vaates lahendada ning omavahelistes väitlustes ikka lugupidavaks jääda.
https://arvamus.postimees.ee/7745489/ju ... liku-sauna

Omamoodi Saulusest Pauluseks said sotsid just tänu Ukraina sõjale.Sotsid olid enne suurimad NATO-ga ühinemise vastased,ainukesed,kes seda olid võimalikud arutama olid minu mäletamist mõõda enne vaid Kookomuse inimesed.Selline ajalooline paradoks.

Soome saab NATO liikmeks homme
Nüüd on see ametlik.

Soomest saab homme NATO liige. Brüsselisse sõidab ka president Niinistö.

Soome annab teisipäeval, 4. aprillil enne NATO välisministrite kohtumise algust Brüsselis USA välisministeeriumile hoiule oma Põhja-Atlandi lepinguga ühinemiskirja. Tagatisraha teeb välisminister Pekka Haavisto. Soome NATO-ga ühinemist tähistav lipuheiskamise tseremoonia toimub NATO peakorteris pärast deponeerimist.

Üritusel esinevad sõnavõtuga president Niinistö ja NATO peasekretär Jens Stoltenberg. Enne tseremooniat peavad president ja peasekretär kahepoolse kohtumise ja ühise pressikohtumise.

Lipu heiskamise tseremoonial osaleb lisaks president Niinistöle ja välisminister Haavistole kaitseminister Antti Kaikkonen.
https://www.presidentti.fi/en/press-rel ... y-4-april/

kaugeltuuriv kirjutas: ↑03 Apr, 2023 16:32 Omamoodi Saulusest Pauluseks said sotsid just tänu Ukraina sõjale.Sotsid olid enne suurimad NATO-ga ühinemise vastased,ainukesed,kes seda olid võimalikud arutama olid minu mäletamist mõõda enne vaid Kookomuse inimesed.Selline ajalooline paradoks.

Rootsis niisamuti - sotside juhtimisel tehti Natoga liitumise otsus. Võib-olla oli ka mõlema riigi ühtne tegutsemine seetõttu sujuv ja tulemuslik. Kuid pigem näitas see ikkagi murrangut rootslaste ja soomlast hoiakutes ja sotsid, kes olid riigitüüri juures, olid riigimehelikud ja tegid asja ära.

Nii meie Ekre kui sommide Perussuomalaiste mitmeti tõlgendavate seisukohtade naljakam osa valitsusse kaasamisel on see, et Ratta valitsusel tuli deklareerida, et ELi ja Nato liin jätkub, siis nüüd tuleb arvatavasti uuel peaministril Petteri Orpol, kui ta kaasab PSi valitsusse, kinnitada midagi sarnast, et võõrtöölisi ikka vajatakse ja kalevipojad saavad rahulikult tööd edasi teha. Saavad olema huvitavad võimukõnelused.

Tegelikult on Soome ja meie erakondi huvitav võrrelda. Kõige suurem lahknevus jookseb mu meelest majandus-poliitilisel skaalal - meie konservatiivid on pigem vasakpoolsed, neil on asi loogilisem. PS lööklause oli Pelasta Suomi! (põhimõtteliselt siis immigrantidest). PS võtab nende Keskerakonnalt maapiirkondades toetajaid nagu siinmailgi, kuigi meie KE on pigem vene nägu. Tuleb tunnistada, et nende populistid on huvitavamad: oli Soini, Jussi Halla-aho on huvitavamgi; praegune juht Riikka Purra tegi jytky, saades valimiste ühe kõvema individuaalse tulemuse.

Tegelikult on Soome ja meie erakondi huvitav võrrelda. Kõige suurem lahknevus jookseb mu meelest majandus-poliitilisel skaalal - meie konservatiivid on pigem vasakpoolsed, neil on asi loogilisem.

Samuti pole minule kõrvu jäänud PS puhul Kremli ülistamist
Ja jutupunktide edastamist nagu meie mõisnike puhul. NATO ga liitumise puhul ei tasu väga üle mõelda - kindlustus tehti siis kui maja juba otsast põles. Eelmine kevad oli tõenäoliselt
ikka päris mitmel Venemaaga piirneva riigi elanikul vesi
ahjus.

Runkel kirjutas: ↑03 Apr, 2023 17:43

kaugeltuuriv kirjutas: ↑03 Apr, 2023 16:32 Omamoodi Saulusest Pauluseks said sotsid just tänu Ukraina sõjale.Sotsid olid enne suurimad NATO-ga ühinemise vastased,ainukesed,kes seda olid võimalikud arutama olid minu mäletamist mõõda enne vaid Kookomuse inimesed.Selline ajalooline paradoks.

Rootsis niisamuti - sotside juhtimisel tehti Natoga liitumise otsus. Võib-olla oli ka mõlema riigi ühtne tegutsemine seetõttu sujuv ja tulemuslik. Kuid pigem näitas see ikkagi murrangut rootslaste ja soomlast hoiakutes ja sotsid, kes olid riigitüüri juures, olid riigimehelikud ja tegid asja ära.

Nii Soome kui Rootsi sotside sees oli kõvasti kõhklusi. Nende maandamiseks ja õigete otsuste tegemiseks käis neid väisamas väga kõrge taseme sotse mitmelt poolt - näiteks Suurbritanniast. Õige otsus tehti ära, aga selleni jõudmine ei paistnud üldse lihtne olevat.
Skandinaavia sotslusel on viimastel aastatel üldse keeruline aeg olnud, sest veel enne Ukraina sõda leidsid Taani sotsid end olukorrast, kus valida oli kas ebaoluliseks muutumise või immigratsiooni piiramisega nõustumise vahel. Valiti, muide, immigratsiooni piiramist soosiv joon. Ja kui nüüd Soome ja Rootsi parteikaaslased pidid valima NATO liikmelisuse ja avaliku arvamusega teravasse konflikti minemise vahel, siis muidugi ei saanud see nende parteide tausta teades lihtne otsus olla.

Võimalik järgmine liituja võib ka Iirimaa olla. Aga selgelt peavad nad oma kaitsekuludesse siis ka kulutama hakkama. Praegune seis, kus laevu ei saa välja saata, kuna pole inimesi laevale panna siis enam väga ei päde. Praegu kulutavat Iirimaa kaitse eelarvele 0.3% SKP-st.

See eeldab, et NATO soovib Iirimaad liituda. Soome ja Rootsi on alliansi jaoks nii geograafiliselt kui ka sõjaliselt puhaskasum. Kuigi Iirimaa võib nõuda mõningaid geograafilisi eeliseid, pole need olulised. Veelgi olulisem on see, et Iirimaa on kurikuulus oma kaitsejõudude osas, kulutades 2021. aastal sõjaväele vaid 0,3% oma SKTst. See muudaks Dublini üleöö liidu halvimaks panustajaks, kui rääkida 2% võrdlusalusest.

NATO ei vaja juurde kaitsekuludesse mitte panustajat.

https://twitter.com/RealCynicalFox/stat ... 5796553730

Praegused panustajad 2022 aasta andmetel. Selgelt on kasvu sellele tulemas.

https://twitter.com/RealCynicalFox/stat ... 1050235915

ruger kirjutas: ↑03 Apr, 2023 20:54 Võimalik järgmine liituja võib ka Iirimaa olla. Aga selgelt peavad nad oma kaitsekuludesse siis ka kulutama hakkama. Praegune seis, kus laevu ei saa välja saata, kuna pole inimesi laevale panna siis enam väga ei päde. Praegu kulutavat Iirimaa kaitse eelarvele 0.3% SKP-st.

Kui pisut ironiseerida, siis kalalaevastik ja iiri veri ehk temperament loeb kah midagi. Kui venelased oma luurelaevadega liiga lähedal liiga kauaks passima jäävad, siis ajavad kalurid vandid minema. Nii mälu järgi lähiminevikus ka juhtus (jään lingi võlgu). Iiri valik ratsionaalselt on vajalikum kui Luksemburgi liitumine (teen luxidele liiga). Venelased püüavad Atlandil midagi näidata. Idas on iirlastel nende endi auld enemy, nagu šotlastel lõunas, väga võimekas brittide vastus olemas, ja "oma" USA (Trumpi šoti ja Bideni iiri päritolu). Lisaks Island kui liige ja vajalik kontrollkoht.

eeru kirjutas: ↑02 Apr, 2023 20:10 Eesti valimised kujutasid suuresti usaldushääletust Ukraina toetamise kursile, kuid soomlased mõtlevad pisut vähem julgeolekule (mille puhul erimeelsusi ju polegi) ning rohkem majanduspoliitilistele valikutele.

Sest Soome riigil on võlg nii et tapab. Midagi PEAB tulevane valitsus tegema muidu on riik varsti pankrot.