Rootsi kaitsevõimest (ja Norrast ka)

[aht0]

Käsuõiguses taolist üllatuslikku amfiib-operatsiooni pole (tehakse muide tsiviillaevalt, mis on ehitatud läänes ja milletaolisi seilab ka lääne lippude all). Kuna "suure sõja" eel veel kaubalaevaliiklus toimis, siis sedasi suudeti eitada NATO merevõimu (mis Murmanskist tulevat eskaadrit poleks läbi lasknud). Taolise läbimõeldud taktikalise üllatusega lasti üle kõik NATO high-tech kaitsesüsteemid ja tabati Põhja-Atlandi kontrolli võimaldav Island (õigemini seal baseeruvad jänkid)

"Red Storm Rising"?

[Kurjam]

Ühtteist uuemat

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... d=72591919

[Fucs]

Rootsi riigikaitseeksperdid: Venemaa ärritumine ei tohi takistada Rootsi hädavajalikku NATO-sse astumist
07. jaanuar 2016 12:25

25 Rootsi riigikaitseeksperti ja diplomaati, teiste hulgas Rootsi esimene suursaadik taasiseseisvunud Eestis Lars Grundberg, avaldasid artikli ajalehes Dagens Nyheter, milles ütlevad, et Rootsi astumine NATO-sse kutsuks küll esile Venemaa ärrituse, sest see vähendab Venemaa võimalusi naabermaade üle sõjaliselt domineerida, kuid on rumal mõelda, et see tähendaks tõesti suurenenud sõjaohtu. NATO-sse kuuluv Rootsi tugevdaks allakirjutanute hinnangul julgeolekut Läänemere piirkonnas.

Artiklis öeldakse, et Rootsi peab oma julgeolekupoliitika kindlaks määrama oma enda rahvuslikest huvidest lähtudes. Tänapäeval saab seda kõige paremini teha koos demokraatlike riikide, sealhulgas Soomega, ehitades julgeolekut ja solidaarsust Põhjamaade-Balti piirkonnas. Et Põhjamaade-Balti piirkond oleks ohutu, usaldusväärselt sõjaliselt kaitstud ja rahulik, ei soovi mitte ainult Rootsi, vaid kogu Euroopa, kirjutavad artikli autorid.

Rootsi jaoks tähendab see allakirjutanute sõnul seda, et hädavajalik on Rootsi astumine NATO-sse. Liikmena saaks Rootsi olla integreeritud maailma tugevaimasse ja ajaloo seni ilmselt edukaimasse allinassi, millesse kuuluvad peaaegu kõik tema jaoks tähtsad riigid. Rootsil oleks märkimisväärselt suurem rahvusvaheline mõju kõigile julgeolekupoliitilistele küsimustele, mis teda muretsema panevad, ning Rootsi suudaks lõpuks edukalt täide viia selle, mida praegune valitsus juba niigi tahab: sügavama kaitse- ja julgeolekupoliitilise koostöö Põhja- ja Baltimaade ning USA-ga. Erinevalt praegu planeeritust, toimuks see koostöö ka kriisi- ja sõjaajal, mis on otsustav eelis.

Kirja autorid leiavad, et NATO-sse kuuluv Rootsi tugevdaks seega julgeolekut Läänemere piirkonnas, samas kui Rootsi väljaspool allianssi suurendaks ebakindlust.

Kriisid või sõjategevus Läänemere piirkonnas tõmbaksid otseselt ja vältimatult kaasa ka Rootsi, öeldakse artiklis. Seda kinnitab selgelt Venemaa sõjaline tegevus viimastel aastatel. Lisaks suurtele sissetungiõppustele, mis tekitavad rahutust baltlastes, on nähtud murettekitavat lennutegevust, ilmselt harjutusi operatsioonideks Rootsi territooriumi vastu.

Rootsi riigikaitseeksperdid leiavad, et sõjastsenaarium Balti riikides on ilmselt ainus olukord, mis võib kujutada endast ohtu Rootsile nähtavas tulevikus. Rootsi kuulumine NATO-sse on allakirjutanute sõnul hädavajalik ka selleks, et sellist ohtu ära hoida ja tekitada stabiilsus, mis ei lase sõjal puhkeda. Rootsi julgeolek on lahutamatult seotud Läänemere riikide üldise julgeolekuga.

„Balti riigid ei tunne end täiesti kindlalt, vaatamata NATO aluslepingu artiklile 5, vastastikule julgeolekugarantiile. Nad mõistavad, et on liiga palju mõeldavaid olukordi, kus kiusatus rünnata muutub Venemaa jaoks vastupandamatuks. Nad näevad, et Putini võim on üha rohkem rajatud sellele, et ta saab alal hoida sõjameeleolusid ja maalida pildi ohust vene vähemustele. Baltlased teavad, et neil peavad olema konkreetsed sõjalised võimalused agressioonile vastuseismiseks. Nende oma kaitseväed selleks ei piisa. Vaja on NATO abijõude, mida saab kriisi korral kiiresti lennuki või laevaga kohale tuua. Seda harjutatakse nüüd üsna tihti. Aga kett ei ole tugevam kui selle nõrgim lüli. Ja see on täna Rootsi. Abijõud tuleb kohale lennutada üle meie, lennubaasid Rootsis on tähtsad õhutoetuse jaoks. Kas me tahame või mitte, meid tõmmatakse relvastatud konflikti,“ kirjutavad Rootsi kaitseeksperdid.

Rootsi on vastu võtnud solidaarsusdeklaratsiooni, milles on öeldud: „Rootsi ei jää passiivseks, kui teist [Euroopa Liidu] liikmesriiki või Põhjamaad peaks tabama katastroof või rünnak. Me ootame, et need riigid tegutsevad samal viisil, kui see tabab Rootsit. Rootsi peab seetõttu olema võimeline nii andma kui vastu võtma sõjalist toetust.“

Et selline toetus oleks efektiivne ja heidutav ning et Rootsi sõdurid ei satuks ülemäärasesse ohtu, tuleb tegevus ette valmistada ja seda harjutada, öeldakse artiklis. Selleks on vaja olla NATO liige.

Artikli autorid küsivad ka, kas NATO tuleb Rootsile appi, vaatamata sellele, et Rootsi ei kuulu allianssi, sest on lääne strateegilistes huvides, et Rootsi ellu jääb, nagu loodeti külma sõja ajal. Eksperdid leiavad, et see pole võimatu, kuid probleem on selles, et mitteliikmetel pole sõnaõigust selle üle, milline abi on või kuidas see teenib Rootsi rahvuslikke huve. Ja kui abi pole ette valmistatud, võib see hiljaks jääda.

„Kõige tavalisem argument Rootsi NATO liikmelisuse vastu on, et see tõstab pingeid Läänemere piirkonnas. See on igati tõsi, kui tõusva pinge all mõeldakse Venemaa ärritust ja ähvardavat Vene propagandasõda. Selline on olnud reaktsioon igale NATO laienemisele. Vene režiim ja selle kaitsjad läänes väidavad, et Venemaa tunneb end sõjaliselt ohustatuna. Millest jutt käib, on tegelikult see, et NATO laienemine vähendab Venemaa võimalusi domineerida sõjaliselt naabermaade, Nõukogude impeeriumi varasemate osade või selle satelliitriikide üle,“ kirjutavad Rootsi kaitseeksperdid. „“Rysskräcken'i“, hirmu Venemaad provotseerida, võime me kõrvale heita ja selle asemel lähtuda Rootsi huvidest. Viimaste aastate sündmused on näidanud, et see, mis Putinit vägivalda kasutama provotseerib, on ohvri nõrkus.“

Artiklile on alla kirjutanud Frank Belfrage, suursaadik ja kabinetisekretär 2006-2014, Tomas Bertelman, suursaadik, Staffan Carlsson, suursaadik, Lars Grundberg, suursaadik, Bengt Gustafsson, kinrdal, Rootsi kaitseväe juhataja 1986-1994, Catherine von Heidenstam, suursaadik, Ulf Henricsson, 1. järgu kolonel, Johanne Hildebrandt, sõjakorrespondent, Bo Hugemark, kolonel, Diana Janse, suursaadik, Jan Leijonhielm, Venemaa-ekspert, Anders Milton, Punase Risti endine pressiesindaja, ühendus Folk och Forsvär, Johan Molander, suursaadik, Karlis Neretnieks, kindralmajor, Rootsi riigikaitsekõrgkooli endine rektor, Stefan Olsson, filosoofiadoktor, Sven-Olof Petersson, suursaadik, Tomas Ries, Rootsi riigikaitsekõrgkooli lektor, Erik Rossander, kindralmajor, Rootsi sõjaväeluure endine juht, Henrik Salander, suursaadik, Björn Skala, suursaadik, Katarina Tracz, mõttekoda Frivärld, Johan Tunberger, julgeolekupoliitika analüütik, Fredrik Vahlquist, suursaadik, Mike Winnerstig, filosoofiadoktor ja Manne Wängborg, suursaadik.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... uudised%29

[PaganHorde]

No eks vaikselt hakkab jää liikuma Rootsis. Arvan et mingi hetk teeb Rootsi selle lükke ära, aga Soome mitte.

[Svejk]

Kui Rootsi selle ära teeb, on Soomega ainult aja küsimus.

[Chupacabra]

Täna ei saa Rootsit ja Soomet NATOsse vastu võtta, kuna nad ei panusta oma kaitsesse piisavalt. Rootsi ainult 1,2% SKTst ja Soome 1,3% SKTst.

[Gideonic]

Täna ei saa Rootsit ja Soomet NATOsse vastu võtta, kuna nad ei panusta oma kaitsesse piisavalt. Rootsi ainult 1,2% SKTst ja Soome 1,3% SKTst.

See nüüd küll mingi takistav kriteerium ei ole. Millisel Balti riigil see sealkandis oli liitumisel ? Poleks Ukrainat olnud laseks Leedu ja Läti ka rõõmsalt 1% edasi

[Hydrazine]

Rootsi Rootsiks, see on ikka see värk, et Rootsi teeb ammuilma USA'ga ja seega võiks öelda, et NATO'ga koostööd. Lennundusest näiteks viimane "Rootslaste" mootor on Volvo RM12, millega lendavad Gripenid, mis tegelikult põhineb ju jänkide General Electric'u F404'jal.

Ma ei tea kuidas teil kogemused on Leedu'katega aga ühega ma töötasin päris pikalt koos ja isegi kui ma enam ei töötanud, siis otsis ta mu ikka üles ja üritas midagi "susserdada".

[Fucs]

Sipilä ja Löfven ühisartiklis: Euroopa julgeolekuolukord on tõsine
10. jaanuar 2016 10:34

Soome peaminister Juha Sipilä ja tema Rootsi ametivend Stefan Löfven rõhutasid mõlema riigi ajakirjanduses ilmunud artiklis, et Euroopa julgeolekuolukord on tõsisem kui kunagi pärast külma sõja lõppu.

Olukorda mõjutavad Süüria ja Ukraina sõda ning rändekriis.

Peaministrid rõhutavad Lännen Media ajalehtedes ja Rootsi Dagens Nyheteris avaldatud kirjutises Soome ja Rootsi positsiooni väljaspool sõjalisi liite, kuid lisavad, et tähtis on koostöö teiste Põhjamaade ja Balti riikidega.

«Soome ja Rootsi väljajäämine sõjalistest liitudest on väga usaldusväärne. Me ei usu äkilistesse pööretesse julgeolekupoliitikas,» kirjutavad Sipilä ja Löfven.

Artikkel avaldati Rootsis Sälenis täna algava julgeoleku- ja kaitsepoliitikaseminari eel. Soome poolt võtab sellest osa kaitsejõudude ülem Jarmo Lindberg.

Ajalehe Dagens Nyheter reedel avaldatud arvamusküsitluse tulemuste põhjal on Rootsis on NATO-ga liitumisel rohkem vastaseid kui toetajaid. Rootsi astumist NATO-sse ei toeta 50 protsenti vastanutest, seda pooldab 34 protsenti.

http://www.delfi.ee/a/73388171


Soome ja Rootsi andsid lubaduse üksteist sõjalise konflikti korral kaitsta
10. jaanuar 2016 10:58

Soome peaminister Juha Sipilä ja Rootsi peaminister Stefan Löfven avaldasid ühisartikli, milles rääkisid ohtudest, millele kahel riigil tuleb vastu astuda, samuti anti lubadus üksteist sõjalise konflikti korral kaitsta.

Ühisartiklis, mis avaldati pühapäeval ühtekokku 12 ajalehes, tõid kaks valitsusjuhti välja kaks nende riikide jaoks suurimat ohtu: sõjalise aktiivsuse kasv Läänemerel ja terrorism. „Me seisame silmitsi kõige tõsisema Euroopa turvalisust ähvardava ohuga pärast külma sõja lõppemist,“ märkisid peaministrid.

Edaspidi on Soome vajadusel valmis sõjalise konflikti korral kaitsma Rootsit ja Rootsi vajadusel valmis sõjalise konflikti korral kaitsma Soomet, märkisid Sipilä ja Löfven.

Nende sõnul tihendatakse sõjalist koostööd nii ühiste õppuste kui luureinfo jagamise seisukohast. Ka rõhutavad riigijuhid koostööd teiste Põhjamaade ja Balti riikidega, kes erinevalt neist kuuluvad NATO allianssi.

Sipilä ja Löfveni kinnitusel on julgeolekurisk Läänemerel seotud Krimmi annekteerimise ja Venemaa tegutsemisega, muus osas ohustab riike peaministrite kinnitusel aga terrorism, mis on osaliselt seotud sõjategevusega Süürias.

http://www.delfi.ee/a/73388449

[chac]

Sipilä ja Löfven ühisartiklis: Euroopa julgeolekuolukord on tõsine
10. jaanuar 2016 10:34
...

Ajalehe Dagens Nyheter reedel avaldatud arvamusküsitluse tulemuste põhjal on Rootsis on NATO-ga liitumisel rohkem vastaseid kui toetajaid. Rootsi astumist NATO-sse ei toeta 50 protsenti vastanutest, seda pooldab 34 protsenti.

Tea mis küsitlus see selline oli.
Meedias on läbi käinud ka teistsuguseid tulemusi:

Swedes lean towards Nato membership, poll shows
http://www.ft.com/cms/s/0/c8329374-5f53 ... z3wpvAQCrW
Oktoober 2014: 37% poolt, 36% vastu

In a new poll by Novus for TV4 conducted over the weekend, 37 per cent of Swedes said they supported joining Nato while 36 per cent were against. Five months ago a poll showed 28 per cent in favour and 56 per cent against.

More Swedes want to join Nato than stay out
http://www.thelocal.se/20150914/poll-mo ... an-against
September 2015: poolt 41% vastu 39%

Of the 1,000 respondents, a total of 41 percent told the poll they were in favour of seeking membership in the military defence alliance, 39 percent said they were against it and 20 percent were uncertain.

[Motronicus]

Rootsi riigikaitseeksperdid: Venemaa ärritumine ei tohi takistada Rootsi hädavajalikku NATO-sse astumist
07. jaanuar 2016 12:25

25 Rootsi riigikaitseeksperti ja diplomaati, teiste hulgas..

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... uudised%29

See on juba pikemaajaline protsess. Ilmselt on Rootsi midagi lubanud, muidu idanaaber selliselt ei rapsiks. Rootsi enesekindlust ja otsustusvõimet tõstab hetkel veidi ka teadmine, et NATO idapool toimetab.

[Fucs]

Sipilä: Rootsi-Taani kaitselepe ei mõjuta Soome-Rootsi partnerlust
ERR Täna 23:05

Soome peaminister Juha Sipilä ütles esmaspäeval, et Rootsi ja Taani kaitsekoostööleping ei mõjuta Helsingi ja Stockholmi partnerlust.

Sipilä sõnul on Rootsi ja Taani kaitsekoostöö positiivne Põhja-Euroopa ja Läänemere piirkonna stabiilsuse seisukohalt, vahendas BNS.

Rootsi ja NATO-sse kuuluv Taani allkirjastavad neljapäeval kahe riigi kaitsekoostöö kokkuleppe, mis võimaldab kahe riigi kaitsejõududel tulevikus kasutada rahuajal teineteise baase, sadamaid ja vahetada infot.

Rootsil on juba Soomega samalaadne kokkulepe.

Soome peaministri sõnul on Rootsi öelnud selgelt välja oma kavatsuse teha kaitsealast koostööd erinevate partneritega. Seetõttu on Sipilä sõnul loogiline, et Rootsi koostöö Taaniga võtab formaalsema vormi.

http://uudised.err.ee/v/valismaa/314871 ... artnerlust

[Welber]

Rootsi maaväe ülem: Rootsi võib olla mõne aasta jooksul sõjas:
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... d=73515259

[Martin Peeter]

Ma arvan, et rootslaste mure nende kaitsepoliitilise kavaluse juures on kõike muud kui Baltikum. See on juba sellise olafpalmeliku välispoliitika põhimõte, et kaitskem inimõigusi Tšiilis ja tunnistame Palestiinat, aga venelasi ei tohi ikka ärritada. Aga tegelikult küllap mõtlevad nad nagu meiegi, et Venemaa avantüürialdis juhtkond võib tõesti Baltikumi arvestavamate NATO vägede paigutamisel näiteks okupeerida Gotlandi, Färo või Gotska Sandoni öeldes lihtsalt, et "meil ei jäänud muud üle, see on vajalik meie julgeoleku tagamiseks". Tekivad sisulised samasugused dilemmad nagu stsenaariumi "rohelised mehikesed Narvas" puhul. NATO garanteerinud neile midagi ei ole ja on siis mingi väikese Rootsi saare pärast vaja ilmasõda alustada? Avaldame resoluutset protesti, rakendame sanktsioone, hakkame parem läbi rääkima ning teeme mingeid järeleandmiseid jne.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

http://www.janes.com/article/59183/swed ... rce=Eloqua

..svenssonid hakanud siiski ka liigutama oma soomusjõu modimiseks