www.militaar.net

Ukraina ettevõte Medoid on sellised 500-kilogrammised liugpommid saanud kasutusküpseks ja katsetamise käigus tabasid Su-24 väljalastud liugpommid 60 kilomeetri kaugusel asuvaid sihtmärke. Defense Expressi andmetel peaks kümne kilomeetri kõrguselt visatud liugpomm lendama isegi kuni 100 kilomeetri kaugusele, aga mida kõrgemale lennuk pommi viskamiseks tõuseb, sest suurem vastase õhutõrjekomplekside tekitatud oht teda varitseb.

Ühe liugpommi ligikaudne hind on 25 000 dollarit ja Defense Expressi arvates vajaks Ukraina päevas 100 sellist liugpommi. Ei ole teada, kuidas käituvad need liugpommid Venemaa elektroonilise sõjategevuse mõjutustegevuse korral. Ukraina sõjaväelase, hüüdnimega Alexi andmetel on aga Ukraina armee neid liugpomme juba edukalt päris lahinguolukorras kasutanud.

Venemaa väed on viimasel ajal Lõuna-Ukrainas, sealhulgas Hersoni oblastis, langenud Ukraina uue relvasüsteemi rünnakute ohvriks. See tehnika on neile midagi uut ja ootamatut. Tegemist on drooniga, mis suudab sooritada kiireid ja täpseid pommirünnakuid ning seejärel baasi tagasi lennata. Vene sõdurid on rünnakuid dokumenteerinud, näiteks termokaamerate abil, ja jaganud videoid, kus droon heidab pommi ning kaob seejärel ööpimedusse. Asjatundjate analüüs viitab sellele, et uus droon ei pruugi olla täiesti tundmatu: see meenutab modifitseeritud Aeroprakt A-22 sportlennukit.
Kiievi tehases toodetav A-22 on propellerlennuk, mille maksimaalne lennuulatus on umbes 1900 km ja tippkiirus 220 km/h. Selline lennuk suudab kanda umbes 250 kg raskust pommi ja rünnata sihtmärke sügaval vaenlase territooriumil. Algul oli A-22 kasutusel ühesuunalise ründevahendina – lennukipomm pandi drooni sisse ja seejärel rammiti sihtmärki. Nüüdseks on Ukraina insenerid suutnud luua A-22 baasil korduskasutatava pommitusdrooni.
Esimesed sellised edukad operatsioonid on juba dokumenteeritud. Näiteks 30. jaanuaril 2025 heitis droon pommi Družba naftajuhtme pumbajaamale Brjanski oblastis Venemaal, põhjustades ulatusliku tulekahju, mille registreerisid isegi NASA satelliidid.
Küll aga on keeruline drooni maandada. Väikesed droonid saavad kasutada langevarje, suuremad peavad maanduma rajale. Üks võimalus on kasutada automaatseid maandumissüsteeme

Kriku kirjutas: ↑18 Aug, 2025 13:56 Märtsis jooksis läbi info, et ukrainlased tahavad V1 baasil säästutiibraketti ehitada: https://forte.delfi.ee/artikkel/1203633 ... asturakett .