Ega ta sellega muidugi muud saavuta, kui et tehakse uus riigisaladuse loata jätmise otsus mõnel teisel alusel.Riigikohus tühistas sellel nädalal ringkonnakohtu otsuse jätta riigisaladuse loata Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuse endisele kadetile, kellel Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) psühhiaater diagnoosis ekslikult luululise häire.
Madalama astme kohtud tuginesid otsuste tehes just PERHI psühhiaatri diagnoosile, mille kadetil õnnestus kohtu kaudu tühistada. Riigikohus saatis asja tagasi Tallinna ringkonnakohtusse ja kohustas asja uuesti arutama.
Kaitsepolitsei keeldus 10. juunil 2014 andmast kaitseväe kadetile salajase tasemega riigisaladusele juurdepääsu luba, tuues selleks mitu põhjendust.
Esiteks oli kadetil 18. veebruaril 2012 puhkuse ajal Tallinki reisilaeval Victoria intsident, kus ta käitus põhjendamatult agressiivselt ja talt võeti ära kaasas olnud käerauad.
Julgeolekukontrolli vestlusele tulles olid mehel kaasas kolm tema nimele registreeritud tulirelva, laskemoon ja külmrelv. Kuna kaitsepolitsei ametnikul tekkisid korduvate vestluste käigus kahtlused mehe vaimses tervises, suunati ta psühhiaatri läbivaatusele. Põhja-Eesti regionaalhaigla psühhiaater diagnoosis 17. aprillil 2012 kadetil luululise häire. Pärnu maakohus määras mehele kohtupsühhiaatria kompleksekspertiisi, mis jõudis 1. veebruaril 2013 järeldusele, et kadetil ei esine psüühikahäireid ja pole ka varem esinenud. Põhja-Eesti regionaalhaigla jäi enda psühhiaatri pandud diagnoosi juurde ja leidis, et selle parandamiseks pole põhjust. Kaitsepolitsei jäi jätkuvalt seisukohale, et kohtuekspertiisi tulemusi ei saa eelistada Põhja-Eesti regionaalhaigla psühhiaatri omale.
Kaitsepolitsei hinnangul näitab mehe ebausaldusväärsust ka see, et ta ei teavitanud kaitseväge ei Põhja-Eesti regionaalhaigla ega kohtuekspertide hinnangust tema vaimsele tervisele. Selle asemel esitas ta Rakvere psühhiaatri tõendi, et tal ei ole psüühilisi häireid. Kapo leiab, et ebausaldusväärsust lisab ka asjaolu et mees valetaks kaks korda rühmaülemale, et ta oli 29. mail 2014 kutsutud kaitsepolitseisse julgeolekukontrolli vestlusele. Tegelikult vajas ta vaba päeva selleks, et kohtuda õigusnõustajaga. Kokkuvõtvalt leidis kaitsepolitsei, et mees ei ole usaldusväärne ja talle riigisaladus loa andmisest tuleb keelduda.
Kadett kaebas otsuse edasi Tallinna halduskohtusse, kes jättis 28. oktoobril 2015 kaebuse rahuldamata. Mees ei saanud õigust ka Tallinna ringkonnakohtult, kes jättis kaebuse 13. mail 2016 rahuldamata.
Kadett kaebas seejärel otsuse edasi riigikohtusse, mis võttis asja menetlusse, kuid otsustas 2016 aasta augustis menetluse peatada, kuna samal ajal oli pooleli kohtuvaidlus, milles kadett nõudis Põhja-Eesti regionaalhaiglalt tema luululise häire diagnoosi tühistamist ja tervise infosüsteemis andmete parandamist. Mees saigi kohtus võidu ja mullu 29. augustil jõustus otsus, mis kohustas PERHi diagnoosi parandama. Seega tunnistati ta psüühiliselt terveks.
Kaitseväelane märkis riigikohtule esitatud kaebuses, et kui kaitsepolitsei otsus jätta ta ilma riigisaladuse loata jääb kehtima on tal sisuliselt võimatu teha sõjaväelist karjääri, kuna ohvitseri auastme saamine ja sõjaväelisele ametikohale määramine eeldab juurdepääsuluba salajasele teabele. Ta lisas, et just seetõttu ei esitatud teda nooremleitnandi auastmele. Rühmaülemale valetamise kohta selgitas ta riigikohtule, et tegemist oli tema teenistusperioodi ainukese sellise juhtumiga ja vestluses kursuseülemaga sai see küsimus lahendatud. Ta märkis, et selgitas ülemale oma motiive, avaldas puhtsüdamlikku kahetsust ning selle vahejuhtumi tõttu ei algatatud isegi distsiplinaarmenetlust.
Kaitsepolitsei teatas riigikohtule, et langetas otsuse kõiki asjaolusid kogumis arvestades ning isegi, kui PERHi diagnoos osutus valeks, jäävad siiski alles tema selgitused julgeolekukontrolli vestlusele relvade kaasavõtmise kohta, kaitseväe arstlikule komisjonile diagnoosist korrektselt mitteteavitamine, rühmaülemale valetamine ja intsident Tallinki laeval.
Riigikohus leidis, et kuigi kaebaja on praeguseks kaitseväeteenistusest vabastatud, võib kaitsepolitsei otsus jätta ta riigisaladuse loata, mõjutada tema võimalusi asuda uuesti kaitseväeteenistusse või politseisse.
Ringkonnakohus tugines mehe riigisaladuse loata jättes riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse paragrahvile, mis ütleb, et riigisaladuse luba ei anta inimesele, kellel on psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida. Riigikohus märkis, et ringkonnakohus teadis otsust langetades, et samal ajal on käimas kohtuvaidlus PERHi diagnoosi õigsuse üle ja oleks pidanud sellega arvestama. «Seetõttu pidanuks ringkonnakohus halduskohtumenetluse tsiviilasja kohtuliku menetlemise ajaks peatama, ent ei teinud seda,» jõudis riigikohus järeldusele. Seega otsustas riigikohus tühistada ringkonnakohtu otsuse saata asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
Võttes arvesse konkreetseid asjaolusid, lõpetas prokuratuur viie kahtlustatava suhtes menetluse oportuniteediga avaliku menetlushuvi puudumise tõttu,» ütles Viru ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Jelena Filippova Postimehele.
Kahtlustatavatele pandi menetluse lõpetamisel kohustuseks teha viie kuu jooksul 80 tundi üldkasulikku tööd. Tänaseks on kaks noormeest viiest täitnud oma kohustused täielikult, kolm jätkavad neile pandud kohustuste täitmist.
«Õiguskaitseorganite esmaseks eesmärgiks ei ole mitte konkreetsel juhul mõistetava karistuse raskus, vaid sarnaste juhtumite vältimine tulevikus,» märkis Filippova. Filippova lisas, et muu hulgas võetakse arvesse ka seda, et kahtlustatavad olid varem kriminaalkorras karistamata ning kohtumisel prokuröriga väljendasid oma kahetsust.
Öörahu rikkumine läks vägivaldseks
Noormehi süüdistati teise astme kuriteos, mille eest näeb seadus karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.
Veebruari alguses otsustasid viis Viru jalaväepataljoni sõdurit omavoliliselt eirata korraldusi osaleda pataljoni majanduspäeval. Kompanii korrapidaja abi märkusele reageerisid sõdurid ebatsensuursete väljenditega, mille kohta tegi viimane ettekande kompanii korrapidajale.
Korrapidaja abi määrustikujärgne tegevus aga sõduritele ei sobinud, nad läksid pärast öörahu välja kuulutamist viiekesi reamehe magamistuppa ning otsustasid konflikti lahendada vägivaldselt. Ohver haiglaravi ei vajanud ja jätkas väljaõppega.
Kohe pärast info laekumist ning kannatanuga vestlemist esitas toonane Viru jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Arno Kruusmann kuriteoteate Ida prefektuurile ja andis korralduse algatada distsiplinaarjuurdlus. Süüdlasi oleks võinud oodata 14-päevane distsiplinaararest ja aastane vabadusekaotus.
Tüli tekkis eri rahvusest ajateenijate vahel. Ent nii kaitseväe kui ka kaitseminister Jüri Luige hinnangul on oletused, et konflikt tekkis rahvuse pinnal, kohatud.
«Eesti kaitseväes teenivad Eesti kodanikud, kes tulevad kaitseväkke juba täiskasvanud isiksustena. Oma väljakujunenud suhtumiste, arusaamisega sellest, mis on õige ning mis on vale, tõekspidamiste ning ka käitumismustritega. Kahjuks satub vahest ka ajateenistusse neid isikuid, kelle käitumiskultuur ei käi ühiskonnas kehtivate normidega kokku. Kohatu on spekuleerida vastuvõetamatu käitumise ning rahvusliku tausta seoste üle,» teatas kaitsevägi toona.
«Nimetatud intsidendi seostamine rahvusega on praeguse info põhjal meelevaldne. Pigem tuleb sellelaadsete vahejuhtumite puhul nii ajateenistuses kui ka väljaspool seda nentida puudujääke noore inimese eelnevas kasvatuses ja hariduses,» märkis selle aasta algul Luik vastuses Eesti Konservatiivse Rahvaerakonda kuuluva toonase riigikogu liikme Martin Helme arupärimisele, kelle sõnul olevat temani jõudnud info, et pataljonis toimub eesti ajateenijate terroriseerimine vene emakeelega teenistuskaaslaste poolt.
Sõdurid, sealhulgas ohver, alustasid teenistust jaanuari alguses.
Enesevigastamine, arestikamber, EMO ja psühhiaatri vastuvõtt – nii kaugele läks sel kevadel täiesti terveks tunnistatud ajateenija, kes ihkas mõni kuu enne teisi kaitseväest priiks saada.
Kuigi Eestis lähevad aastas reservi sajad edukad ajateenijad, tuleb pikkade aastate järel haruharva ette mõni iseäranis vastupidine juhtum, kus sekkuda tuleb koguni kohtukullil. 19-aastane Ida-Viru väikeasulast pärit Roman (nimi muudetud) võeti ajateenistusse mullu juulis. Kolmekuuse baaskursuse järel sai temast Tapa pioneeripataljonis autojuht, mis on sõjaväes üks füüsiliselt vähenõudvamaid ameteid.
Roman oli vaimselt terve ja füüsiliselt heas vormis, kuigi seadusega juba varem kergelt pahuksis. Mullu oktoobris algas omamoodi köievedu, kui Roman keeldus väeosas ülemate korraldusi täitmast ja väljaõppes osalemast. «Ta hakkas põhimõtteliselt kohe süsteemile vastu. Tahtis koju saada, leidis endale igasuguseid meditsiinilisi põhjusi, käis laatsaretis. Kord talle tehti vabastus, siis jälle mitte, sest ta oli täiesti terve,» kirjeldab 1. jalaväebrigaadi pressiohvitser Marina Loštšina tagantjärele.
Romaniga tegelesid vaheldumisi psühholoog ja sotsiaaltöötaja. Aasta alguseks oli Romani nimel juba ports karistusi: seletuskiri ja kirjalik karistus rühmaülema käsu mittetäitmise pärast. Ülemad hakkasid märkama, et mehe tegevus viib alla kogu ülejäänud üksuse moraali. Šokeeriv pööre halvemuse poole tuli tänavu jaanuari lõpus. Roman ilmus laatsaretti veritseva väikse varbaga. «Hiljem selgus, et ta oli ühele ajateenijale avaldanud, et lõi end ise haamriga. Põhjus oli selles, et ülem oli käskinud tal asjad kokku pakkida ja liituda rühmaga metsalaagris. Ta ei soovinud seda teha ja vigastas ennast,» räägib Viru ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Jürgen Hüva. Verejooks oli pindmine ja vajas pelgalt plaastrit. «Aga ta ei olnud nõus meditsiinilise abiga. Ta põhimõtteliselt väänati maha, hoiti kinni ja pandi see plaaster peale. Pärast seda keeldus ta ikka igasuguste korralduste täitmisest.»
Määrustiku mittetäitmine pole naljaasi ja Romani käitumine tõi talle sel korral juba aresti. Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva hommikul, tänavu 24. veebruaril viibis Roman teist päeva arestis Rakvere arestimaja kinnipidamiskambris number viis. Hommikul umbes kella 10 paiku lõi mees aga oma paremat kätt tahtlikult vastu kambri kraanikaussi ja vallandas verejooksu. Romani kokkuleppest prokuratuuriga võib lugeda, et löögi mõte oli tekitada endale tervisekahjustus, mis vabastaks ta distsiplinaarkaristuse kandmisest ja lõplikult ka ajateenistusest. Mees viidi Rakvere erakorralise meditsiini osakonda ja seejärel Tallinna psühhiaatrilisse kontrolli, kus ta tunnistati terveks.
Roman kinnitas prokuratuurile enesevigastamist, ent lõi letti uue põhjenduse. Noormehe väitel oli teda kaitseväes diskrimineeritud, kuna ta kõneleb vene keelt ega valda hästi eesti keelt. Arestikambris vigastanud ta end aga põhjusel, et kambrikaaslane oli käitunud imelikult ning tema ei tahtnud seal enam viibida. Prokurör Hüva ütleb seepeale, et asitõendid ja kümmekonna tunnistaja ütlused maalivad saagast sootuks teise pildi. «Mitte ühegi teise jutust ei tulnud seda välja. Pigem öeldi, et ta oli hästi tõrges korraldusi täitma. Et teda oleks diskrimineeritud, see ei leidnud tõendamist – peale selle, et ta seda ise väitis,» ütleb Hüva. Ka ükski tunnistusi andnud venekeelsetest kaasajateenijatest ei toetanud Romani juttu.
Kui Hüva Romani teenistuskäiku vaatas, hakkas pilt selginema. 24. jaanuaril sai Roman kätte riigi toel tehtud C-kategooria autojuhiloa, enesevigastamine algas juba järgmisel päeval. «Minule jäi see mulje, et tema eesmärk oligi luba kätte saada ja seejärel võimalikult kiiresti välja pääseda,» ütles Hüva. Et diskrimineerimise kõrval on tegelik põhjus muus, usub ka kaitsevägi. Roman sai eestikeelsetest käskudest aru, tegi sõidueksami ära nominaalajaga ja eesti keeles. «On ju väga hea öelda, et oled venekeelne ja sind diskrimineeritakse, et seepärast lööd endale haamriga vastu varvast. Kui kõik teised läksid metsa ja sind kutsutakse ka – seda ei saa nimetada diskrimineerimiseks,» arutleb pressiohvitser Loštšina.
Aprillis kirjutas väeosa alla käskkirjale, millega Roman vabastati meditsiinilistel põhjustel ajateenistusest. Aprilliõhku hingas ta juba kodulinnas, samal ajal kui teised suurõppuseks valmistusid. Mehe sotsiaalmeedia kontolt paistab, et ta on heas vormis ja mingeid tervisekahjustusi tal pole. Juuni alguses sai tänaseks 19-aastane Roman kokkuleppel prokuratuuriga karistuseks kuus kuud tingimisi vangistust aastase katseajaga. Võitlus Eesti vabariigi kodanikukohuse täitmise vastu läks talle sunniraha ja advokaaditasuna maksma 1050 eurot. Roman oli pääsenud teenistusest kaks kuud enne kaaslasi.
https://www.postimees.ee/4511876/ajatee ... misi-vangiViis karistatut, mõned enesevigastajad
Koos Romaniga on viimase 18 aasta jooksul kaitseteenistusest tahtliku kõrvalehoidmise eest kriminaalkaristuse saanud viis ajateenijat. Neist üks, 2011. aastal teeninud mees läks teo eest vangi, teised said karistada tingimisi.
Omapärane on kolme reamehe lugu. 2013. aasta 10. märtsil leppisid kaks Kuperjanovi pataljoni kaheksa kuu ajateenijat kokku, et ei taha õues valitsenud pakasega minna järgmisel päeval algama pidanud välilaagrisse Moostes. Väljavaade oli meeste meelest hapu, sest väidetavalt ootas laagris ees kaeviku kaevamine. Mehed hankisid sama päeva õhtul kompanii koristustoast harjavarre ja kiivrid, millega löödi magalas endale mitmel korral tugevasti vastu põlve. Üks enesevigastajatest palus peksul tuge kaasajateenijalt, kes ei jätnud kamraadi hätta ja osutas abi harjavarrega. Peksu korrati kindluse mõttes järgmisel varahommikul ning mindi seejärel väeosa laatsaretti vigastusi ette näitama.
Ühe kahest laatsaretti ilmunud paistes põlvedega reamehest määras arst nädalaks, teise kaheks päevaks voodirežiimile, mis vabastaski nad metsalaagrist. Lugu tuli aga peagi välja ja väeosa andis asjale ametliku käigu. Mõni kuu hiljem jõustunud kokkuleppega määrati kahele enesevigastajale kolme kuu pikkune tingimisi vangistus kolmeaastase katseajaga, millega neist said kriminaalkurjategijad. Meestele peksmisel abikäe ulatanud kaasajateenijat karistati sama kokkuleppega kahe kuu pikkuse tingimisi vangistusega, samuti kolmeaastase katseajaga. Kuna karistus on juba kustunud, Postimees ajateenijate nimesid ei avalda. Meeste kiituseks tuleb öelda, et kõik kolm tegid ajateenistuse läbi.
..ja ma ei saa aru fraasist "ei poolda laskmist ja ühelgi laskmisel osalenud ei ole" - täpsemini, mix selline idikas juba kohtueelse uurimise all poleBorja kirjutas:..et Viru pataljonis 4a juuri allakasvatanud kol-ltn KRUUSMANN roteeritakse sealt lõpuks minema - KV Peastaapi jalaväeinspektoriks siis ning senine jalaväeinspektor kol-ltn LUGA tuleb tema asemele pataljoniülemaks.
Siin tuleks meeles pidada seda, et muukeelsetest ajateenijatest üleuputet Viru pataljon(-viimastel andmetel kuni 30%) on seetõttu kindlasti ka kõige probleemsem pataljon meie umbes kümnekonna ajateenijaid menetleva "kaadripataljoni" seas - loodetavasti on ex-jalaväeinspektor LUGA sellega kursis ning annab endale aru, et kerge elu teda ei oota.
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline
