www.militaar.net

Nii ei saa öelda, et "rehabilitatsioon puudub". Tegelikult on meil kõik vajalikud asjad olemas, kuid ise peab ka ennast aitama.
On veel üks asi mida mina ei mõista. Me kõik läksime teenistusse mingite ootuste ja lubadustega. Missioonidele samuti. Minu teada on need kõik täidetud ja ajapikku on lisandunud veelgi "hüvesid või toetusi". Kuidas nüüd saab öelda, et ei hoolita, on unustatud vms?

Sander17 kirjutas: ↑13 Jaan, 2025 19:58 https://www.ohtuleht.ee/1122122/paev-mi ... nuvanused-

Mart Rohtmets teenis Afganistanis 2007/2008 Estcoy-5 koosseisus.

" Arstilaid " ja "Sidemets " ... oi neid kenasid aegu

Vabandan OT pärast

Kõrvaltvaatajana lihtsalt tundub, et rehabilitatsioonina väljahõigatu töötab nendega, kes saaksid ka ilma selleta hakkama ja pärisprobleemide lahendamisega pigem jäädakse erinevaid vabandusi leides jänni.
Aga eks endine kaitseväe kindral tea paremini.

Martin Herem kirjutas: ↑13 Jaan, 2025 21:59Tegelikult on meil kõik vajalikud asjad olemas, kuid ise peab ka ennast aitama.

Just nimelt. Osa vigastuste iseloomust aga tulenebki, et nendega ei ole inimene võimeline ennast ise aitama.

Ise hakkama saamise juures on oluline osa ka haridusel ja erialal millega saab edasist elu jätkata peale teenistust. Kui minu mälu mind ei peta siis KV pakkus võimalust omandada mingi tsiviil eriala ajal millal oled veel tegevteenistuses, aga hakkad valmistuma tsiviil ellu tagasi minekuks?

Kriku kirjutas: ↑14 Jaan, 2025 8:56 ... Just nimelt. Osa vigastuste iseloomust aga tulenebki, et nendega ei ole inimene võimeline ennast ise aitama.

Meil ei saa isegi diagnoosiga inimest ilma riigi otsese sekkumiseta sundravile saata.
Kuidas te näete, et kui veteran ise ei soovi, siis talle saab rehabilitatsiooni teha? Pakud korra, pakud veel ja siis?

Martin Herem kirjutas: ↑13 Jaan, 2025 21:59 Nii ei saa öelda, et "rehabilitatsioon puudub". Tegelikult on meil kõik vajalikud asjad olemas, kuid ise peab ka ennast aitama.
...

Kui ise ei taha abi otsida ning teisi ei kuula, siis ...
Kaasvõitlejad- siin on pall raudselt teie väravas ja pitsi asemel võiks kamraadiga põhjalikult rääkida ning vajadusel ise ta viia abile ligemale!
Või aidata leida mingi meeli siduv uus regulaarne tegevus, kasvõi sport.

Mind ei ole mõtet hakata siin verbaalselt nüpeldama.
Olen tegelenud rehabilitatsiooniga enda jaoks ja see pole võõras teema ka tavainimestele.

mart2 kirjutas: ↑14 Jaan, 2025 15:03

Kriku kirjutas: ↑14 Jaan, 2025 8:56 ... Just nimelt. Osa vigastuste iseloomust aga tulenebki, et nendega ei ole inimene võimeline ennast ise aitama.

Meil ei saa isegi diagnoosiga inimest ilma riigi otsese sekkumiseta sundravile saata.
Kuidas te näete, et kui veteran ise ei soovi, siis talle saab rehabilitatsiooni teha? Pakud korra, pakud veel ja siis?

Sundravi on muidugi seadusandja pädevuses, selle kohta pole midagi öelnud.

Kriku kirjutas: ↑14 Jaan, 2025 15:06 ... Sundravi on muidugi seadusandja pädevuses, selle kohta pole midagi öelnud.

Aga siin ongi suurim probleem. Igasugune püsiv ning edukas ravi põhineb patsiendi ja arsti/terapeudi koostööl.

Martin Herem kirjutas: ↑13 Jaan, 2025 21:59 Nii ei saa öelda, et "rehabilitatsioon puudub". Tegelikult on meil kõik vajalikud asjad olemas, kuid ise peab ka ennast aitama.
On veel üks asi mida mina ei mõista. Me kõik läksime teenistusse mingite ootuste ja lubadustega. Missioonidele samuti. Minu teada on need kõik täidetud ja ajapikku on lisandunud veelgi "hüvesid või toetusi". Kuidas nüüd saab öelda, et ei hoolita, on unustatud vms?

Mul on härra kindralile nüüd küll küsimus. Mis hüvedest jutt on, mis toetustest??? Kas härra elab eituses või talle on sulaselget jura räägitud. Ei ole saanud kõrghariduse toetus, ei kodu soetuseks omaosalus protsenti maha. Rohkem räägitud toetusi ei teagi. Pole ka peale teenistust keegi huvigi tundnud, et ei tea kuidas veteranil läheb. Kas elabki. Oma üksuse kaaslased tunnevad aegajalt huvi. Mingit kaitseväe poolset huvi küll pole olnud. Ja PTSH puhul ei saa rääkida ise enda aitamisest. Härra kindral peaks iga viimsetki suitsiidiga lõppenud PTSH-d teadma. Ma vähemalt loodan, et teab. Mul oli teist kordades parem arvamus aga mäe otsast ei paista vist ikka nedd tegelikud probleemid millega veteranid peavad hakkama saama.
Pidage meeles, et need veteranid on esimesed kes on võimelised meie riiki kaitsma kuna ei tardu esimese kuuli peale aga kui rahu ajal PTSH neid järjest võtab, siis lõpuks pole enam kedagi meie riiki kaitsmas.

Palun kas keegi oskab panna lingi kust saaks lugeda ja kaasa mõelda antud vaidluses ( hüved, toetused inimestele kellest jutt käib. Need kes käisid välis missjoonidel ). Soov ennast harida.

https://mil.ee/veteran/veteranipoliitika/

Siis kui iga kvartal keegi surma või viga sai siis toodeti igasugu dokumente. Suured ohvitserid ja poliitikud käisid haiglas vaatamas ja lubati maad ja ilmad kokku. Nüüdseks on afg sellisel kujul maad. Iraak on selline Kosovo laadne toode. Sante ei tule peale ja kedagi see enam ei huvita.
Kunagi helistas tugikeskus sõbrale iga esmaspäev 8 30 ja küsis kuidas läheb. Et kas elus. Paari kuu pärast oli sellega ka vaikus.
Veteranipoliitikat pole uuendatud vist 10 aastat.

Isiklik arvamus: kuidagi väike see toetus , aga eks riik on õhuke ka.

Ma siis küsin: Mida teile lubati ja mida pole antud? MA küsisin seda ka siis kui olin teenistuses ja vastust ma ei saanud. Peamiselt tegeles nende küsimustega KV veebel.
On teenistusse võetud, on ravi eest makstud.
Veteranipoliitikaga olen ma ka tegelenud. Pole ka minu võimuses muuta kõike mida tahetakse. Pole ka tahtmises.
Ja seda, et igale 3000 vennale iga kuu helistatakse, ma hästi ette ei kujuta. Ei pea õigeks ka
Küll aga olen ma tegelenud veteranidega, kes mitu aastat pole juba teenistuses olnud ja kellel on vaja abi. Aga väga tõenäoliselt ei hakata kedagi otsima. Kuskil peavad need kamraadid olema ja KV-le teada andma. Küll siis abi ka saab ... kui seda ikka tahetakse.
Ja alati on võimalik oma ettepanekud KVJ-le saata.

Kuid toetusest teenistuses konkreetsemalt:
Meditsiiin ja hambaravi - kogu teenistuse ajal
Pension kui oled välja teeninud + % missiooni eest.
Lahkumisel ümberõpe:
Täiendus- ja ümberõppekulu hüvitamise alus on tegevteenistusest lahkuda sooviva veterani puhul:

Vähemalt kaheaastane tegevteenistusstaaž.
Osalemine rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduse tähenduses (mõiste viidud üle RiKS § 30).
Õppima asumine tegevteenistuses olles või kuni ühe aasta jooksul peale reservi arvamist, juhul kui kõrghariduse või täiendkoolituse õppekaval algab õpe pärast tegevteenistusest vabastamist tingimusel, et taotlus esitatakse veel tegevteenistuse ajal.
Täiendus- ja ümberõppekulu hüvitamist veteranile korraldab toetuse väejuhatuse toetusteenuste keskuse teenuskeskus, e-post veteran@mil.ee.

Nii nagu ütlesin. Mäe otsas näib elu teistsugusena. Kõik punktid ju, eeldusel tegevteenistuse ajal.
Kaitseväe ukse seljatagant kinni pandud, siis ei huvita seda veterani keegi.
See teenistusajal õppima asumine on ka eeldusel, et ülemus lubab ja väljaõppe vahele mingeid aegu leiabki.
Mis mulle lubati. Veteranipoliitika tuli hiljem kui mina olin teenistuse lõpetanud. Kuidagi ei saanud täita seda punkti, et alles pean teenistuses olema hariduse omandamiseks.
Neid peenkirja nõudeid aina rohkem tuleb sellesse poliitikasse. Paberil ilus aga reaalsus tühine.
Ise abi otsimisest kamraadile. Viimane kes nüüd läks. Temale otsisid mitmed abi. Nii KV-st kui väljast. Ei saanud abi kuna kui mees väidab end terve olevat, siis linnuke kirjas, et terve. Mingit üle kontrolli ega midagi.
Äkki varsti on vaja veterani hüvede saamiseks mitut missiooni ja 5 aastst teenistus, siis on veel vähem kes kvalifitseeruks selleni.

mart2 kirjutas: ↑14 Jaan, 2025 15:03 Kui ise ei taha abi otsida ning teisi ei kuula, siis ...
Kaasvõitlejad- siin on pall raudselt teie väravas ja pitsi asemel võiks kamraadiga põhjalikult rääkida ning vajadusel ise ta viia abile ligemale!
Või aidata leida mingi meeli siduv uus regulaarne tegevus, kasvõi sport.

Lihtsal kõrvalepõikena - kui teenistust aga jätkata, siis iga kolme aasta tagant on garanteeritud, et meenub tarkusetera: "ära otsi abi". Sest ka "kahjutust" F-diagnoosist on paberites alatiseks märk küljes ja iga kord aja seda kuradi psühhiaatripaberit taga ning looda, et seekord jälle hulluks ei tembeldata.