www.militaar.net

Põhimõtteliselt on igal inimtegevusel keskkonnamõju.

Sel juhul paluks neid artikleid mittesaastavast tehasest.

vabandust, aga miks te kõik kangesti seda tehast soovite?

Mina näiteks leian, et ümarpalgi (ja ülepea puidu)väljamüümine ilma püüdeta sellele lisaväärtust anda on tunnus arengupeetusest. Näiteks. Muidugi on võimalik ka riigi peamise sissetulekuallikana vabaõhumuuseumis kaera-jaani tantsida ja siis kräunu lasta, et palgad ja pensionid olematud. Igati keskkonnasõbralik tegevus...

Puitmaterjali vähe asjalikum kasutamine kui Põhjamaadesse müümine. Lisanduvad töökohad ja sellega kaasnev maksutulu ja muud tulud. Lisanduv oskus- ja muu teave, mis aitab riigil ja majandusel areneda. Näiteks.

Mina ei soovi kangesti tehast. Mina soovin, et demagoogiat oleks vähem ja teaduspõhiseid argumente rohkem. Tehase suhtes pole kindel.

Ma võtaks aja maha. Ei soovi samuti demagoogiat, sooviks informatsiooni, mille põhjal saaks otsustada, aga kui korralikku infot ei tule, jään endeselt negatiivele seisukohale.

hüva. aga kuidas siis suhtuda näiteks toftan2 teemasse? töötavad alakoormusega ja hea meelega laiendaks veel. kasutavad ju ka seda nn. peenpalki. kulude ja tulude suhtes on tootlikkus suurem kui puidu keetmisel. saastet pole üldse. saepuru pressitakse ka pelletiks.
või siis seesama pellet. samamoodi pidavat kasumlikum olema keetmisest ja ka mingit saasta välja ei aja.
kas see tehas annaks suurema protsendi riigikassasse võrreldes mainitet mehhaaniliste ümbertöötlustega?

ja teisipidi. uued töökohad on toredad. eriti kui riigis niigi tööjõudu napib. tuleb siis sisse tuua. pole vahet, kas otse tehasesse või sinna palgatud kohaliku endist tööd tegema? vaatan siin vahel millised toredad mehed teevad autoroolis eesti siseseid vedusid. no muist on ikka siit piirkonnast ja tönkavad kasvõi mõne sõna vene keelt. aga üksjagu on pilukil silmadega rahvast. no nad hoiavad madalat profiili ja väga silma ei torka muidugi. aga migratsioonipump töötab.

ega ma ei tea muidugi, võib-olla olekski umbes nigu norral naftaga. aga äkitse teeks suurusjärgu võrra pisema asja? kui ikke jumekas asi on siis saab ju järgmise teha?
aga padukonservatiiv minu sees arvab, et parem tehku ettevõtlikud mehed tehas kuskile kaugele ja paigutagu kasum kodumaal sellistesse tegemistesse, millega saastet ei teki ja migrante sisse ei tooda.

Seda migratsioonijuttu ma ei suuda tõsiselt võtta, sest kui nii arutleda, siis ei saaks ühtki uut asja teha. Tööjõupuudus ning tööpuudus on mõlemad strukturaalsed, st. teatud inimesi on puudu ja teisi jällegi üle. Ja mitte ainult nii, et häid töötegijaid on puudu ja joodikuid üle.

See vähendaks tunduvalt meie ühe vähese tõsiseltvõetava loodusvara suhteliselt suure hulga mittetöötlemata osa poolmuidu Soome ja Rootsi mahaparseldamist. Soome ja Rootsi kümned paberi- ja tselluloositehased on üks põhjustest, miks sealses majanduses liigub selline raha, mille tõttu mitukümmend tuhat eestlast pendeldab või on püsivalt Soome elama asunud ja imestab, et kuidas ta sama töö eest seal mitu korda kõrgemat palka saab.
Seda tehast on vaja sellepärast, et see lõpetaks hirmu, mis eestlastel tööstusega on. See on hämmastav, kuidas riiki tulevikku juhtivas kontingendis (kaasa arvatud Tartu ülikooli töötajad) on sellised inimesed, kes selle asemel, et uurida mis tehnilisi võimalusi tänapäeval saada on, paanitsevad kogemutel mis on saadud 50ndate või veel varasema tehnikaga. Kui see tehas ilma uuringuid tegemata põhja lastakse, siis on see märk sellest, et ega meil siin eriti peale odava allhankemaa helgemat tuleviku näha ei ole.

.."hämmastav" on hoopis see, kui naglalt mõned kauboikapitalistide suuvoodrid üritavad kogu Tartu vaimupotentsiaalist lõdva randmega üle lasta


P.S.
sünnilt tartlane ja seal ka kaks talve koolis käinud (mitte et ma nüüd seepärast mittetartlastest foorumlastest parem oleksin )

hüva, tont selle migratsiooniga, aga kuidas lugupeetavad kommenteerivad võrdlust mehhaanilise ümbertöötlemisega?

Üldiselt riigi asi ei ole ettevõtjale öelda, mida ettevõtja peaks toorainega tegema. Selle paneb paika turg ehk tegevuse kasumlikkus.

Kuna aga erinevate tegevuste tekitatud koormus keskkonnale on erinev, saab ja peab riik turusituatsiooni mõjutama kahel viisil:
1) aktsiiside või saastetasude kaudu - mõjutades kasumlikkust ja pannes ettevõtjaid eelistama KK-sõbralikumaid tehnoloogiaid;
2) tegevust ära keelates, kui selle poolt põhjustatud kahju on nii suur, et punkt 1 pole otstarbekas.

Kas või kumba viisi oleks vaja kasutada, see tuleb kindlasti välja uurida. Abstraktselt sellest, kas tselluloos või palgid või küttejunnid, ei arva ma midagi.

ma selles mõttes pärin, et toftan ei saanud rmk käest rohkem palki kuigi hinda olla paremat pakkunud samale mahule.
ehk siis lihtsameelsena arvan kohe kilekotid teemaks olevat.

Enne, kui selle kohta mingeid dokumente näinud ei ole, ei oska midagi arvata ka.