Militaarteemad minevikust kaasaega
https://militaar.net/phpBB2/
Obama välispoliitika oli katastroof, aga see pole seotud tema nahavärviga. Rohkem on küsimus selles, et kodumaal sotsiaalse õigluse eest võitlejate jaoks on väljaspool USA-d toimuv olemuslikult vähem oluline.Poti soldat kirjutas:See hirm Harrise osas meenutab kuidas kardeti et tuleb noor, radikaalne, kogenematu ja muutusi lubav must mees Obama ning siis hakkavad juhtuvama kõikvõimalikud halvad asjad.
))) Aga võrreldes oranži klouni õudusega, kes tahtis kohe kõigi diktaatorite sõbraks hakata ja NATO-st, kui USA rahakotil parasiteerivast organisatsioonist, välja astuda, kui ainult see krdi demokraatia ei takistaks, polnud Obamal häda midagi. Ja ka hoolimata Trumpi fännide kisast, on Biden meile tunduvalt parem ja stabiilsem valik, aga kohalikud klounid Helmed võiksid oma suu kinni hoida, sest lisaks sellele, et nad kahjustavad meie liitlassuhteid, toodavad nad oma viimaste väljaütlemistega ka Vene propagandale tänuväärset materjali.No ei tea - Süüria kodusõjast kirjutasid juba isegi ning Afganistaanis saavutatu loovutamisega sai ka tema hakkama. Trumpi veidrad afäärid pole midagi sellist kaasa toonud.Roamless kirjutas:Aga võrreldes oranži klouni õudusega, kes tahtis kohe kõigi diktaatorite sõbraks hakata ja NATO-st, kui USA rahakotil parasiteerivast organisatsioonist, välja astuda, kui ainult see krdi demokraatia ei takistaks, polnud Obamal häda midagi.
Kuigi Obamal olid omad ebaõnnestumised, siis Bush noorema Lähis-Idas kokku keeratud totaalsete jamadega mis siiani kestavad teda võrrelda ei saa.Kriku kirjutas:Obama välispoliitika oli katastroof, aga see pole seotud tema nahavärviga. Rohkem on küsimus selles, et kodumaal sotsiaalse õigluse eest võitlejate jaoks on väljaspool USA-d toimuv olemuslikult vähem oluline.Poti soldat kirjutas:See hirm Harrise osas meenutab kuidas kardeti et tuleb noor, radikaalne, kogenematu ja muutusi lubav must mees Obama ning siis hakkavad juhtuvama kõikvõimalikud halvad asjad.
See isolatsionismi laine jätkub ka Bideni ajal. Võib-olla leebemal kujul, kuid siiski samas suunas. Ameerika nägu on juba pikemat aega pöördumas Aasia poole ning seda muutust on raske väärata. Lisaks on rahvas hetkel palju rohkem mures USA sisepoliitika pärast.Obama välispoliitika oli katastroof, aga see pole seotud tema nahavärviga. Rohkem on küsimus selles, et kodumaal sotsiaalse õigluse eest võitlejate jaoks on väljaspool USA-d toimuv olemuslikult vähem oluline.
Läks ju ainult riigikokku. Eks ta prõõkab seal oma süvariigist edasi. Ratas muidugi näitas, et kusagilt jookseb ka tema piir. Ilmselgelt oli tegu jälle "kompromissiga", kuid teod räägivad valjemini kui sõnad.Mõtlesin, et peamise idoodi eemaldamisega võimu juurest on juba 2/3 aastaplaanist täis.
Nüüd oleks vaja veel EL-i lõhki ajav Boris Johnson ka UK peaministrist maha hääletada.
Siis võiks tunnistada, et maailma parandamisel oli 2020 päris tummine aasta
Aasia poole pöördumine ei tähenda ju isolatsionismi.nimetu kirjutas:See isolatsionismi laine jätkub ka Bideni ajal. Võib-olla leebemal kujul, kuid siiski samas suunas. Ameerika nägu on juba pikemat aega pöördumas Aasia poole ning seda muutust on raske väärata.Obama välispoliitika oli katastroof, aga see pole seotud tema nahavärviga. Rohkem on küsimus selles, et kodumaal sotsiaalse õigluse eest võitlejate jaoks on väljaspool USA-d toimuv olemuslikult vähem oluline.
Millest sa nüüd räägid?nimetu kirjutas:Läks ju ainult riigikokku. Eks ta prõõkab seal oma süvariigist edasi. Ratas muidugi näitas, et kusagilt jookseb ka tema piir. Ilmselgelt oli tegu jälle "kompromissiga", kuid teod räägivad valjemini kui sõnad.Mõtlesin, et peamise idoodi eemaldamisega võimu juurest on juba 2/3 aastaplaanist täis.
Nüüd oleks vaja veel EL-i lõhki ajav Boris Johnson ka UK peaministrist maha hääletada.
Siis võiks tunnistada, et maailma parandamisel oli 2020 päris tummine aasta
Kuigi Trumm vist siiski pidas DT-d silmas, mitte kohalikku nähtust.Otseselt seotud nad tõesti ei ole, kuid mõlemad protsessid käivad paralleelselt. Soovitakse vaikselt erinevatest konfliktipiirkondadest välja tõmbuda ning suunata jõud ümber, et olla valmis võimalikuks konfrontatsiooniks Hiinaga. Kusjuures isegi Aasia poole pöördununa oodatakse lähimatelt liitlastelt (nagu Jaapan ja L-Korea) järjest suuremat panustamist. Toimub üldine kokkutõmbumine vägedes.Aasia poole pöördumine ei tähenda ju isolatsionismi.
Jah, ilmselt on sul õigus. Eks igaüks mõtleb oma rikutuse tasemel.LISATUD: Ennäe, ma polnud uudiseid jälginud
Kergelt hüsteeriline artikkel.Mõned analüütikud usuvad, et järgmised 11 nädalat enne Joe Bideni ametissevannutamist 20. jaanuaril võivad olla ühed ohtlikumatest Ameerika Ühendriikide ajaloos.
President Donald Trumpil on veel 11 nädalat enne, kui ta peab Valgest Majast lahkuma. Selle aja jooksul võib ta rakendada oma täitevvõimu ja jätta maha viimase kibedusest kantud märgi.
«Kui Trump kaotab võimu, veedab ta järgmised 90 päeva lammutades Ameerika Ühendriikde nagu pahane laps haamriga portselanipoes,» lausus luureanalüütik Malcolm Nance väljaandele The Guardian enne valimistulemuse väljakuulutamist. «Me näeme ilmselt suurimat poliitilist vihapurset ajaloos. Ta võib otsustada, et tahab lahkuda suure pauguga, ta võib otsustada, et ei aktsepteeri valimistulemusi. Kes teab, mida murelik autokraat võib teha?» märkis Nance. Tänaseks on juba teada, et Trump tõepoolest on keeldunud Bideni võitu tunnistamast.
Kuna Trump ei pea enam arvestama valijatele meeldimisega, on sisuliselt tema ainsaks piiranguks traditsioonilise presidendikäitumise poolt seatud normid. «Ajalugu näitab, et nendel ei ole erilist mõju tema administratsioonis,» märkis Southwestern University politoloogiaprofessor Emily Sydnor väljaandele Bloomberg. Presidendina on Trump keeldunud avaldamast oma maksuandmeid, utsitanud justiitsministeeriumit uurima oma poliitilisi rivaale, vallandanud kolm kabinetiülemat nelja aasta jooksul ja flirtinud mõttega hüljata USA Euroopa ja Aasia liitlased. Trump tagandati Esindajatekojas ametist Ukraina survestamise eest kompromiteeriva materjali saamiseks Joe Bideni kohta. Need on vaid mõned näited. Juba varem ei paistnud Trump traditsioonilise presidentuuri norme järgivat.
Ilmselt on praegu Trumpi üks peamisi motiive enesealalhoiuinstinkt kuhjuvate juriidiliste ja rahaprobleemide valguses. «Ta annab endale amnestia. Selles ei ole küsimustki,» arvas Nance. «Ta eeldab, et ülemkohus annab talle selleks võimaluse. Ta on alati oma elus asju susserdanud ja nüüd usub ta, et Ameerika justiitssüsteem kuulub talle.» Võimalik, et president kasutab järelejäänud aega amnestia andmiseks ka oma liitlastele, kellest mitmed on tänaseks trellide taha saadetud või ootavad kohtuotsust. Nende hulka kuuluvad Trumpi endine kampaaniajuht Paul Manafort, endine julgeolekunõunik Michael Flynn ja endine ülemnõunik Steve Bannon.
Luubi alla satuvad ka Trumpi rahaasjad. Manhattani piirkonnaprokurör on juba uurinud Trumpi äriimpeeriumit võimalike pangandus- ja kindlustuspettuste asjus, kuid seni ei saa prokurörid väga midagi ette võtta, kuniks president on veel ametis. Ametist lahkudes kaotab ta aga justiitsminister William Barri kaitse, kes on seni presidendile kasulikke otsuseid teinud. Kriitikud süüdistavad Barri presidendi ihuadvokaadina käitumises. See tähendab, et Trumpil on sulguv ajaaken, mille jooksul valmistada end ette võimalikeks seaduslikes tagajärgedeks. «Kõik, mis on talle isiklikult kasulik, kõik, mida ta usub oma brändi aitavat, seda ta teeb,» arvas Nance. Selle hinnanguga nõustuvad ka teised analüütikud. «Trump veedab ilmselt viimased kuud kiiruga enesele kasu kahmates, vabandusi väljastades ja üritades õõnestada oma oponente ja süsteemi ennast,» lausus Human Rights Foundationi juht Garri Kasparov. «Ameeriklased, kes tahavad näha õigusriigi taastamist ja tugevdamist, peavad olema valmis selle nimel võitlema kohtutes ja kui vajalik, siis tänavatel, rahumeelselt kuid järjekindlalt, sest pole erilist kahtlustki, et Trump ja tema toetajad ei lahku vaikselt,» lisas Gasparov.
Viimase hetke muudatused<
Vägagi võimalik on Trumpi otsus korraldada oma administratsioonis aadrilaskmine. President on juba ähvardanud vallandada riigi juhtiva nakkushaiguste eksperdi doktor Anthony Faucy, kes on läinud presidendiga vastuollu koroonapandeemia haldamisel. Teised võimalikud sihtmärgid on kaitseminister Mark Esper – kes muuhulgas mõistis hukka sõjaväelaste saatmise tänavatele rassiprotestide ajal – ja Luure Keskagentuuri juht Gina Haspel. Samuti on presidendi hambus olnud Föderaalse Juurdlusbüroo juht Christopher Wray.
Mis puutub Kongressiga arutatud uude koroona päästepaketti, siis ei pruugi analüütikute sõnul Trumpil enam olla väga motivatsiooni sellega jätkata, kui talle sellest poliitilist kasu ei sünni. Teine küsimus pandeemiaga seoses on see, kas Trump tahab sundkiirendada vaktsiinide turuletoomist, et sellelt veel enne ametist lahkumist kasu lõigata. Trump lubas vaktsiine juba enne 3. novembri valimispäeva.
Nance`i peamine mure on aga Trumpi toetajatest relvarühmituste ja rasiäärmuslaste provotseeritud võimalikud rahvarahutused, milleks on pinna ette valmistanud pesidendi eelnevad väljaütlemised. «Kõik need sajaautosed konvoid võivad hakata marssima nagu nad läheksid Mosulisse,» lausus analüütik. «See on nagu ülestõus. Me näeme, kas see ülestõus saab olema massiline.»
Samas ei usu mitte kõik analüütikud, et Trumpi presidentuuri lõpp saaks olla täielikult ettearvamatu. «Mis teda takistab, on kartus vangla ees,» märkis vabariiklaste veterankonsultant Stuart Stevens väljaandele Salon. «Miks on postiülem järele andnud?» küsis Stevens viidates Trumpi valitud postiteenistuse juhile Louis DeJoyle, kes määrati paljude ekspertide sõnul ametisse eesmärgiga postihääletuse efektiivsust vähendada. DeJoy ametissemääramisele järgnenud viivitused postikande aegades paistsid seda ka kinnitavat. «Ta ei taha vangi minna. Ta on valmis Trumpi heaks paljusid asju tegema, aga ta ei taha vangi minna. See hirm on asi, mis võib Trumpi peatada,» märkis Stevens.
Muidugi ei ole välistatud see, et Trump lööb käega ja veedab veelgi enam aega oma Mar-a-Lago golfiväljakutel. Eelmisel kuul lausus Trump Pennsylvania kampaaniaüritusel: «Kas te arvate, et see on lõbus? Mul oli enne seda hea elu. Mul oli kena, ilus elu. Ma võisin minna igale poole, võisin teha kõike.» Kõige kindlam on aga see, et Trump üritab veeta oma viimase päevad nii, et ta ei jätaks endast kaotaja muljet.
Seepeale hakkab Kreml rohkem laiutama, kui USA väed Aasias Hiinaga (kes niiväga relvadega ei viibuta) tõtt vaatavad.Otseselt seotud nad tõesti ei ole, kuid mõlemad protsessid käivad paralleelselt. Soovitakse vaikselt erinevatest konfliktipiirkondadest välja tõmbuda ning suunata jõud ümber, et olla valmis võimalikuks konfrontatsiooniks Hiinaga. Kusjuures isegi Aasia poole pöördununa oodatakse lähimatelt liitlastelt (nagu Jaapan ja L-Korea) järjest suuremat panustamist. Toimub üldine kokkutõmbumine vägedes.