www.militaar.net

Ka rootslased plaanivad BWRX-300 tüüpi tuumajaama 2031. Aastaks Figeholmi kanti

https://twitter.com/stralande_tid/statu ... xuy7OaVjLQ

Narva elektrijaamade tehniline veevarustuskindlus on mureks juba üle veerandsaja aasta. Praegu võiksime mõelda sellele, mis on meil veel jäänud tegemata nendest kriitilistest asjadest, millest teame juba aastaid või aastakümneid, kirjutab Jaan Tross.

https://www.err.ee/1608935516/jaan-tros ... ad-juhtmed

Kriku kirjutas: ↑03 Apr, 2023 9:36

Narva elektrijaamade tehniline veevarustuskindlus on mureks juba üle veerandsaja aasta. Praegu võiksime mõelda sellele, mis on meil veel jäänud tegemata nendest kriitilistest asjadest, millest teame juba aastaid või aastakümneid, kirjutab Jaan Tross.

https://www.err.ee/1608935516/jaan-tros ... ad-juhtmed

Selles akf Kriku poolt viidatud loos mainitaks EE nõukogu esimehe Anne Mere vastuslauset Kaja Kallase kriitikale, mida ERR ühes oma loos ka vahendas, nimelt:

"See ei vasta tõele, sest tegelikult juba märtsis alustati esimeste tegevustega, uuringutega – need protsessid olid pikad," ütles Mere reedel "Terevisioonis" vastuseks viitele, et Kallas süüdistas Eesti Energiat tegematajätmises jahutusvee tagamisel. "Ma ei ütle, et peaminister valetab, aga tal ei pruukinud mitte kõige terviklikum pilt olla. Ma kinnitan üle, et Eesti Energia tegutses ja avariilahendus, n-ö kiirlahendus sai valmis ja testitud ning lahendus saab valmis nii nagu see oli kokku lepitud, selle aasta lõpus," kinnitas Mere.

Pean tunnistama, et olen segaduses. Mõistan, et pikkus on antud kontekstis pigem tunnetuslik mõõde, aga... Retooriline küsimus: Kui need protsessid nii hirmus pikad on, et 30 aasta jooksul pole saanud probleemi lahendatud, siis mismoodi saab ühtäkki lahendus selle aasta lõpuks valmis olla?

aksel90 kirjutas: ↑03 Apr, 2023 21:41 Retooriline küsimus: Kui need protsessid nii hirmus pikad on, et 30 aasta jooksul pole saanud probleemi lahendatud, siis mismoodi saab ühtäkki lahendus selle aasta lõpuks valmis olla?

Tuli viimaks omaniku ootus see asi ära teha. Räägitakse küll, et miks ei tehtud ja nii edasi, aga reaalsus on see, et kui keegi oleks hakkanud midagi mittevajalikku, loe dividende vähendavat, tegema siis oleks ta juba varem oksa tõmmatud.

Energeetika on üks lähiaastate tähtsamaid valdkondi ning seega oodati valitsuselt, kas selle jaoks pannakse ametisse eraldi minister. Pandi. Tema kätte usaldatakse väga suur valdkond, kuid esmapilgul tundub, et rahuldada soovitakse kõigi turuosaliste vajadusi. Realistlik see ei ole, sest meie vajadus ei ole tohutu. Ka energiaekspordil on piirid. Seega on huvitav, milliseks kujuneb reaalne „pikk vaade“, millest koalitsioonileppes juttu on.

Juba käesoleval aastal soovitakse langetada analüüsipõhised otsused energiasüsteemi järgnevate kümnendite valikutes. „Taastuvelektri 100% eesmärgi täitmiseks korraldame hinnalae ja -põrandaga vähempakkumised, sh meretuuleparkide kiiremaks rajamiseks,“ on leppes kirjas. See peaks tagama investorite suurema huvi Eestisse meretuuleparkide ehitamiseks. Selle aasta sisse jääb ka tuumajaama võimaliku rajamise analüüs, mida samuti leppes mainitakse. Selle põhjal langetatakse otsus, kas tuumajaam on üks Eesti teedest või mitte.

Valitsus plaanib muuta teatud taastuvenergia projektid ülekaaluka avaliku huvi objektiks, mis tähendab, et nende planeerimine, rajamine ja võimalus võrku pääseda muutub kiiremaks. Teatud protsessid peaks arendajate jaoks mööduma loetud kuude ja aastatega.

https://arileht.delfi.ee/artikkel/12016 ... lal-jatkub

Täna oli ilus päiksepaisteline päev, tuult nagu oli ka... Kallid päiksepaneelide omanikud, palju siis tulu saite?

Endal päikesepaneele ei ole. Enam ei ole. Naabrimehel kogu põld neid täis. Rääkisin just enne päikeseloojangut. Sülitas, maksis kogu tänase tootmisele lihtsalt peale.

Alla 1 sendi oli täna börsihind kolm tundi,
ei tahaks uskuda, et müügimarginaal üle selle on.

Huvitav, kas ma olen ainuke keda teevad eesti energeetika julgeoleku seisukohalt murelikuks uue valitsuse plaanid.
https://www.err.ee/1608941552/kallas-ee ... e-ariuhing

Koalitsioonileppe ühe punktina on kavas riigi äriühingust Eesti Energiast eraldada lisaks Elektrilevile ka põlevkivi kaevandamine ning luua selleks eraldi äriühing, ütles peaministrina jätkav Kaja Kallas.

Huvitav kas selline nuditud EE suudaks üleval pidada põlevkivi jaamu. Just arvestades meie valitsuste pidevat rahanälga ja sellest tulenevat kasuminõuet riigifirmadele?

"Meil on turul erinevad ettevõtted, kes põlevkivi kasutavad ja ressurss peaks kuuluma riigile ja seda ka jaotama võrdsetel alustel, mitte nii, et ühel tootjal on eelis. Mõistlik on teha sellest eraldi äriühing ja eesmärk on see, et ei peaks avama uusi kaevandusi," lausus Kallas.

Kuna põlevkivi kaevandamist tahetakse niikuinii piirata, siis tekib erinevate tarbijate vahel konkurents tooraine pärast ja on mille eest küsida "sidruneid" õiguse eest osta riiklikest (vähestest allesjäänud ) kaevandustest kulupõhise hinnaga põlevkivi?
Samal teemal;
https://www.err.ee/1608943667/eesti-ene ... htestamist

Uue kliima- ja elukeskkonnaministeeriumi juhi Kristen Michali sõnul on ümberkorralduse üheks eesmärgiks teha Eleringist ja Elektrilevist üks võrguettevõte.

Huvitav kas see on tuule- ja päikese ärimeeste lobitöö tulemus?Raadiost oli kuulda, et kõik lootused on pandud mere tuuleparkide peale, mille tootlikkus pidi olema tunduvalt suurem maismaa tuuleparkide omast ja tervelt 95% ajast voolu andma. Eks selle 5% ajal hakkame elektrihinna rekordeid nägema kuna stabiliseerimiseks vajalikud põlevkiviblokid pannakse suure tõenäolisusega lähiaastatel majandusliku tasuvuse pärast kinni!
Põlevkivi kaevanduste eraldamis plaani kohta huvitav kommentaar;

Eesti Energia konkurendi VKG juht Ahti Asmann ütles, et põlevkiviettevõttega naaseb riik 10 aasta tagusesse aega, mil tegutses ettevõte Eesti Põlevkivi. Tema sõnul on arusaamatu, millist probleemi püüab riik sellega lahendada.

minu hinnangul tegeleb tulevane valitsus suure lollusega energeetika alaselt ja see saab meid negatiivselt mõjutama pikalt !

Tuletan meelde, et taastuvelektritootmise stabiliseerimiseks on neid vanu põlevkiviblokke vaja. Uute tuumajaamade või põlevkiviblokkide ehitamine ainult elektrivõgu stabiliseerimiseks on väga kallis ettevõtmine ja erinevalt Sotsidest ja teistest uue valitsuse liikmetest ei usu mina, et eesti inimesed nii rikkad on, et seda pulli kõike kinni maksta!

Lisaks soovitan kuulata;
https://vikerraadio.err.ee/1608927563/s ... a-aaspollu
Lisaks tulevase valitsuse Eesti Energiat puudutavatele plaanidele on juttu ka, et Kaja Kallasse juhitav eelmine valitsus on muutnud tegevusvõimetuks nõukogu, kelle ülesandeks on määrata riigi ettevõtetele nõukogu liikmeid.

Mu arusaamise järgi saaks kaevandamise täiskontrolli sel juhul riigifirma, kes pakuks "teenust" ka erafirmadele. Eks siis E.Power ja VKG jt küsivad kaevandamisteenust vastavalt hinnakirjale. Fermi ninamees Kallemets ütles ühes intervjuus mu meelest kujundlikult tabavalt, et põlevkiviga energiat saada on kui märja haluga ahju kütta. Aga ma ei usu, et see ilmtingimata tuumaenergiale positiivne struktureerimine oleks, kuna siis saaks põlevkivi lihtsamalt kustu panna. Aga põlevkivikeemia ja oskusteave? Elektrilevi eraldamise vajaduse osas olen positiivsem.

Jooksutasin natuke numbreid, kuna kahtlustan, et see küsimus (kuidas bensiinist loobumine Eesti elektritarvet, SKP-d ja importi mõjutaks) huvitab paljusid, aga pole viitsinud arvutada.

Eeldused:

1. Autode arv Eestis oluliselt ei muutu (~700 000)
2. Elektrifitseerimine mõjutab vähem diiselmootoriga autosid, kuna need on mõeldud pikemate distantside läbimiseks.
3. KÕIK bensiinimootoriga sõiduautod lähevad üle elektritoitele
4. Keskmine bensiinimootoriga auto kütusekulu on 6 liitrit / 100 km (allikas: Euroopa Keskkonnaagentuur).
5. Bensiini energiasisaldus on umbes 9,33 kWh/liter.
6. Keskmine elektriauto energiatarbimine on 20 kWh/100 km (allikas: USA EPA. NB! Võib meil oluliselt erineda, sest meil on talv.).
7. Eestis bensiinimootoriga autode poolt läbitud aastane vahemaa on võrdne Euroopa keskmisega, mis on umbes 12 000 km aastas (allikas: Euroopa Komisjon).
8. Euroopa Autotootjate Ühenduse (ACEA) andmetel oli 2019. aastal Eestis bensiinimootoriga sõiduautode osakaal umbes 62,1% kogu sõiduautode arvust. Eeldades, et bensiinimootoriga autode suhe püsib konstantsena: 700 000 * 0,621 = 434 700 bensiinimootoriga autot.
9. Hinnanguliselt 75% elektriautode laadimisest toimub öisel ajal (vahemikus 22:00-06:00)

See on üsnagi kunstlik stsenaarium, aga vaatame, mis juhtub.

Arvutused:

Määrame keskmise bensiinimootoriga auto aastase energiatarbimise:
6 liitrit / 100 km * 9,33 kWh / liiter * 12 000 km = 6 679,2 kWh / aasta.
Määrame keskmise elektriauto aastase energiatarbimise Eestis:
20 kWh / 100 km * 12 000 km = 2 400 kWh / aasta.
Arvutame elektriautodele täieliku ülemineku tõttu täiendava elektritarbimise:
434 700 autot * 2 400 kWh / aasta = 1 043 280 000 kWh ehk 1,043 TWh / aasta.

Mis see tähendab energiasüsiteemile:

Kogu elektritarbimine:

Arvutame kogu elektritarbimise protsentuaalse suurenemise:
(1,043 TWh / aasta / 7,9 TWh / aasta) * 100 = 13,2%
Seega suureneks Eesti kogu elektritarbimine ~13,2%, kui kõik praegused bensiinimootoriga sõiduautod läheksid üle elektrile, ceteris paribus.

Öine elektritarbimine:

Arvutame täiendava elektritarbimise elektriautode tõttu öötundidel:
1,043 TWh / aasta (kogu täiendav tarbimine) * 0,75 (laadimine öösel) = 0,782 TWh/aasta.
Arvutame uue öise elektritarbimise pärast 75% elektriautode öist laadimist:
2,765 TWh/aasta (praegune öine tarbimine) + 0,782 TWh/aasta (täiendav öine tarbimine) = 3,547 TWh/aasta.
Arvutame öise elektritarbimise protsentuaalse suurenemise:
(0,782 TWh/aasta / 2,765 TWh/aasta) * 100 = 28,3%.

Nende arvutuste põhjal suureneks öine elektritarbimine ligikaudu 28,3%, kui 75% elektriautodest laeksid öösel.

Juhin tähelepanu, et öise tarbimise suurenemine on selle rehkenduse täpsusest märksa rohkem sõltuv, kui päevase suurenemine, kuna tarbimisfoon on öösel väiksem. Küll aga tekib mul küsimus:

Küsimus:
Kas keegi palun seletaks mulle, kuidas me saame tagada ca. 1/3 jagu kasvava öise elektrinõudluse lisanduvate päikesepaneelidega (sest see on praktiliselt ainus elektri tootmise liik, mida praegu juurde tuleb)? Või kuidas see tagatakse talvel? Talvel autoga ei sõida?

Positiivse poole pealt - selline bensiinist täielikult loobumine kasvataks impordi vähenemise arvelt Eesti SKP-d automaatselt 1,46%. Samuti väheneks oluliselt kaubavahetuse defitsiit (kuni 1/3)

P.S: See on töö kõrvalt ChatGPT abiga kokku visatud rehnut. Võimalik, et mina eksisin või ei märganud mõnda ChatGPT viga (terve rea ma parandasin). Kui viga näed laita, kirjuta PS - parandan.

Kilo Tango kirjutas: ↑11 Apr, 2023 9:34
Küsimus:
Kas keegi palun seletaks mulle, kuidas me saame tagada ca. 1/3 jagu kasvava öise elektrinõudluse lisanduvate päikesepaneelidega (sest see on praktiliselt ainus elektri tootmise liik, mida praegu juurde tuleb)? Või kuidas see tagatakse talvel? Talvel autoga ei sõida?

Positiivse poole pealt - selline bensiinist täielikult loobumine kasvataks impordi vähenemise arvelt Eesti SKP-d automaatselt 1,46%. Samuti väheneks oluliselt kaubavahetuse defitsiit (kuni 1/3)

P.S: See on töö kõrvalt ChatGPT abiga kokku visatud rehnut. Võimalik, et mina eksisin või ei märganud mõnda ChatGPT viga (terve rea ma parandasin). Kui viga näed laita, kirjuta PS - parandan.

Väga huvitav, suurusjärk on märksa teine kui arvasin. Suur tänu vaeva nägemise eest! Vigu laiuti lugemisel ei tähendanud.

Selles valguses tundub prantslaste uue seadusega sätestatud lahendus isegi üsna mõistlik.

Nimelt peavad seal kõik 80+ parkimiskohaga parklad (jah ka juba ehitatud) saama vähemalt 50% osas kaetud päiksepaneelidega. 400+ kohta parklad juba aastaks 2026, 80+ kohta parklad aastaks 2028.

Pealtnäha tundub üsnagi win-win lahendus:

1. Paljud saaks oma autot laadida kodu asemel hoopis tööl olles, vähendades öist koormust võrgule.
2. Varikatus aitaks autosid, meie järjest kuumenevas kliimas, oluliselt jahedamana hoida.
3. Kui suur osa sellest voolust hakkakski reaalselt minema otse laadimiseks, on vähem probleeme selle võrku mahutamisega (ja üldse laiali vedamisega)
4. Rajatavad päikesepargid ei sööks ära kasulikku pinda (nagu need põllupealsed)
5. 100+ kohaga parklad peaksid enamasti olema ka piisavalt suured, et seda suvist varjuvaba pinda võiks ka vähemasti 50% ulatuses leida.

Loomulikult töötaks see süsteem ainult siis kui vastav laadimise hind tuleks konkurentsivõimeline kodus öösel laaditavaga. Samas vaadates palju maksab elekter juba praegu praegu päikselistel tundidel vs öö, usun et võiks olla vähemalt suvel realistlik.

Gideonic kirjutas: ↑11 Apr, 2023 9:57 ...

Väga huvitav, suurusjärk on märksa teine kui arvasin. ...

Täitsa huvitav oleks teada, mis suurusjärku sa ootasid? Ka mina pidasin oodatavat mõju suuremaks, aga on nagu on. Küll aga tuleb juhtida tähelepanu, et diiselautod on 100% kõrvale jäetud, mis ei ole tegelikult realistlik.

Selles valguses tundub prantslaste uue seadusega sätestatud lahendus isegi üsna mõistlik.

Gideonic kirjutas: ↑11 Apr, 2023 9:57 Nimelt peavad seal kõik 80+ parkimiskohaga parklad (jah ka juba ehitatud) saama vähemalt 50% osas kaetud päiksepaneelidega. 400+ kohta parklad juba aastaks 2026, 80+ kohta parklad aastaks 2028.
...

See aitab lahendada öise koormuskasvu probleemi, kuid ei lahenda talve probleemi.

Veel natuke numbreid. Viskasin siin kunagi lauale väite, et Eesti hoiaks kõvasti CO2 kokku, kui mindaks põlevkivilt üle kivisöele. Miks? Sest arvestatud CO2 väljutamine põlevkivi põletamisel, mis on avalikest andmetest saadaval (IPCC Guidelines for National Greenhouse Gas Inventories - 100 kg CO2/GJ) ei arvesta dekaltsineerimisega. See on puhtalt orgaanika põlemisel vallanduv CO2.

Dekaltsineerimine tuleb mängu kahes kohas:
1. Selleks kulub arvestatav osa energiast, kuna tegemist on endotermilise reaktsiooniga (lisandub 0,1188 kg CO2 1kg kukersiidi kohta)
2. Selle käigus eraldub CO2 (CaCO3 → CaO + CO2) (lisandub 0,2637 kg CO2 1kg kukersiidi kohta)

See teeb 100kg CO2/GJ asemel ~127kg CO2/GJ

Nüüd vastuväide oli, et tuhaväljad absorbeerivad selle CO2 heitme uuesti. Tõsi, kuid:
1. See eeldaks, et neid tuhavälju pidevalt ventileeritakse (kaltsineerimise reaktsioon vabas õhus on aeglane)
2. Ca. 1/3 sellest lisaheitmest tuleneb tegelikult raisatud energiast. Seda kulu enam tagasi ei saa.
Ehk siis võib eeldada, et tagasi absorbeeritakse ca. 1/3-1/4 sellest lisanduvast CO2 heitmest (parimal juhul).

Nii, et halvimal juhul on põlevkivi põletamisel CO2 heitmeid ca. 35% rohkem. Parimal juhul ca. 25% rohkem. Lisaks põlevkivituhk, millele on üritatud erinevaid rakendusi leida, kuid mis vedeleb siiani maas ja keegi seda ei tarvita. Tõsi, kui ma õigesti mäletan, siis algne väide oli, et kokkuhoid oleks ca. 50%. Tunnistan, et eksisin.

Igatahes see siis veelkord uskmatutele illustreerimist, millist õudset sodi me põletame.