www.militaar.net

Kriku kirjutas:Ei ole õige, ajumaht hakkas juba Aafrikas kasvama ning kivitöötlemine sai ka seal alguse (põhiliselt ikka tulekiviga). Olduvai kurus on kõige rohkem antiloobiliste jäänuseid.

Antiloobi edukas küttimine surnuks jooksmise asemel eeldaks vist juba viskeoda? Antiloop on pagana kiire ja ettevaatlik elukas.

Odaotsad tulid igatahes palju hiljem, nii et ju siis puust odadega. https://www.theguardian.com/science/201 ... lion-years

Kriku kirjutas:Odaotsad tulid igatahes palju hiljem, nii et ju siis puust odadega. https://www.theguardian.com/science/201 ... lion-years

Tuli oli siis vist juba kasutuses? Selles sai puust odaotsa küllalt tugevaks kõrvetada. Samas kuidas nad ilma kiltkivist tööriistadeta selle odaotsa teravaks said?

Šimpansid ka kuidagi saavad

Võib arvata, et jahipidamisviis oli olulisem kui relvad. Koostöö, ajamine, varitsused jne. Kui oda üldse heideti, siis väga lühikese maa peale.

Kriku kirjutas:Šimpansid ka kuidagi saavad

Võib arvata, et jahipidamisviis oli olulisem kui relvad. Koostöö, ajamine, varitsused jne. Kui oda üldse heideti, siis väga lühikese maa peale.

Jah, seal ertikli ka mainiti, et ilmselt istusid puu otsas ja siis lähidistantsilt üritasid tappa

Ise nimetasid neid puuotsast loobitavaid asju õhk-maa tüüpi odadeks ehk ÕMO-deks.

See looma surnuksjooksutamine ei olnud päris see mida esmapilgul arvatakse,

Antiloobiga võidu on päris raske kapata ja energeetiliselt muutub ka suht mõttetuks see jahipidamine.
Aga mis on inimesel parem kui antiloobil (jättes mõistuse kõrvale) - see on soojusvahetus. Nimelt oskab inimene palju ägedamini higistada. Ning nüüd, teatud intervalliga antiloopi jooksma sundides, saab vaene elukas lõpuks kuumarabanduse.

Veel jubedam tegevus on elevandi paljakäsi küttimine (vist oli jutt Henrik Relvelt).
Selleks peab vapper jahimees ennast elevandisõnnikuga kokku määrima ning terava otsaga toika võtma. Hiilib elevandi kõhu alla ja suskab kuhugi pehmesse kohta. Ning vaene londiste ei sure selle kätte, vaid läheb PÄEVI ja NÄDALAID, mille jooksul kari liigub vaat et sadu kilomeetreid. Vapper sõnnikusõdur longib neil sabas. Siis ühel koledal päeval kukub elevant infektsiooni tõttu kokku, vapper kütt jookseb ruttu (paari päevaga) koduhõimu juurde ning kutsub kõik pidusöögile. Hõim jõuab elevandikorjuseni (jälle nädal) ning selleks ajaks, kui lõvid ja hüaanid just ei ole puhast tööd teinud, on vähemalt kärbsed juba vaglad hakkama pannud nii et haiseb kilomeetri kaugusele. Lapsed rõõmustavad ja järavad toorest roiskunud elevandikorjust...

Vot nii, minge nüüd külmkapi juurde ja võtke üks viilakas sinki. Elu on ikka palju parem praegu.

See jooksutamisega jahipidamine tuletab anketooti meelde kus venelane ja tsukts läksid karujahile. Panid püssid selga, kolasid metsas ja ajasidki karu üles ja vihaseks. Tsukts karjus paaniliselt "jookseme-jookseme" ja pani ees ajama. Venelasel oli varsti võhm väljas, pööras ennast ringi, pani püssi palge ja lasi karu maha. Tsukts sõimas et krdi idioot, külani on oma viis kilomeetrit - ise tassid ta nüüd siit koduni või ?

vanahalb kirjutas:

Some kirjutas:Vanahalb reklaamis Matsimoka sealihakonservi. Ostsin ja tõesti on hea. Aga vaadates kui pisike see €2.20 maksev karp on, siis ostan endiselt pigem Linnamäe põdrakonservi.

Ostsin selle jutu peale Linnamäe põdrakonservi ja täitsa söödav on Võib-olla natuke kuiv. Suvi oli nagu oli, põdrad jäid põuaga kiduraks ja oleks vast võinud näpuotsaga juustu hulka panna et mahlasem oleks. Aga üle mõistuse kallis. Minumeelest on Matsimoka konserv 200g (optiliseks petteks on karp väikese läbimõõduga ning kõrge) ja Linnamäe oma on 240 g. (silmale harjunud kujuga konservikarp) Ühte pole parasjagu käepärast ja teise ostsin võib-olla valest kohast (Rimist) ja seal maksis ta ca 3.45.

Sul õigus, Mastimoka on 200gr ja Linnamäe 240gr. Millegipärast arvasin, et Matsimoka on 150gr. Ise ostan Linnamäed Promost miski €2.80 ehk siis hinnavahe pole suur. Purki tehtuid asjadel hoian pilku peal ka osta.ee-s, sealt saab päris delikatesse vahel.

Liha potis kasvatamine saab keeruline olema, baktereid ja viiruseid eemal hoida on keeruline. Loomal on immuunsus, potilihal mitte.

Steriilsusel on samas ka plusse. Tehislihast ei saa parasiite ning selles pole antibiootikumide jääke.

Ülal spekuleeriti inimliha kasvatamisest. Tuleb välja, et see on mingis osas täiesti aktuaalne: https://www.mic.com/articles/126237/lab ... and-kosher Suuremas jaos punases lihas v.a. inimese (ja tõenäoliselt kellegi veel) lihas looduslikult leiduvat suhkrut, mille peale inimese immuunsüsteem põletiku käima tõmbab, seostatakse jämesoolevähiga. GMO liha, milles seda ei ole (ja mis sarnaneks inimlihaga), oleks vaieldamatult tervislikum. Aga see on muidugi GMO, mitte tehisliha arendamise küsimus. Artiklis seostatakse neid minu arust meelevaldselt.

Põhjalikum jutt tehisliha kasvatamisest: http://elliotswartz.com/cellbasedmeat/cleanmeat301

Õnneks täiendavate varude leiutamise eest muretsetakse riiklikul tasandil:
https://maaleht.delfi.ee/artikkel/92340 ... roopa-liit

Siinne meeskond peaks tähelepanelik olema.

Neljapäev on ikka kalapäev olnud.
Tänahommikune pilt oma ahjust: