206. leht 476-st
Re: Venemaa sõjaline võimekus ja armeereform(id)
Postitatud: 04 Juul, 2016 2:22
Postitas Raubritter
Võib-olla aetakse osad roostekarbid lihtsalt varsti metallikokkuostu ja vanad kindralid ajasid ninad vingu?
Laevastik on kallis lõbu ja pensionärid nälgivad.
Aga võib-olla on merekoolides tõesti poliittunnid v2.0, kremli laual suured plaanid ja lihtsalt uuendati humanoidset tark(?)vara
Ja kohe-kohe kätte jõudvat sõjaväepensionit ootavad vanurid ei kipu oma künadega tule alla
Re: Venemaa sõjaline võimekus ja armeereform(id)
Postitatud: 04 Juul, 2016 15:39
Postitas Kapten Trumm
Kahtlane, pigem järgneb konformistidest vabanemisele võtmepostidele end tõestanud Musta/Kaspia admiralide/vanemohvitseride panemine ja kui kaadrite usaldusväärsus on tagatud, siis prioriteetses Lääne strateegilises suunas avatakse ka kraanid rahale, laevadele ja uutele relvadele.
Mõelge ise, need suure käraga promoveeritud 1500 km lennukaugusega tiibraketid, miks Kaspia merele ja mitte siia....? Tsetseeni mägikülade laskmiseks...?
Mis omakorda tähendab, et aeg, mil võib veel end lohutada kai ääres roostetavate sõjalaevade ja "Süüria kampaanias mototunde raiskavate" dessantlaevadega, hakkab tasapisi ja järjekindlalt kokku kuivama. Suured muudatused ei tule mõistagi üleöö, kuid tänase VF välispoliitilise kollisioonikursi juures on pigem tõenäoline, et 10 a pärast me näime kvalitatiivselt teistsugust ja ohtlikumat laevastikku.
Võrdlus Rootsi laevastikuga on mõnevõrra andetu (tommy). Kui su laskekaugus on 1000+ km, siis ei ole suuremat tähtsust, mitu 70 km laskekaugusega (on uuendamisel 200 peale) rakette kandvat fregattil su vastasel on. Laevadevahelist lahingut lihtsalt ei peeta. Raketirünnak merelt sõjalisele objektile Rootsis võib täna toimuda juba Mustalt merelt ja Rootsi laevastikust pole selle tõrjumisel suuremat abi. Strateegilist võitlussuunda Rootsis (koos amfiibrünnakuga) täna venelased veel valmis tegema pole, sest see eeldaks Läänemere akvatooriumi ja õhuruumi kontrolli. Küll aga on venelastel võimalus anda merelt, maalt ja õhust valusaid ja propagandistlikke lööke Rootsi pihta. Juba NSVL ajal, kus laevastik oli kõvasti suurem, oli pealvee sõjalaevade roll sõjas sekundaarne, põhiline NSVL mereväe löögijõud olid allveelaevad ning rakette kandvad pommitajad (mereväe tugevdamiseks tegid laevadevastast väljaõpet ka kauglennuväe osad).
Re: Venemaa sõjaline võimekus ja armeereform(id)
Postitatud: 05 Juul, 2016 9:02
Postitas Kapten Trumm
Sattusin kogemata sellise nupukese peale, venelased plaanivad tugevdada "end tõestanud" Musta mere laevastikku, neist esimene peaks juba kohal olema (üleandmine oli juuni alguses). Info uutest allveelaevadest on olnud juba varem.
http://www.ng.ru/armies/2016-06-07/100_admgrig.html
Fregatt projekt 11356. Relvastusest leiame ka selle müütilise tiibraketi "Kalibr".
Irooniana on see fregatt ehitatud Kaliningradis asuvas laevaehitustehases. Mis on põhimõtteliselt Balti laevastiku peabaasiks saanud.
Venelaste probleem on selles, et "lähivälismaal" oli pikki aastaid prioriteetne Kaukaasia operatiivsuund ja see seletab ka Mustal ja Kaspia merel suhteliselt moodsad laevad ja sinna antud finantsid. Läänemeri kerkis lauale peale Krimmi sündmusi ja "hallil ajal" oleks tore, kui saaks ju laevastikuga "jõudu projekteerida". Paraku aga aastaid teisejärgulises rollis olemine on teinud oma töö ja ega see admiralide näidispoomine kah laevu või lennukeid uuteks ei tee.
Täna on tekkinud olukord, kus venelaste jaoks on Läänemeri muutunud sama tähtsaks kui Must meri - sellest võib saada suure vastuseisu keskpunkt. Antud sündmuste käiku venelased ette ei näinud (või polnud neil finantsi) ja see seletab ka "karmid liigutused" Kaliningradis. Tõenäoliselt näeme ära ka sealse maaväekomponendi kasvu ja õhutõrje/lennuväe tugevdamise.
Re: Venemaa sõjaline võimekus ja armeereform(id)
Postitatud: 05 Juul, 2016 19:49
Postitas ruger
Re: Venemaa sõjaline võimekus ja armeereform(id)
Postitatud: 06 Juul, 2016 9:55
Postitas ambur123
Re: Venemaa sõjaline võimekus ja armeereform(id)
Postitatud: 06 Juul, 2016 16:56
Postitas Kapten Trumm
Siit Kaliningradi uudistest puudub veel nupike, et Putin (nt odava gaasi vastu) saavutaks kokkuleppe Lukashenkoga Lääne- Valgevenes suurema maaväebaasi ning lennuväebaasi rajamiseks (loe Suwalki koridori teises otsas). Siia juurde tuleb panna see paari päeva tagune korraloomine Balti laevastikus (peagi on oodata uudiseid uute relvade sinna andmisest) ning silmus ümber kõri on peaaegu et paigas.
Re: Venemaa sõjaline võimekus ja armeereform(id)
Postitatud: 06 Juul, 2016 22:00
Postitas ruger
Venelane viib siis S-300 raketid Valgevenesse
Satellite imagery confirms that Russia delivered new surface-to-air missile systems to Belarus, its frontline ally and last Eastern European buffer state. It’s a further sign the resurgent power’s strategy to shore up and integrate the two countries’ air defense networks is going ahead as planned, even with the recent friction in the relationship.
The satellite imagery, some of which Google Earth published last week, indicates the presence of additional S-300 near Polatsk and Grodno, locations running along the Poland and Lithuania borders. Both sites are important defensive positions, which could threaten NATO airpower, should the two come to blows.
Despite relative peace since the end of the Cold War, developments over the last decade suggest conflict is increasingly possible. Since Russia’s brief war with Georgia in 2008, the Baltic countries—comprised of Estonia, Latvia, and Lithuania—and Poland urged NATO to set up plans for their defense. Diplomatic cables published by Wikileaks outlined the whole secret affair. Russia’s more recent aggression against Ukraine, with the latter’s loss of Crimea, brings Russia’s intent for its Western flank back to the fore—to say nothing of its grander geopolitical ambitions.
With talks of a new Cold War circling Washington’s think tanks, the transfer of new surface-to-air missile systems to Belarus remains a notable event for observers. While Russia promised the systems years ago, it would appear increased tensions between NATO and the oil producing giant proved to be the tipping point for their delivery. And now the systems are operationally deployed in newly renovated sites, bolstering the two countries’ defensive capabilities.
The S-300, a mobile strategic SAM system conceived in the late 1960s, has been Russia’s go-to platform to protect allies and territory it wants to control. Previous space snapshots showed the system deploying early on in conflicts in Georgia and Ukraine. More recently, as tensions in the Black Sea ramped up, Russia jumped at least one S-300 from Hvardiyske airfield in the middle of Crimea to Sevastopol on the coast. The move gave Russia the capability to acquire targets farther out to sea and more generally put pressure on NATO’s comfort level for operating at safe distances. Similar logic can be applied to the recent movements in Belarus.
The April satellite imagery available in Google Earth of Polatsk shows a significant escalation of assets in the northwestern part of the country. Stationed at a former S-200 (SA-5) site, a total of twenty transporter erector launchers (or TELs) were present in the space imagery. (A typical battalion sports six launch vehicles.) Ten of the TELs were on full alert, with their missile canisters elevated vertically in the firing position. Four others had their launch canisters removed but were still parked in recently constructed launch revetments. Russia has said it would transfer two battalions to the defensive location.
Previous imagery shows that Belarus began preparing the site for new deployments in late 2014, with renovations to the S-200’s northern launch area completed by 2015. At the time, a “light” S-300 battalion, comprised of four launch vehicles, relocated to a support area, while the southern launch site still hosted an S-200 unit. A year later, the southern launch area’s renovations were complete, the S-200 unit was relocated, and sixteen additional S-300 batteries were visible.
In total, the fully armed site, located less than 50 miles from the Latvian border, is capable of launching up to 80 missiles, four for each launcher. However, the site currently has prepared firing positions for sixteen batteries, which suggests the remaining four—possibly a jumped Belarusian unit—may relocate at some point. Luckily, we’ve managed to get a glimpse of where they might go.
Additional commercial satellite imagery also reviewed by the National Interest shows similar construction activity at sites at Brest and Grodno. New drive-through launch revetments typically associated with the S-300 were constructed since 2014. The construction activity in Grodno, also located at an early warning (EW) radar site, was still ongoing in 2016. However, recent imagery from May showed a single battalion of six TELs deployed at the EW site, adjacent to the new launch revetments. Five of the six TELs were in alert status with raised missile canisters, while the sixth had its canisters removed.
As for the other site at Brest, updated imagery from 2016 could not be acquired for analysis at this time. However, Russia has said it would reinforce both locations, with a new battalion each. Interestingly, the site at Grodno has prepared firing positions for at least two battalions. This suggests Russia could send additional launch vehicles or alternatively Belarus could jump another unit to the location should tensions increase.
The new units will support the combat duties outlined under the joint air defense agreement. Originally signed in 2009, Moscow and Minsk ratified the arrangement in February 2012, after much wrangling. For years, Russia has used the transfer and manufacture of defense equipment as a bargaining chip to gain concessions from its smaller neighbor, among other levers of power. Russia, for example, remains Belarus’s primary export destination and an important source of financial aid.
In exchange for the new S-300, Russia expected to gain access to an airfield to forward deploy a full squadron of fighters. However, Belarusian President Alexander Lukashenko managed to roll-back the airbase commitment in the face of growing Russian pressure. Lukashenko even used the guise of the October elections, when he “won” his fifth consecutive term, to support the countermove. At the time, he publicly questioned the need for additional bases, placating the local opposition, as the issue gained greater media attention. Nonetheless, while a full squadron hasn’t materialized, Russia did succeed in getting a flight of four SU-27 Flanker stationed at Baranovichi, the country’s remaining fighter airbase. Since arriving in December 2013, they routinely take part in Belarusian military exercises and help patrol the joint territory.
Despite their longstanding relationship, Russia’s move to support separatists in Ukraine has alarmed Minsk. As a result, Lukashenko’s loyalty is not what it once was. With Russia’s economic troubles also plaguing the country, Europe’s last authoritarian government may actually consider deep cutting Western-style reforms. Unsurprisingly, an IMF negotiating mission has been in the country the last two weeks of June. Belarus announced last year it would seek a $3 billion loan from the Fund. The Washington-based organization is hoping to push for greater structural changes which, inter alia, include increasing the role of private companies and reducing that of state owned enterprises. Recent communication from the IMF suggests progress continues to be made. The IMF last dispersed $3.5 billion worth of funds to the country in 2009.
Under this light, the dispatch of new S-300 systems to Belarus without an airbase agreement suggests Russia is attempting to bring the country back into the fold. It’s part of this push and pull, observers often seen in the relationship. The question remains, whether this time will be different given the changing structural relations in Moscow’s relationship with previous partners.
Chris Biggers is freelance reporter and former intelligence analyst.
http://nationalinterest.org/blog/the-bu ... ries-16847
Re: Venemaa sõjaline võimekus ja armeereform(id)
Postitatud: 06 Juul, 2016 22:53
Postitas kaur3
rugeri viidatud artikli juurde tuleb mainida, et Valgevenel olid S-300 ka varem.
По данными российского Центра анализа международной торговли оружием, в 2005 и 2006 годах были заключены два контракта на поставку белорусской стороне из запасов российских вооруженных сил четырех дивизионов (всего 48 пусковых установок) С-300ПС.
Эти комплексы поступили на вооружение 115-й зенитной ракетной бригады, по два дивизиона которой дислоцировались в Брестской и Гродненской областях. В конце 2010 года бригада была преобразована в 115-й и 1-й ракетные полки.
http://www.rusarmy.com/forum/threads/ro ... ssii.2489/
Re: Venemaa sõjaline võimekus ja armeereform(id)
Postitatud: 07 Juul, 2016 8:42
Postitas Kapten Trumm
Viidatud S-300 liigutust Valgevenes seostati Poola F-16 tellimusega, kus esimesed lennukid lennukid saabusid 2006.
Bresti ja Grodno oblastid on kogemata kaks vastu Poola piiri olevat Valgevene oblastit.
Re: Venemaa sõjaline võimekus ja armeereform(id)
Postitatud: 07 Juul, 2016 12:02
Postitas mart2
Eks neid Venemaa vägede paigutusi on kogu aeg räägitud - "värsked" jutud Iskanderist Kaliningradis on tegelikult ajakirjanduses olnud nii 2008 ja 2013.
Mingil hetkel tõstetakse teema jälle hirmutamiseks üles, kuid olukord on pidevalt sama ...
Muidugi on naljakas see, et kõik räägivad sellest, kuidas Venemaa teeb kupli Läänemere ja Baltikumi kohale, kuid samamoodi on ju haavatavad nende omad lennukid õhus ja ÕT kompleksid maal - Patriot + ARM + tiibraketid ?

Ei saa pidevat õhukaitset ehitada selliselt, et radarid (ka S-300) pannakse tööle alles peale rünnakut. Piisavalt suured kompleksid selleks, et signatuuri näidata.
Eks esimesed löögid Balkanil kui ka Iraagi I ja II IMHO sõja ajal anti ikka radarite ja ÕT pihta, mitte ei asutud jahtima ladusid ning kolonne ... IMHO
Re: Venemaa sõjaline võimekus ja armeereform(id)
Postitatud: 07 Juul, 2016 15:55
Postitas Kapten Trumm
Sul puudub lihtsalt ettekujutus tänapäevase vene õhutõrje ülesehitusest.
Eetris on rahuajal üldiselt kaugmaaradarid ja mõnel juhul ka väiksemad - mis pole kompleksidega seotud muudmoodi kui nende nähtav pilt jõuab läbi juhtimiskeskuse divisjoni juhtimispunkti. Päris kindlasti kasutavad venelased ka passiivradareid.
S-300 koosseisus olevad radarid lülitatakse sisse ainult käsu peale - häire korras (oht), õppuse ajaks. Erinevalt Eestis asunud vaakumlampidel ja rohke elektro-mehhaanikaga vanadest radaritest (P-37 ja teised) soojenevad moodsad pooljuhtidel radarid kiiresti, neid pole vaja 10 min varem "sooja panna". Eesti idapiiril asuvad S-300'd 99% ajast ei plingi midagi ja kuna tegemist on oma suuruse kohta üsna mobiilse asjaga, siis oma rahuaegsest baasist (mille asukoht on vastasele teada) sõidetakse asjade kõrbelõhnaliseks muutudes kiirelt minema. Samamoodi käib asi loetud minutite jooksul (aeg sõltub meeskonna treenitusest) püsti tagasi. Sellise tehnika valmisoleku ajad on kõvasti vähenenud seoses tehnika arenguga. Keegi enam ei kanguta laskeseadmeid külmunud pinnasest lahti ega vea andmekaableid laiali. Maapeale ÕT mobiilsus ja kiirus on venelastel kogu aeg tasemel olnud.
Kupli nõrk koht on pigem selles, et selle alumine kõrgus on piiratud (st asub üsna kõrgel) - maakera kumeruse tõttu (kui ei kasutata lendavat radarit). 400 km kaugusel, kui raketisüsteem peab ise märgi asukoha leidma, on see alumine piir umbes 10 km kõrgusel. Et tulistada raketiga nii kaugele ilma radarita - siis peab olema mingi alternatiivne infoallikas, kust saab infot sihtmärgi koordinaatide ja liikumise kohta (et anda raketile kursiparandusi).
S-300 oli Eestis üsna lühikest aega ja selle kohta pole kuigi palju teada, võrreldes eelkäijatega (mida NATO mõnuga hävitas) on seal oluliselt parandatud avastamise ja hävitamise võimet väikestel kõrgustel (rünnakuradar on tõstetud kõrgele), reaktsioonikiirust ja arvata võib, et ka segamiskindlust.
Re: Venemaa sõjaline võimekus ja armeereform(id)
Postitatud: 08 Juul, 2016 10:41
Postitas mart2
Kapten Trumm kirjutas:Sul puudub lihtsalt ettekujutus tänapäevase vene õhutõrje ülesehitusest. ...
No natuke ikka tean ka... Saan aru, et kõik teised peale "herr Kapteni"! on lollid ...
Kas või ainult üks näide funktsionaalse lugemisoskuse puudulikkuse kohta -
Kapten Trumm kirjutas: ...
S-300 koosseisus olevad radarid lülitatakse sisse ainult käsu peale - häire korras (oht), õppuse ajaks. ...
Mina -
mart2 kirjutas: ... Ei saa pidevat õhukaitset ehitada selliselt, et radarid (ka S-300) pannakse tööle alles peale rünnakut. Piisavalt suured kompleksid selleks, et signatuuri näidata...
Kirjutasin radaritest üldistades ja S-300 oli märgitud "
ka" . Põhjuseks oli see, et isegi S-300 ei saa kasutada ainult 1-2 minutit ja siis kogu kompleksi ümber kolida - nagu ka 155mm suurtükid ei vaheta positsiooni iga lasu järel (isegi mitte iseliikuvad). Selleks, et S-300 oleks efektiivne ja õigel ajal sees, tuleb kasutada "mitte nii mobiilseid" seadmeid esmase signaali saamiseks.
PS. Edaspidi kui soovid kedagi täiendada-parandada, siis ära alusta juttu solvavalt - "sina/tema/nemad ei tea midagi" - võib sõrme lõigata ...

Minult tema lõpp.
Re: Venemaa sõjaline võimekus ja armeereform(id)
Postitatud: 08 Juul, 2016 10:51
Postitas Lemet
isegi S-300 ei saa kasutada ainult 1-2 minutit ja siis kogu kompleksi ümber kolida
Kompleksil S-300PS on divisjoni laialivedamine ja laskevalmis seadmiseks ajanorm 5 minutit... kokkukorjamine peale raketi väljalaskmist pidada isegi kiiremini minema

Väiksemaid komplekse peaks saama lausa käigult kasutada.
Re: Venemaa sõjaline võimekus ja armeereform(id)
Postitatud: 08 Juul, 2016 11:16
Postitas Kapten Trumm
Kirjutasin radaritest üldistades ja S-300 oli märgitud "ka" . Põhjuseks oli see, et isegi S-300 ei saa kasutada ainult 1-2 minutit ja siis kogu kompleksi ümber kolida - nagu ka 155mm suurtükid ei vaheta positsiooni iga lasu järel (isegi mitte iseliikuvad). Selleks, et S-300 oleks efektiivne ja õigel ajal sees, tuleb kasutada "mitte nii mobiilseid" seadmeid esmase signaali saamiseks.
No siin jutus on üsna palju valesid eeldusi, mis muudab mõistagi ka järeldused valeks. S-300 võib koos oma kolaga vabalt iga lasu järel ringi paikneda, samuti võivad kompleksi osad ühekaupa ringi liikuda. Võrdlusd 155 mm liikuriga on suht ebasobiv, haubitsa positsiooni asukoha leidmine on märgatavalt keerulisem kui õhutõrjesüsteemil ja seepärast on raketisüsteemi pidev ümberpaiknemine prioriteetsem.
Probleemiks siin kasutamisel on pigem lennuliikluse (Ämari, Tallinn) kaugus nende paiknemiskohtadest piiri taga, kuna valdavalt on tegemist poolaktiivsete rakettidega (SARH), siis on madalalt lendajate tabamine keerukas kuni võimatu (sihtmärk kaob raketile signaali pritsiva suunamisradari silmapiiri taha). S-400 aktiivsete rakettidega on see märksa lihtsam.
Päeva lõpuks määravad mõistagi tulemused inimesed ja käsud, no teoorias on S-300 isegi kõvem asi kui Patriot ja sellega tuleb arvestada. Lahingukogemus on vene õhutõrjel ka maailmas suurim.
Re: Venemaa sõjaline võimekus ja armeereform(id)
Postitatud: 08 Juul, 2016 14:55
Postitas Gideonic
Oh seda irooniat. Varssavi kohtumise ajal saatis Venemaa Hawaii lähedale, USA mereväe õppusi pealt kuulama, luurelaeva nimega
Pribaltika
https://news.usni.org/2016/07/06/russia ... nformation