Tänud, oli päris huvitav esitlus. Huvitav kas too javelini MPWH uus frag sleeve töötab ka punkrisiseselt? Muidugi, seisva sihtmärgi vastu on distantsidel kuni 1km CG peaaegu sama efektiivne oma HEDP moonaga kui Javelin ja kordades odavam.
"Tankid EKV-le"
TTA sa räägid Afganistaanist sellepärast, et sa räägid tingimustest, mis seal valitsevad (sh sotsiaalsetest, tehnilistest, ühe poole totaalsest üleolekust õhus jne). Meil siin Eestis sellised tingimused ei ole.
Meil oleks osa sõjaväest seotud Lasnamäe enklaavi ohjes hoidmisega. Seal kindlasti ei saa eeldada mingeid sõidukikoormaid TT relvi.
Logistiliselt on üks teema rünnakul olevate üksuste varustamine TT sobilike relvadega, teine aga varustada kõik rühmasuurused üksused selliste relvadega, ükskõik mis kohas nad asuvad. Iga jalaväe või toetusüksus ilma TT relvadeta oleks kerge sihtmärk ka vaid ühele tankile. Seda arvestades oleks TT relvade omamine koormaks (kuigi ehk väikeseks, aga ikka) kõigile üksustele. Lisaks annab see meile võimaluse neid relvi ise kasutada, kui vastase väiksema üksuse moon sõjasaagiks saadakse.
Meil oleks osa sõjaväest seotud Lasnamäe enklaavi ohjes hoidmisega. Seal kindlasti ei saa eeldada mingeid sõidukikoormaid TT relvi.
Logistiliselt on üks teema rünnakul olevate üksuste varustamine TT sobilike relvadega, teine aga varustada kõik rühmasuurused üksused selliste relvadega, ükskõik mis kohas nad asuvad. Iga jalaväe või toetusüksus ilma TT relvadeta oleks kerge sihtmärk ka vaid ühele tankile. Seda arvestades oleks TT relvade omamine koormaks (kuigi ehk väikeseks, aga ikka) kõigile üksustele. Lisaks annab see meile võimaluse neid relvi ise kasutada, kui vastase väiksema üksuse moon sõjasaagiks saadakse.
Wrangel kirjutas:TTA sa räägid Afganistaanist sellepärast, et sa räägid tingimustest, mis seal valitsevad (sh sotsiaalsetest, tehnilistest, ühe poole totaalsest üleolekust õhus jne). Meil siin Eestis sellised tingimused ei ole.
Meil oleks osa sõjaväest seotud Lasnamäe enklaavi ohjes hoidmisega. Seal kindlasti ei saa eeldada mingeid sõidukikoormaid TT relvi.
Logistiliselt on üks teema rünnakul olevate üksuste varustamine TT sobilike relvadega, teine aga varustada kõik rühmasuurused üksused selliste relvadega, ükskõik mis kohas nad asuvad. Iga jalaväe või toetusüksus ilma TT relvadeta oleks kerge sihtmärk ka vaid ühele tankile. Seda arvestades oleks TT relvade omamine koormaks (kuigi ehk väikeseks, aga ikka) kõigile üksustele. Lisaks annab see meile võimaluse neid relvi ise kasutada, kui vastase väiksema üksuse moon sõjasaagiks saadakse.
Sa ikka ei saa millestki aru?
Kui vene motolaskujaos on struktuurijärgselt RPG-7V siis ei hakka keegi jao granaadiheiturile ütlema, et jäta relv maha sest vastasel pole tanke. Granaadiheitja on vägagi multifunktsionaalne relv ja seda saab edukalt kasutada jalaväe vastu. Samuti ei hakka keegi maha jätma veel roodu tankitõrje jagu, sest 2,5kg lõhkepea teeb oioi kui palju pahandust, eriti kui see viiakse juhitava raketi abil täpselt sihtmärki. On see sihtmärk soomuk või KP pesa, vahet pole.
TTA, siin on 2010. aasta presentatsioon 
http://www.ausaredstone.org/files/2010/ ... erence.pdf
Kui klikkida ohvitseride nimedel, siis võid veel leida huvitavaid ettekandeid eelmisest aastast.
http://www.ausaredstone.org/Programs.aspx
http://www.ausaredstone.org/files/2010/ ... erence.pdf
Kui klikkida ohvitseride nimedel, siis võid veel leida huvitavaid ettekandeid eelmisest aastast.
http://www.ausaredstone.org/Programs.aspx
Granaadiheituriga rääkija pole Eestile ohuks.TTA kirjutas:Sa ikka ei saa millestki aru?
Kui vene motolaskujaos on struktuurijärgselt RPG-7V siis ei hakka keegi jao granaadiheiturile ütlema, et jäta relv maha sest vastasel pole tanke. Granaadiheitja on vägagi multifunktsionaalne relv ja seda saab edukalt kasutada jalaväe vastu. Samuti ei hakka keegi maha jätma veel roodu tankitõrje jagu, sest 2,5kg lõhkepea teeb oioi kui palju pahandust, eriti kui see viiakse juhitava raketi abil täpselt sihtmärki. On see sihtmärk soomuk või KP pesa, vahet pole.
Granaadiheitja võib olla kindlasti lahingus tõhus, kuid ta pole mitte relv vaid inimene.
Asi pole siin mitte selles, et ma ei teaks kuidas neid sõnu kasutatakse, vaid selles, et senine kasutamine on inertne mõtlematult kasutama hakatud sõnade mõtlematu kordamine teatud hulga inimeste poolt. Selline sõnakasutus räägib inimese pähe tuubitud stampsest mõtlemisest. Me ei saa Eesti kaitsevõimes tugineda "pisikese Vene armee" kontseptsioonile, meie edu saab olla mitte massis vaid intellektis.
Misasi on KP "pesa". Kontrollpunktis on justkui mingi linnupesa või?
Nähes sõnakasutust, mis on kui tsaariarmee ajupestud reamehe repertuaar on mul lihtsalt kahju, et asjadest laiem arusaamine on isikul kadunud. Sündides oleme me kõik kõigele avatud, see kuidas osad inimesed oskavad endas kaotada oskuse asjadest laiemat pilti näha on minuarust lihtsalt kurvastav.
"millestki" kasutamine näitab üldistamist, seega sellise sõnakasutuse juurde jõudnud nn vestluse juures targem annab järele ja mina ütlen sulle TTA sellel teemal: "leppigem sellega, et meil on selles asjas erinev seisukoht".
Mul ei ole rohkem midagi öeldaWrangel kirjutas:Granaadiheituriga rääkija pole Eestile ohuks.TTA kirjutas:Sa ikka ei saa millestki aru?
Kui vene motolaskujaos on struktuurijärgselt RPG-7V siis ei hakka keegi jao granaadiheiturile ütlema, et jäta relv maha sest vastasel pole tanke. Granaadiheitja on vägagi multifunktsionaalne relv ja seda saab edukalt kasutada jalaväe vastu. Samuti ei hakka keegi maha jätma veel roodu tankitõrje jagu, sest 2,5kg lõhkepea teeb oioi kui palju pahandust, eriti kui see viiakse juhitava raketi abil täpselt sihtmärki. On see sihtmärk soomuk või KP pesa, vahet pole.
Granaadiheitja võib olla kindlasti lahingus tõhus, kuid ta pole mitte relv vaid inimene.
Asi pole siin mitte selles, et ma ei teaks kuidas neid sõnu kasutatakse, vaid selles, et senine kasutamine on inertne mõtlematult kasutama hakatud sõnade mõtlematu kordamine teatud hulga inimeste poolt. Selline sõnakasutus räägib inimese pähe tuubitud stampsest mõtlemisest. Me ei saa Eesti kaitsevõimes tugineda "pisikese Vene armee" kontseptsioonile, meie edu saab olla mitte massis vaid intellektis.
Misasi on KP "pesa". Kontrollpunktis on justkui mingi linnupesa või?
Nähes sõnakasutust, mis on kui tsaariarmee ajupestud reamehe repertuaar on mul lihtsalt kahju, et asjadest laiem arusaamine on isikul kadunud. Sündides oleme me kõik kõigele avatud, see kuidas osad inimesed oskavad endas kaotada oskuse asjadest laiemat pilti näha on minuarust lihtsalt kurvastav.
"millestki" kasutamine näitab üldistamist, seega sellise sõnakasutuse juurde jõudnud nn vestluse juures targem annab järele ja mina ütlen sulle TTA sellel teemal: "leppigem sellega, et meil on selles asjas erinev seisukoht".
Lihtsalt trollimiseks
.
Kuulipilduja pesa on looduslik või tehislik tõkend/koobas/varjend kus pesitseb selline olevus nagu kuulipilduja. Tavaliselt elavad pesas raskemat tüüpi kuulipildujad.(nt MG-3) Tihtipeale on võimalik, et pesas olevat kuulipildujat on raske märgata, tänu sellele et pesa on kuulipilduja hoolekandjate poolt maskeeritud.
Kuulipilduja on ka Eestis esinev huvitav liik, mis erinevalt enamustest liikidest, sööb päraku kaudu ja siis väljastab neid suu kaudu. Kuulipildujad on oma söögi suhtes valivad ja söövad tavaliselt vaid ühte tüüpi sööki (nimetatakse vahest ka kuulideks). Tänu sellele, et ta toimetab oma väljaheite protsessi väga kiirelt, nimetataksegi seda olevust kuulipildujaks. Tema eest hoolitsejaid siis kuulipilduriteks. Kuulipildujale meeldib lisaks söögile ka saada regulaarselt juua (õli) ning paisid ja kallisid. Viimased aitavad kuulipildujal püsida heas tujus ning ka vältida kõhukinnisust.
Loodetavasti on nüüd selgem
.
Lisaks veel et, granaadiheitja on ka eraldi loomake, mille elualade hulka kuulub samuti meie kodumaake. Tänu sellele, et ma temast väga palju ei tea, siis kirjeldan natuke lühemalt.
Nimelt, iseloomustab teda see, et sööb suuremat sööki ja korraga vaid ühe pala. Pärast selle söömist on tal kõht täis ja ei söö kuni selle väljastamiseni (jällegi seda sama pidi, mis on ebatüüpiline enamustele eluvormidele) Kui granaadiheitja oma söögi lõpuks väljastab, teeb ta seda suurel kiirusel, millest tingituna teevad tema väljaheited suhteliselt suurt kahju. Tänu oma konstruktsioonilistele kavalustele ta aga ei tõmble selle juures väga palju, nii et enamus täisealisi mehi suudavad teda paigal hoida selle protsessi ajal. Granaadiheitjatele meeldivad samuti õli, paid ja kallid.(nagu kõigile elusasjadele).
Sellel pildil on näha üht granaadiheitjat, mis on kinni püütud ja ära taltsutatud:

Loodan, et seegi aitas natuke mõista tänapäeva Eestimaa loodusfaunat
.
Kuulipilduja pesa on looduslik või tehislik tõkend/koobas/varjend kus pesitseb selline olevus nagu kuulipilduja. Tavaliselt elavad pesas raskemat tüüpi kuulipildujad.(nt MG-3) Tihtipeale on võimalik, et pesas olevat kuulipildujat on raske märgata, tänu sellele et pesa on kuulipilduja hoolekandjate poolt maskeeritud.
Kuulipilduja on ka Eestis esinev huvitav liik, mis erinevalt enamustest liikidest, sööb päraku kaudu ja siis väljastab neid suu kaudu. Kuulipildujad on oma söögi suhtes valivad ja söövad tavaliselt vaid ühte tüüpi sööki (nimetatakse vahest ka kuulideks). Tänu sellele, et ta toimetab oma väljaheite protsessi väga kiirelt, nimetataksegi seda olevust kuulipildujaks. Tema eest hoolitsejaid siis kuulipilduriteks. Kuulipildujale meeldib lisaks söögile ka saada regulaarselt juua (õli) ning paisid ja kallisid. Viimased aitavad kuulipildujal püsida heas tujus ning ka vältida kõhukinnisust.
Loodetavasti on nüüd selgem
Lisaks veel et, granaadiheitja on ka eraldi loomake, mille elualade hulka kuulub samuti meie kodumaake. Tänu sellele, et ma temast väga palju ei tea, siis kirjeldan natuke lühemalt.
Nimelt, iseloomustab teda see, et sööb suuremat sööki ja korraga vaid ühe pala. Pärast selle söömist on tal kõht täis ja ei söö kuni selle väljastamiseni (jällegi seda sama pidi, mis on ebatüüpiline enamustele eluvormidele) Kui granaadiheitja oma söögi lõpuks väljastab, teeb ta seda suurel kiirusel, millest tingituna teevad tema väljaheited suhteliselt suurt kahju. Tänu oma konstruktsioonilistele kavalustele ta aga ei tõmble selle juures väga palju, nii et enamus täisealisi mehi suudavad teda paigal hoida selle protsessi ajal. Granaadiheitjatele meeldivad samuti õli, paid ja kallid.(nagu kõigile elusasjadele).
Sellel pildil on näha üht granaadiheitjat, mis on kinni püütud ja ära taltsutatud:

Loodan, et seegi aitas natuke mõista tänapäeva Eestimaa loodusfaunat
No mis jutt, et korraga vaid ühe pala...30 tükki jutti, kui vaja. Tõsi küll, meie looduses neid ei esine, küll aga on neid suurel hulgal paarsada kilomeetrit ida pool ja ka kaheksakümmend kilomeetrit põhja poole pidada neid esinema, kui erialakirjandust uskuda...


Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
ka lähi-lõunariikidesse on neid siginenud ja kodustamist leidnud...


otsin eestlasi, kes teenisid eskadrilli ülema major Toompuu all (sinised baretid) / (üksus Alfa); Taškendis, operatsioonid-patrullid: Pakistanis, Afganistanis, Vene-Hiina piiril; Vietnami operatsioon USA "guerrillas" vastu (1960ndad - 1970ndad).
...ja teema läbustamine jätkub, juba mitmendat lehekülge. Kurb. Kõigi siinse teema offtopic- juttude jaoks on olemas päris oma teemad, mõne kohta lausa mitu. Miks peab vaat et iga teine teema lõpuks totaalseks läbuks muutuma?! Siia teemasse paluks ikka postitusi tankide teemal.
P.S. Don`t feed the troll!
P.S. Don`t feed the troll!
http://newsru.com/russia/15mar2011/postnikov.htmlВ то же время эксперты отмечают, что танк Т-90 по некоторым параметрам устарел. Так, на этой машине используется комплекс оптико-электронной защиты "Штора", который предназначен только для воздействия на ракеты второго поколения. Тогда как уже существуют ракеты третьего поколения, перед которыми танк будет беззащитен.
Активная защита "Арена", установленная на танке, также не способна бороться с бронебойными подкалиберными снарядами и ударными ядрами. Кроме того, российский танк практически не защищен сверху и потому вообще непригоден к ведению боевых действий в современных условиях, когда авиация, ракеты и артиллерия точными ударами могут поражать бронемашину сверху, указывают военные эксперты.
http://en.wikipedia.org/wiki/Anti-tank_missileSecond-generation semi-automatically command guided SACLOS missiles require the operator to only keep the sights on the target until impact. Automatic guidance commands are sent to the missile through wires or radio, or the missile relies on laser marking or a TV camera view from the nose of the missile. Examples are the Russian 9M133 Kornet and the American Hellfire I missiles. Again the operator must remain stationary during the missile's flight.
Third-generation guidance systems rely on a laser, electro-optical imager (IIR) seeker or a W band radar seeker in the nose of the missile. Once the target is identified the missile needs no further guidance during flight; it is "fire-and-forget", and the operator is free to retreat. However, fire-and-forget missiles are more subject to electronic countermeasures than MCLOS and SACLOS missiles. Examples include the Russian Vikhr, German PARS 3 LR, Israeli Spike and the Indian Nag. But due to the ads of the manufactures of various antitank missiles in the past and today there is some confusion and dispute as to whether the newer antitank missiles are 3rd generation or what some are claiming are 4th generation antitank missiles.
Hollandi idee-kõik tankid müüki
Hollandlastel siis plaan muuta oma armee täitsa tankivabaks. 2 pataljoni jagu tehnikat läheb müüki. NATO riigid muutumas üldse puhtaks soomukiarmeeks. Siit tekib küsimus, et kas tänapäeva täpsusmoona/ raketinduse arengu juures tankide võimekus ja kulu efektiivsus on kõige paremad? Samas teatud hetkest on eelis sellel, kellel tanke on.
http://www.militaryphotos.net/forums/sh ... hout-tanks
Kuna Eesti endale tanke plaanib hankida, siis ongi viimane hetk sisuliselt. Diili Hollandiga on Eesti juba teinud-autode ostmises. Ehk saame ka tankid samast kohast. Viimaste müüjate korral on nende soovijaid rohkem ning hinnad ka kõrgemad.
http://www.militaryphotos.net/forums/sh ... hout-tanks
Kuna Eesti endale tanke plaanib hankida, siis ongi viimane hetk sisuliselt. Diili Hollandiga on Eesti juba teinud-autode ostmises. Ehk saame ka tankid samast kohast. Viimaste müüjate korral on nende soovijaid rohkem ning hinnad ka kõrgemad.
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
Hollandlastel on vist enamus tanke ülimoodsad Leo 2A6, mis maksavad ilmselt ka kasutatud peast oma 50 miljonit EEK/tk. Pataljon läheks maksma vanas rahas u 1,75 miljardit EEK (115 miljonit EUR).2 pataljoni jagu tehnikat läheb müüki.
Lisaks on neil suurtükiväge juba täna üle u 30 PzH 2000, millede hind võiks olla samuti 50-45 miljonit EEK/tk. Pataljon tuleks siis koos juhtimissoomukitega nii alla miljardi EEK (u 60 miljonit EUR). Kasulisem diil muidugi, kui plastpesuvannid.
Ei tea, mis nad on teinud oma FH-70-netega, mis ammu relvastusest maha võetud?
PzH-sid vist olla kunagi juba meile pakutud. Pasid saame Hollandist, kuigi ega need ka just eriti odavad pole. Ühesõnaga suhted sees. Oleks vaid pappi.
Loomulikult oleks need 2 pataljoni riigikaitsele tugevaks alustalaks ja reaalseks hirmuks võimalikule vastasele, kuid... rahaliselt ilmselt väga ränk!
Ütleme, et meile ostetakse kuidagi mingi über-alega Hollandist näiteks ülimoodne pataljon tanke ja -pataljon liikureid (ei usu!), siis järgmine pauk oleks nendega siinmail hakkama saamine, arvestades kaitseväe senist kroonilist logistilist korraldamatust, saamatust ja oskamatust.
-
ribikardin
- Liige
- Postitusi: 399
- Liitunud: 25 Jaan, 2009 15:13
- Kontakt:
hummel kirjutas:Tuleks ikka alata natuke vanema ja lihtsama tehnikaga.
See peaks paika juhul, kui ostuga ei tuleks kaasa õpetust (moodne sõna on vist know-how) ning kõike tuleks hakata ise katsetama.
Kui aga palgatakse ka kogemustega instruktorid, ükskõik millisest kogemustega riigist, kas või sealtsamast Hollandist (vbl parem oleks Soomest), siis ei ole vana tehnikaga jamamisel mõtet. Ainus asi, mis juurde juhtuks oleks ajakaotus.
Kui aga teadmisi ei osteta (õpetajaid ei palgata), siis võiks olla mõtekas võtta mingid katse pannid, aga lisaks kindlasti teha ka tehing moodsa kraami ostuks, kuna küsmuseks on: kust tulevikus seda moodsat kraami enam hea hinnaga saaks?
Tehnilise personali seisukohast julgen väita, et ega vana tehnika kasutamisega eriti midagi ei võida, kui uuele üle minna tuleb tuleb personal nagunii ümber õpetada, seega parem oleks kohe uuele keskenduda.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline