Uued relvasüsteemid EKV-le

[tommy]

Mis seal roomikutes siis nii erilist on.....

[Lemet]

Mis seal roomikutes siis nii erilist on.....

Huvitav-huvitav...aastad ja aastad on nii erilised olnud, et kohe kuidagi pole saanud soetada(tuletame meelde kasvõi Poola pakutud masinate lugu, kus üheks põhjuseks toodi olematud kogemused roomiktehnika ja selle remondiga) ja nüüd tuleb välja, et polegi midagi erilist.

[Kapten Trumm]

See on tõesti kummaline, et millel see SEBE Eesti konkurentsivõimeliseim rasketehnika remondikompetents üleüldse põhineb?

KV-st parema palgaga remondipersonalil, sh ka KV-st üle tulnud tehnika asjatundjatel. Lihtne. Mõistagi ka kõvadel investeeringutel seadmetesse:
http://www.sebe.ee/mootori-diislikeskus
SEBE (tegelikult vastav tütarettevõte, asub kuskil Kose kandis) on üks väheseid firmasid, kes omab täna busside tõsist remondikompetentsi (teine on Tallinna Autobussikoondis), sh taastus- ja kapitaalremondi. Ega selles midagi ulmelist polegi, kunagi oli taoline kompetents igas rajoonikeskuse autobaasis (noh vähemalt siniste ninadega onud tööl olid).
Täna on enamik autovedajaid läinud üle liisinguveokitele ja teenust pakkuvate remonditöökodade kasutamise peale.
http://www.sebe.ee/hooldus-remont

AS Eesti Põlevkivi hakkaks kaitseväe roomiktehnika remondiga tegelema

Roomiktehnika karjäärides on praegu juba Komatsu, CAT vms uued buldooserid, kus töid teeb juba esindus (hooldusbuss tuleb ise kohale).
Hakkavad ka seal need vene remondimeeste karjad unustusse vajuma.

[mx77]

Rahvasuu teab rääkida, et Sebe üleöö tekkinud remondivõimekus põhineb KV-st tulnud tehnika remondimeestest, kellest üks olevat olnud Paside remondigrupi ülem A-stanis vist veebli auastmes.

Mis osas see Pasi nii eriline on, et peab kindlasti väljast inimesi värbama või muidu ei saa hakkama?

[Kapten Trumm]

Kui jätta otseselt sõjaline nänn nagu ABK kaitse seadmed, raadiojaam ja öövaatlus välja, siis polegi Pasi-taolises ratassoomukis midagi eriskummalist. Ülejäänu on 90% juhtudest remondimanuaali järgi lahendatav lukksepatöö. Taolise probleemi nimi on lihtalt õpitud abitus, nimetage seda sopa loopimiseks, aga nii on. Taoline "aluspõhi" tagabki selle, et odavmüükidest hangitud kraam meil kaua ei püsi ja eelmise omaniku hooldatus kipub olema kallis.

Seda Sebe teemat näidati üksvahe ETV-s kah, käimas oli Unimogi käigukasti vahetus, millel ajateenijast juht oli tagurpidikäigu ära rikkunud.
Käigukasti vahetust tehti seal kaamera ees selles samas Sebe bussiremondi töökojas, asi mis peab saama tegelikult tehtud väeosa või KV remondikeskuses, sest päris elus võib neid käigukastide vahetusi tulla ette ka välioludes.

Küsimus on minuarust lihtsalt selles, et kui KV süsteemi laekub igal aastal 3000 ühikut seltskonda, kelle hulgast valitud autojuhtidel (st siis tehnika alase toitumispüramiidi kõrgeimaid astmeid ajateenijale) on raskusti taipamisega, et siduripedaal vajutatakse lõpuni alla käiku sisse pannes või külmal mootoril pidurite vabastamiseks ei paarutata käsigaasiga punn põhjas (sest inimesele, kelle autokogemus piirdub autokooli liisingu Corollaga, taolisi asju keegi täna ei õpeta), siis taoliselt "algtasemelt" mingeid normaalselt mehhaanikuid ei areta. Kindlasti on nende hulgas ka pärleid, aga süsteem on ise selline, et ega nende otsimisega väga vaeva keegi ei näe. See olukord on laiem ühiskondlik probleem, mitte ainult KV oma (et puudub piisavalt lai tehnikaalade järelkasv ja selleks ka väga ei higistata, et see olema saaks). Taolise süsteemiga oleks omal ajal ilmselt punaväe tankid ja lennukid suures osas mehitamata jäänud, sest ega nisanäpust lühikese ajaga toimetulevat juht-mehhaanikut ei saagi (ja eks ka tollal igasugu jobusid sinna sattus, sest ikka ei jagunud mehi) ja mitte ilmaasjata polnud neid ALMAVÜ mere-auto-BTR-lennuklubisid igal pool.

[mx77]

No C-katiga sellide sõidukogemus peaks olema vist veidi rohkem kui Corollaga paarutamine. Ja hetkel räägime me vist ikka C kati masinatest.
Kusjuures kunagi KV-le posu B-kati sõidukeid müünuna võin öelda, et autosid hoiti hästi ja remondis käisid keskmisest isegi vähem.

[tommy]

Sõjamasin on ka lihtsalt masin.
Mootor, veermik, ülekanne.
Nagu tsiviilveoautodel või bussidel.
Et Sebe taoline ettevõte tahab oma tegevusala laiendada, saada oma osa KV tellimustest-igati normaalne.

[rbl]

Las ta saada pealegi. Hoopis huvitavam oleks teada, millised CV-90-d siis meile tulevad? Kas CV9035 Hollandist või CV9040A/B Rootsist, pigem ikka vist see viimane?

[Kapten Trumm]

No C-katiga sellide sõidukogemus peaks olema vist veidi rohkem kui Corollaga paarutamine. Ja hetkel räägime me vist ikka C kati masinatest.
Kusjuures kunagi KV-le posu B-kati sõidukeid müünuna võin öelda, et autosid hoiti hästi ja remondis käisid keskmisest isegi vähem.

C ja kõrgema kati juhid koolitab KV endale üldjuhul ise, alusmaterjaliks on needsamad eilsed B-kati autokooli Corollaga paarutajad, kelle tehnilised teadmised on nagu on.
Seepärast võetaksegi autojuhte eelkutsega suvel nagu seersandikandidaate.

[Kapten Trumm]

Sõjamasin on ka lihtsalt masin.
Mootor, veermik, ülekanne.
Nagu tsiviilveoautodel või bussidel.
Et Sebe taoline ettevõte tahab oma tegevusala laiendada, saada oma osa KV tellimustest-igati normaalne.

Kõik on õige, ainult küsimus on sellest, kas tõesti Unimogi käigukasti mahavõtmiseks ja pealepanekuks on vaja sõiduk tingimata erafirmasse vedada, kus selle tegevuse arved algavad 500 eurost või peaks sellised tõrked kõrvaldama ikkagi väeosa/Logk vms sõjaväeline remonditöökoda (kes jätkab oma funtsiooni ka suurtükitule all). Kui jutt on mootori, kasti või silla kapitaalsest remondist - on teine jutt.

Mida mugavamad taolised võimalused meil luuakse, seda suuremaks meie õpitud abitus kasvab ja seda suuremad rahavood suunatakse ebaotstarbekalt.
Lahingutehnika korrashoid agregaatide ja sõlmede vahetamise tasemel on iga normaalse armee orgaaniline toetusfunktsioon.
Et taoliste asjadega endiselt raskusi meil on, tuleneb ühe põhjusena muide sellest, et meil ei õpetatagi eraldi igasugu LTT asjamehi (nagu nt idanaaber tänini teeb).
On ka erandeid, kus elu nõuab - näiteks mereväe laevadel pole mõeldav, et seal pole spetsialiste masinate, remondi jne alal.
See võib teatud olukorras põhjustada laeva uppumisegi.

[Xender]

Rootsist ostes oleks ehk lootus kaasa saada ka mõned erimasinad, nagu : CV9040 AAV ja BgBv90. Pealegi A ja B variant peaks olema omajagu lihtsam ning sisaldama vähem kapriiset elektroonikat.

[tommy]

Kõik on õige, ainult küsimus on sellest, kas tõesti Unimogi käigukasti mahavõtmiseks ja pealepanekuks on vaja sõiduk tingimata erafirmasse vedada, kus selle tegevuse arved algavad 500 eurost või peaks sellised tõrked kõrvaldama ikkagi väeosa/Logk vms sõjaväeline remonditöökoda (kes jätkab oma funtsiooni ka suurtükitule all). Kui jutt on mootori, kasti või silla kapitaalsest remondist - on teine jutt.

Milles siin teema on..??
KV on suur organisatsioon, mille kasutatava tehnikaühikute arvu loetakse tuhandetes.
Loomulikult peab KVl olema olemas remondipark nii suurematel garnisonidel kui ka mingi keskne asutus.
Kuid luua võimsusi kogu tehnikapargi remondiks/hooldeks ainult KV asutustes, ei pea mina isiklikult küll otstarbekaks.
Pigem keskendada KV töökodades erilisemale, haruldasemale kaadervärgile, mida aastatega üha rohkem tekib.
Tavalised veoautod, jeebid (ka lihtsamad soomukid)jms. võib vabalt jätta erafirmade pärusmaaks.
(ja see ei tähenda, et KV töökoda poleks üldse suuteline tavalist käigukasti vahetama. Soojal maal on Pasi mootorit vahetatud lausa välitingimustes.)
Muidugi, vastavalt oludele, vajadusele, vabadele võimsustele jne.
Pealegi arvamus, et erafirmadele tuleb maksta, kuid ise tehes on asi tasuta, või kõvasti odavam pole tõsiseltvõetav. Küll aga tahetakse seda miskipärast meelsasti uskuda.
Otseseid kulusid on muidugi lihtne kokku lugeda, kaudseid/kaasnevaid aga mitte.

Mida mugavamad taolised võimalused meil luuakse, seda suuremaks meie õpitud abitus kasvab ja seda suuremad rahavood suunatakse ebaotstarbekalt

See on see ohtlik(ja rumal) suhtumine, et KV on asi iseeneses. Meie ja nemad.
Et sõja puhul sõdib ainult KV, aga mitte kogu riik.
Kui meil on tasemel eratöökoda, mis omab kogemust ka KV vajaduste täitmisel, siis jätkab see töökoda oma tegevust ka aegadel, mida ei saa enam nimetada tavapäraseks.
Ja seda mitte ainult töökodadega.

[tommy]

Rootsist ostes oleks ehk lootus kaasa saada ka mõned erimasinad, nagu : CV9040 AAV ja BgBv90. Pealegi A ja B variant peaks olema omajagu lihtsam ning sisaldama vähem kapriiset elektroonikat.

Hollandlased kasutasid erimasinatena lihtsalt muid marke. Olemas(ja seega ka saadaval) oleksin ka need.
Bergepanzer2 ja YPR baasil.
Omada kõik tehnika ühel platvormil on samas vist lihtsam.
Mina isiklikult oleks rahul nii Rootsi kui ka Hollandi variandiga
Või ka mingi muuga.
Peaasi et vastab vajaminevatele tingimustele ja tehingut saab nimetada meile soodsaks.

[Lemet]

Kui meil on tasemel eratöökoda, mis omab kogemust ka KV vajaduste täitmisel, siis jätkab see töökoda oma tegevust ka aegadel, mida ei saa enam nimetada tavapäraseks.

Et siis töökodade personal mobilisatsiooni alla ei kuulu?

[tommy]

Sel nädalal viivad kaitseministeeriumi allasutused koos nelja ettevõttega läbi õppuse Kratt 2013, kus harjutatakse tsiviilressursside kasutuselevõtmist sõja ajal.



Õppusel testivad riik ja ettevõtete koostööd olukorras, kus reservarmeega täienenud kaitseväe varustamiseks tuleb kasutusele võtta tsiviilressursid.

„Kaitsevägi vajab riigi sõjaliseks kaitseks tsiviilsektori tuge,“ ütles kaitseminister Urmas Reinsalu. „Sõjaolukorras suureneb kaitseväe koosseis mitu korda reservväelastega ja nii suure reservarmee varustamiseks tuleb appi võtta lisaressursse.“

Kaitseministri sõnul saavad ettevõtted sõjaolukorras varustada kaitseväge toidu, kütuse, transpordi ja vajalike teenustega.

„Riigikaitsele vajalikud tsiviilressursid kaardistatakse juba rahuajal ja neile määratakse niinimetatud sundkoormised. See tagab riigile ülevaate, mida saab sõjaajal kasutusele võtta,“ lausus Reinsalu.

Reinsalu rõhutas, et sarnane süsteem on aastakümneid kasutusel Soomes, kus erasektori osalus riigikaitses on pikaajalise praktika käigus kujunenud loomulikuks.

Õppusel tehnika remondi ning transpordi teemadel osaleva AS SEBE juhi Kuldar Väärsi sõnul on Kratt 2013 hea näide riigi- ja erasektori sisulisest koostööst.

„See on hea näide olukorrast, kus ettevõte saab anda oma panuse riigi jaoks oluliste valdkondade arengusse ning seeläbi riigi paremasse toimimisse. Samasugust kompetentside ühiskasutamist tuleks Eestis rohkem rakendada,“ märkis Väärsi.

Ettevõtete tagasisidet ja õppusel saadud kogemusi võtab kaitseministeerium arvesse uue sundkoormiste seaduse ja riigikaitseseaduse väljatöötamisel.