22. leht 1295-st
Postitatud: 11 Nov, 2004 18:12
Postitas ostius
Star Z 45
Tootja: Hispaania
Padrun: 9x23 Largo
Pikkus: 579/838 mm
Salv: 30 padrunit
Kiirus: 450 l/min
Mass: 4,54 kg
Raud: 198 mm
Laskekaugus: 200 m
Kasutati nii loetletud riikides kui ka Indoneesias. Mis puutub põgenenud Saksa konstruktoritesse, siis tegelikult mõeldi mudel välja juba enne sõja lõppu. Tootmisesse jõudis hiljem.
Martääni kord küsida.
Postitatud: 11 Nov, 2004 19:17
Postitas Martään
Ainus püstolidisain, mida kasutati 2. MS ajal mõlema poole peal (liitlased ja teljeriigid)?
Postitatud: 11 Nov, 2004 19:41
Postitas nublu
ma usun et neid oli rohkem (trofeepüstolid jäid tihti sõdureile taskusse ning leidsid hiljem lahinguis kasutust), aga seda püstolit vähemasti toodeti mõlema poole poolt.
FN Browning 1910/22 - belglased tootsid kahes versioonis, 7,62 mm ning 9 mm. Sakslased kasutasid mõlemaid, aga tootsid 7,62 mm versiooni edasi ja suurtes seeriates.
Sama püstol oli vist litsentsi alusel tootmises ka Poolas. Ning poolakate mudelit tootsid sakslased ka edasi. Ilmselt oli ta tootmises ka kusagil USAs ja/või brittidel...
Postitatud: 11 Nov, 2004 22:08
Postitas Martään
Minu allikad väidavad ühe teise püstolidisaini olevat ainsaks, mida mõlemal pool toodeti ja kasutati.
Lähedal oled, googelda ja otsi natuke, leiad üles ka.
Postitatud: 11 Nov, 2004 22:51
Postitas nublu
No sellise vihje peale ei pea googeldama hakkamagi
No ilmselt siis FN Browning mudel 1935, tuntud ka nimetuse High Power all.
Vaatasin siiski veel seda 1910/22 mudelit. Siiski - ka see sõdis mõlemil poolel. Oli küll rohkem politseirelvaks kahe sõja vahel. Kuid teda toodeti ka Jugoslaavia sõjaväele. Nii et vähemalt seal leidis ta ka liitlaste vägedes kasutamist
Ning nagu eelmises postis maisin - ka sakslased tootsid edasi ning leidis kasutust näiteks Luftwaffe's.
Postitatud: 12 Nov, 2004 7:37
Postitas Martään
Õige,
nublu kord küsida
Postitatud: 12 Nov, 2004 9:02
Postitas nublu
No teeks seekord hästi lihtsa küsimuse.
Nendel minu kahel eelmises postis mainitud Browning'ul oli veel üks ühine joon. Mõlemad olid kasutusel ka Eesti kaitseväes. Browning mudel 1935 oli viimaseks enne sõda hangitud ohvitseride standard-käsirelvaks. Mudel 1910 osteti aga kaitseministeeriumi poolt väike partii, et seda müüa neile ohvitseridele, kes soovisid endale osta kergemat ja väiksema kaliibriga käsirelva igapäevaseks kandmiseks.
Nimelt oli enne High Power'i hankimist Kaitseväe kasutuses üks teine belgia FN tehase toodang. Kuid paljud ohvitserid nurisesid selle liigse suuruse ning kaalu pärast ning tahtsid mingit väksemat relva. Tulles nende soovidele vastu ostetigi neid mudel 1910 püstoleid ja müüdi siis soovijaile edasi nö isiklikuks kasutamiseks.
Ning küsimuseks oleks - mis oli see FN tehases toodetud püstol, mis oli enne FN Browning High Power'ite hankimist Eesti kaitseväe levinuimaks käsirelvaks ning ohvitseride poolt raskeks ja kobakaks põlati?
Postitatud: 12 Nov, 2004 16:51
Postitas Martään
Browningu M1903 ehk?
Postitatud: 12 Nov, 2004 17:12
Postitas nublu
Õige vastus. See ta oli.
Martääni kord küsida...
Postitatud: 12 Nov, 2004 17:46
Postitas Martään
Inglise Lee-Enfield vintpüss on tuntud oma erakordselt kiire sihitud tule kiiruse tõttu.
Treenitud sõdur oli võimeline tegema vähemalt 15-30 sihitud lasku minutis, (kaasa arvatud laadimisega).
See väideti olevat kaks korda kiirem Mauserist ning veelgi kiirem Mosin-Nagant'ist.
Missugust võtet kasutati püssiluku liigutamiseks, et saada kõrge sihitud laskude arv minutis?
Postitatud: 13 Nov, 2004 14:11
Postitas Martään
Vihjeks niipalju, et tavaliselt liigutatakse vintpüssi lukku peopesaga või pöidla-sõrmede vahel, võetakse käepidemest jälle kinni ja vajutatakse päästikusõrmega päästikule.
Kuid missugust meetodit kasutasid Inglise sõdurid 1. MS ajal siis kui vaenlane üritas tormijooksu?
Postitatud: 13 Nov, 2004 14:13
Postitas taipohh
suuga ?:lol:
Postitatud: 13 Nov, 2004 17:20
Postitas külaline #
Hoidsid näppu päästikul, teise käega laadisid...
Postitatud: 14 Nov, 2004 0:35
Postitas Martään
Ma ei usu, et keskmisel Inglise sõduril sellised Aerosmithi huuled olid millega lukku liigutada
Vasaku käega töötamisest niipalju, et tõenäoliselt, isegi kui püss oleks kaevikuservale toetatud, siis lööks tagasilöök püssi ikka paigast.
Tehti seda ikka parema käega. Väga lihtne iseenesest, ma ei saa vist enam rohkem vihjeid ka anda, muidu arvatakse vihjete põhjal ära.
Postitatud: 14 Nov, 2004 11:53
Postitas ostius
Lee-Enfieldi vintpüssist lasknud ei ole, ainult Mosinast. Aga piltidelt olen näinud lukke, kus vinnastushoob on päris luku tagumises osas. Sellisel juhul peaks olema võimalik parema käe pöial hoova alla lükata, peale lasku hoob ainult pöidlaga üles ja siis tagasi tõmmata. Kui uus padrun on salvest üles kerkinud, siis pöidlaga lukk ette lükata ning hoob vertikaalasendisse suruda. Mõnedel sportpüssidel tuleb selline ainult pöidlaga laadimine päris hästi välja. Kas ka Lee-Enfieldil?