Snaipritegevus on väga efektiivne võitlusviis

[Medusa]

Rugeri viimane arvamus on küll väga ilusti sõnastatud ja puhas tõde. Tõesti, kes koolitab sõja ajal uusi võitlejaid, kui spetsid kõik rindele lähevad, või on neid ni vähe, et ei kata ei rinde ega koolitusvajadusi ära.

[Juhani Putkinen]

Kallid sõbrad, see kes koolitab sõja ajal uusi spetsialiste ja häid sõdureid on probleem - aga veelgi suurem probleem on, et need oleks olnud vaja koolitada juba sügaval rahuajal hoolega.

Eesti ei vaja häid üksuseid ja hea reservi paberil, vaid tegelikkuses.

Vabandan väga kui kedagi ülemusi see minu kirjutis solvas. Ma olen püüdnud kõigest väest aidata Eesti riigikaitse ülesehitamisel üle 23 aastat, olen näinud väga palju Eesti kaitsmisele pühendunud sõdureid - aga kahjuks ka selliseid ülemusi kellele paistab olevat savi see Eesti riigikaitse - oluline on, et palk laegub. Ärge Jumala nimel tehge midagi, et ei tuleks pahandusi.

Soomes öeldakse: tegijale juhtub. Antakse andeks kui eksis - püüdis arendada, aga see kord ei õnnestunud. Oluline pole mitte eksida, vaid leida lahendusi probleemidele. Kõik püüdlused muidugi ei õnnestu - aga kui püüab ainult mitte midagi valesti teha, see tee viib totaalsele hävingule.

On vaja teha katseid, paljud ei tasu ära, aga mõni on ikka selline mis viib edasi.

[888]

USA armee snaiper kursus:
https://www.youtube.com/watch?v=kllZdTP-m14

[Leo]

Mis aastal see film tehtud on? Selles dokumendis tuleb hästi välja, et USA armee 5-nädalane snaiprikursus on enamvähem optimaalne, et välja õpetada kompanii või pataljoni tasandi snaipri baaskursust. Kursuste pikkused eri riikides on erinevad, sest ka koolitatavad oskused on erinevad, lisaks kulub aega erinevate relvasüsteemide tundmaõppimiseks, jänkidel on põhirelvale lisaks igas meeskonnas ka pooletolline täpsuspüss kasutada. EKJ TLEK oli 4 nädalat ehk 160 õppetundi.

[888]

Mis aastal see film tehtud on?

2011
https://en.wikipedia.org/wiki/Surviving_the_Cut

[Juhani Putkinen]

Filmid filmideks, aga on vaja saada aru, et snaiper on väga palju rohkem kui ainult hea laskur. Snaipriks ei saa kirjakursusel, vaid on vaja tõsiselt õppida, õppida ja veel õppida. Kui üks kord arvab osavat põhiasjad, siis on ikka vaja harjutada, harjutada ja veel harjutada.

[Leo]

Ma vaatasin filmist, et seal oli peamiselt M24 ja M110 SASS ainult vilksatas paar korda. Täna on väljaõppe põhirelv ikkagi SASS või M2010. Snaipri erialakursusest moodustavad laskeharjutused 20-30% ja lisaks tuleb palju muudki osata. EKJ probleem ongi selles, et baaskursus on korralik, kuid seejärel võib minna aastaid, enne kui järgmine kursus tuleb, KLis püütakse laskuritele pidevalt täiendkoolitust korraldada, vahelduva eduga. Oluline on, et kõiki erialaseid oskuseid tuleb regulaarselt treenida.

[kaur3]

Poolakad kuulutasid välja konkursi 150 vahetatava kaliibriga snaipripüssi ostmiseks.

Bidders are to respond by 5 November, with the Accuracy International AXMC, Barrett MRAD, SAKO TRG M10, and Voere LBW-M2 rifles expected to compete. None of Poland's small arms manufacturers offer such a rifle. The tender also includes 50,000 ball-type 8.6x70 mm rounds, and day/night weapon scopes.

Kus on Remington?

http://www.janes.com/article/55198/pola ... per-rifles

[Juhani Putkinen]

.338 Lapua Magnum (8,6 mm) on lihtsalt parim snaiprikaliiber.

[Leo]

Poolakatel on eri üksustes kasutusel nii AI kui Sako TRG, loogiline, et nendel firmadel on ka suurimad võimalused see pakkumine kinni panna, ise hoian Sakole pöialt. Remington on USAs kõva tegija, kuid EUs neil minu teada erilist tootmist ei ole, mis on suuremate pakkumiste puhul suur probleem, sest kui tootmist ei ole, on ka varuosade saadavus ja relvade remont keeruline. Huvitav on see, et kuigi nõutakse vahetava kaliibriga relvi, tuleb koos relvanäidistega tuua 50 tuhat 338 LM padrunit ja 0 308 padrunit, sealt saab ja aimu, mis kaliibriga poolakad tegelikult laskma hakkavad. Mulle jätkuvalt ei jõua kohale see vahetatava kaliibri hullus, sest saadavad säästud on väikesed ja snaiprite väljaõpe läheb keerulisemaks. Isegi ku AI ja Sako ei suuda valmistada 22 LR alakaliibreid nende 8,6 mm relvade jaoks, on võimalik iga X täiskaliibrilise kohta tellida Y arv sarnaseid väikesekaliibrilisi püsse, mille kasutamine on võimalikult sarnane normaalsele kaliibrile. See oleks tõeline sääst ja maksaks ennast tagasi maksimaalselt paari aastaga, sest 22 LR moon on ikka megaodav võrreldes 308 või eriti 338 hindadega, lisaks väiksemad ohualad ja võimalus näiteks kehva ventilatsiooniga sisetiirus alakaliibriga baaslaskeoskust ja relva käsitsemist drillida.

[Juhani Putkinen]

.338 LM padrun on tõesti väga kallis. On vaja harjutada ka odavama padruniga.

[Kulibin]

Lisaks Sako-dele ma võtaks ikkagi mõned Barret-id. Ukrainas näisid need .50-ned, ennast õigustavat.
Kas EKV üldse omab sellise kaliibriga relvi ? Rühma peale võiks ikka üks olla.

[Leo]

EKJ kasutab vähesel hulgal pooletolliseid täpsuspüsse. Vaata Postimehe artiklit http://www.postimees.ee/1680199/kaitsem ... aiprirelvi

Isiklikult seda kaliibrit ei fänna, korraliku magnumi laskekaugus on praktiliselt sama ja relv ise kaalub poole pooletollisest. Mehhaniseeritud üksusel on ükskõik, kuid kui peab seljas tassima, siis on ikka suur vahe. Sako TRG laetuna kaalub u 8 kg, pooletolline Barrett või PGM Hecate II 15 kg. Kas laskemoona kaalu ning mõõtmete vahe on oluline. Ainuke tehniline vahe on kergelt soomustatud sihtmärgi laskmisel. Kui Sako TRG 42 laseb BTRi küljesoomusest läbi 1000 m kaugusel AP kuuliga, siis 50 BMG AP kuul lendab sama kaugelt läbi BTRi mõlema külje, soomuki sees olevale inimesele väga suurt vahet ei ole, sest mõlemal kuulil on peale soomuse läbistamist piisavalt energiat, et

[Medusa]

50 kaliibri peamine eelis seisneb esiteks kuuli suures energias ja nn löögijõus (läbi takistuste ja igasuguste asjade laskmises), kuid minu jaoks pigem moonavalikus. Treitud vaskkuulid, soomustläbistav, süütekuulid, ja loomulikult Raufossi HEIAP. Siiski 7,62 NATOga võrreldav suudmekiirus, kuulikaaluga oma 50-60 grammi tavapärase 9,x asemel.

Leo mäletab ise ka, millest kõigest 8,6 mm AP 300 m peal ennast läbi näris. 50 on puhta loom ses suhtes. Aga see on ka vastava eesmärgiga relv - teha kallistesse ja keerulistesse asjadesse sinna mitte ettenähtud lisaavausi. Kui õigesti mäletan, siis linnatingimustes pidi pooletollise täismantelkuul võtma läbi 6 kergkonstruktsioonis pereelamu (nn küprok-onn). Inimest on sellise asjaga nagu overkill lasta, vähemalt alla 500 m distantsil. Inimese laskmiseks on 338 üks parimaid lahendusi, tervikpaketina.

[Juhani Putkinen]

korraliku magnumi laskekaugus on praktiliselt sama

Tegelikult Sako TRG .338 LM täpne laskekaugus on oluliselt suurem kui pooletollisel Barretil.

Minu isiklik seisukoht on, et Barret pole üldse snaiprirelv. Sellel on natukese suurem energia näiteks 1000 m kauguselt kui .338 LM aga pihta ei saa kui ainult juhuslikult.