22. leht 78-st

Postitatud: 07 Okt, 2009 12:20
Postitas kaur3
Olemasolevad kuusteist 120-mm miinipildujat, nelikümmend üks 81-mm miinipildujat, kolmkümmend 106-mm tankitõrjekahurit, sada 23-mm õhutõrjekahurit, üheksateist
http://www.epl.ee/artikkel/69441
Also suitible for patrol ships, possibly modified for 105-106 mm recoilless rifles, UAVs, HMMWVs, SPAAGs. Unlike other tank rounds, LAHAT does not need a tank gun for operation.
http://en.wikipedia.org/wiki/LAHAT

Mäletan häguselt, et 90. aastate keskel tõsteti Iisraelist saadud tagasilöögita TT-kahurid jeepidele. See tähendab, et platvorm peaks olemas olema. Ma ei oska kuidagi kahjuks öelda, et kas suurtükist madala nurga alt tulistamine on counter- battery radarile kergemini avastatav kui tavaliselt aluselt raketi lahti laskmine. Loogika ütleb, et vahet ei tohiks olla :roll:

Ka selline platvorm on kusagil olemas.

Pilt

106 mm pilte veel siin http://www.mechanicalmulesofamerica.com ... 6-MULE.htm

Ülejäänud pesakond siin
http://www.mechanicalmulesofamerica.com ... -MULES.htm

Üks väiksema kaliibriga tagasilöögita suurtükk Afganistanis.

Pilt

Arvan, et piisava RD tulemusel on võimalik LAHAT'i 4'sed moodulid kinnitada MP alustele ning välja töötada sihitimistehnika. Taolised vigurid võib hiljem maha jätta (ühekordne kasutamine) ja liikuda varu (või vahetuspositsioonile) kus on juba uus 4-ne üleval. Sellisel puhul ei ole vaja kahurit nagu kass poegi kaasas vedada.

... või selline hiinlaste alus, mida saab kergemini kaasas vedada.

Pilt

Setu, osav photoshoppaja, kui aega on, siis võiksid "kleepida" LAHATI mooduli hiinlaste shassiile :)

Pilt

Selle lingi all on ilusti reas kõik raketid, mis vaja oleks - Lahat, Nimrod, Nimrod 3 ja Fireball miinipildujale.

http://www.eurosatory.mod.gov.il/pdfs/SOD_IAI.pdf

Postitatud: 07 Okt, 2009 15:24
Postitas kaur3
Üks tekst 1980. aastatest.

Defense in depth.
Some of the problems of forward defense are avoided by a system of defense in depth. '6 Here, attrition by firepower is achieved not so much by a formidable concentration of fire on one zone, but by confronting the attacker with a never-ending network of anti-tank groups, con-stantly engaging in small fights, using prepared positions, artificial barriers and natural obstacles, avoiding a big battle, but slowly absorbing the attacking force. Horst Afheldt (1976) has developed this idea in its purest form. He proposed to cover all of West-Germanyw with a network of 'technokommando' units. These units are similar to those that figure behind the firebarrier in the Barnaby/Boeker proposal. They operate in very small groups, armed with several kinds of PGMs for use against tanks and air targets, supported by some heavier arms and reconaissance units. Weapons and mobility will differ with the terrain. Afheldt has recently (1983) emphasized that 'immobility under fire' is an important attribute of his 'techno-kommando' system. Such immobility in pre-pared shelters seems feasible, if the concealed troops do not betray themselves as soon as they fire at the enemy. A combination with remotely controlled launchers of PGMs will be necessary. Constructing thousands of such hide-outs, using prefabricated parts, should be especially useful in open spaces, where unprotected infantry would have great difficulties in sur-viving. An important advantage of a relatively static defensive network is that there is no need for large movements of troops and munitions 5.3 Defense in depth Some of the problems of forward defense are avoided by a system of defense in depth. '6 Here, attrition by firepower is achieved not so much by a formidable concentration of fire on one zone, but by confronting the attacker with a never-ending network of anti-tank groups, constantly engaging in small fights, using prepared positions, artificial barriers and natural obstacles, avoiding a big battle, but slowly absorbing the attacking force. Horst Afheldt (1976) has developed this idea in its purest form. He proposed to cover all of West-Germanyw ith a network of 'technokommando' units. These units are similar to those that figure behind the firebarrier in the Barnaby/Boeker proposal. They operate in very small groups, armed with several kinds of PGMs for use against tanks and air targets, supported by some heavier arms and reconaissance units. Weapons and mobility will differ with the terrain. Afheldt has recently (1983) emphasized that 'immobility under fire' is an important attribute of his 'techno-kommando' system. Such immobility in pre-pared shelters seems feasible, if the concealed troops do not betray themselves as soon as they fire at the enemy. A combination with remotely controlled launchers of PGMs will be necessary. Constructing thousands of such hide-outs, using prefabricated parts, should be especially useful in open spaces, where unprotected infantry would have great difficulties in surviving. An important advantage of a relatively static defensive network is that there is no need for large movements of troops and munitions transitional model is not clear. There is none in the earlier model, which Afheldt still considers to be the ideal system. He and his associates have not been able to define an air force role which does not conflict with other fundamental principles of their system, i.e. which is non-offensive and does not offer targets for nuclear attack. An advantage of static defense without an air force is that there is no need for discrimination when an airplane or helicopter appears. Anything flying can be shot at by the defender. In the transitional model, one of the problems of the earlier model is absent, namely how an enemy who has come to a standstill somewhere in the network, can be forced out again. For this purpose the offensively structured mechanized NATO forces can be used. Naturally, it would be better to prevent enemy forces from penetrating so far, and Afheldt suggests that in the future this could be done by the introduction and further development of minelaying short range rockets (10 km) and medium range precision guided rocket artillery. Hundreds of thousands of such missiles would have to be purchased, which is less impossible than it sounds, because they are much cheaper than the systems which are abandoned, like MRCA and Leopard. Calculations show that such massive, but decentralized artillery could improve the effectiveness of the network dramatically, if rockets have a chance of 10%or more to destroy their targets. In fact, this would give the network a completely different character. However, presently existing rocket systems are estimated to have a chance of 1Wo or less to hit and destroy their targets. Therefore artillery can only have a supportive role in the transitional period and mechanized forces for counter attack remain necessary to prevent the loss of too large parts of territory. In the long run then, defense in depth a Ia Afheldt or Ldser could converge with forward defense a la Hannig, if the efficiency of missile artillery increases as prophesied by many technologists. The proponents of defense in depth remain somewhat more sceptical toward the capabilities of high technology than those who favor forward defense.

Postitatud: 14 Okt, 2009 11:50
Postitas kaur3
Teema jätkuks üks lühike artikkel sensoritest varem viidatud rakettide juurde. Vt lk 35-37.

http://www.webmags.co.uk/mag.aspx?magcode=IMRF_B1_2007

Postitatud: 19 Okt, 2009 8:56
Postitas kaur3
Kuna üle-eelmises postis tuli ATV teema sisse ja nii mõneski teises teemas on kirjutatud jõgede ületamise raskusest, siis pakun välja ATV järelkäru-paadi, mida olenevalt olukorrast saab kasutada siis kas kastina varustuse jaoks või alusena veekogu ületamiseks. Sellise asja ehitamisega peaks vist Tiki-treileri mehed ka hakkama saama. Pildil on vaid illustreeriv tähendus. Kärupaadi täpsed mõõdud ja koguse allüksuse kohta peaksid välja selgitama ikkagi asjasse puutuvad inimesed :)

Pilt

http://www.boats.com/listing/gallery.js ... 401&pic=15

Pilt

Postitatud: 24 Okt, 2009 13:23
Postitas kaur3
Kuna viimasel lehel on palju juttu juhitavatest TT-rakettidest, siis on kindlasti hariv lugeda USA käsiraamatut 1975. aastast kuidas jänkid plaanisid võidelda 1. põlvkonna Nõukogude rakettide vastu.

http://www.dtic.mil/cgi-bin/GetTRDoc?AD ... tTRDoc.pdf

Postitatud: 24 Okt, 2009 16:01
Postitas Juhani Putkinen
Äkki läheks tagasi nende Võitlusgruppide juurde.

Ärme unista, et võitlusgruppidel oleks kasutada igasuguseid moodsaid vidinaid nagu tankitõrjerakette ja igasuguseid sõidukeid. Nenedega saaks loomulikult uhkeldada paraaditel - aga mis kasu nendest oleks sõjas milleks neid võitlusgruppe tehakse?

Võitlusgrupid peaksid võitlema vaenlase tagalas, igasugustest veoautodest, maastikuautodest, ATVdest, soomukitest rääkimata oleks ainult kahju - nad reedaksid sissid välja.

Võitlusgruppidel PEAB olema oma varustuspeidikud ja punkrit, milledele toetudes sissid teevad oma löögi vaenlase pihta ja kaovad jälle maa alla.

Sissidele pole vaja midagi sellist mis nad ei saa tassida "seljas" kaasas ilma mingisugusteta sõidukiteta.

Kõige tähtsam on, et on lõhkeaainet, külgmiine ja suundkildmiine. Kui veel oleks distantslõhkeseadmeid õhkimiseks suurelt distantsilt ohutult, nii oleks jube hea. Lisaks peaks olema korralikke snaiperpüsse (Sako TRG .338) koos hea optika ja öösihikuga.

Õlalt lastavad taburetita õhutõrjeraketid oleksid suurepärane asi. Hädavajalik on muretseda "kosmosetekke", et vaenlane ei leia sisse üles lihtsalt termokaameraga.

Postitatud: 25 Okt, 2009 12:51
Postitas kaur3
Juhani kirjutas:
Võitlusgrupid peaksid võitlema vaenlase tagalas, igasugustest veoautodest, maastikuautodest, ATVdest, soomukitest rääkimata oleks ainult kahju - nad reedaksid sissid välja
Juhani, kes ütles, et võitlusgrupp peab võitlema nagu Soome sissid? Kui tõmmata paralleeli Soome sissitaktikaga, siis võib-olla pool VG'd võiks kasutada sisside vaatluspunktide taktikat teede ääres (külgmiine kasutatakse siis eelkõige kolonni peatamiseks), kuid teine pool VG'st on nagu sissikompanii MP üksus. Mina näeksin ideaalis, et kui juttu on konkreetselt MP'st, siis tuleks rääkida 120 millisest ja täpsusmoonast ning kui rakettidest, siis vt. eelmiste linkide all olevat juttu. Selline lähenemine oleks küll ilmselgelt Soome kompanii proportsioonidest väljas, kuid kas me peame mõtlema nagu soomlased. Raud per km stiilis ost D-30 näol on juba tehtud ja võiks edasi liikuda :) Kui ma nüüd väga puusse ei pane, siis Soomes kadus sissetaktika arendamine laiema üldsuse eest varju enne kaudtule täpsusrelvade laiemat levikut ehk nii 1980. aastate alguses. Juhani, paranda mind, kui eksin.

Postitatud: 25 Okt, 2009 13:42
Postitas Juhani Putkinen
Soome mudel Eestile EI sobi. Soomel on ikka üht, teist, rohkem kui Eestil.

Vabandage kallis vennasrahvas, aga Eesti on praktiliselt palja persega Venemaa vastu - aga alla anda ei tohi.

Seega Eesti sissid peavad olema korralikult peidus ja vahepeal välkkiiresti oma nõelatõrge teha ning uuesti peitu.

Sellised suuremastaabilised varitsused, et peame suure kolonni kinni kas või miinidega ja siis hävitame selle kolonni miinipildujatule, granaadiheitjate, kuulipildujate ja automaatidega täristades pole mõistlikud. Venemaa saadab oma õhuväe Su-25d, Mi-24d jne. kohale ja tuleb eestlastele suuri kaotusi.

Minu mõte on, et varitsust on teostamas kohapeal üks mees või üks lahingpaar. On kaevatud auk kuhugi umbes 500 m kaugusele teest, mees kükitab seal augus ja vajutab nupule õigel ajal. Siis ta tõmbab "kosmoseteki" ja mõõndamisvõrgu endale peale ja hakkab rahulikult magama. Pole midagi mis nende ründelennukite ja helikopteritega rünnata. Ei tule oma kaotusi, aga vaenlasele on tekitatud kaotusi.

Kui selliseid väikseid varitsusi aga toimub igal pool riiki vahet pidamata, nii see kurnab vaenlast korralikult.

Postitatud: 25 Okt, 2009 14:18
Postitas kaur3
Juhani, Soome sisside tegevuse põhimõte on ju peamiselt kulutada vastast enne tema jõudmist EKJ mõistes ülitugeva konventsionaalse kaitseni, kus siis panssariprikaati teeb otsustava manöövri. Sissi külgmiini eeliseks on see, et vastane ei tea kust see paugu algatanud mees istub. Külgmiini järelejäänud tükke pole mõtet otsida ja päästikule vajutajat on raske leida. Kuna Eesti tingimustes ei ole olemas sellist konventsionaalset ülitugevat kaasaegsete relvadega varustatud armed, mis oma arvukuselt on vastase jaoks üsna kõva pähkel, siis peab selle võimsuse ammutama kusagilt mujalt. Eesti tingimustes oleks sissi ülesandeks samuti istuda varjatud positsioonil ning juhtida tuld. See oleks natuke keerulisem ülesanne kui lihtsalt tõmmata nööri või vajutada nupule, mis initseerib miini. Külgmiini asemel oleks sissi käsutuses raketikonteiner, peale mille tühjendamist ei oleks vaja tema saatuse pärast muretseda (sest tal on juba paari kilomeetri kaugusel uus peidus), nagu ei muretse Soome siss puu küljes rippuva külgmiini jäänuste pärast. See kõik on loomulikult väga kallis, kuid mis parata. Sellise taktika puhul ei pea samuti muretsema Mi-24 ja Su pommitajate pärast, sest siss ise pauku ei tee ning tühja konteineri võivad nad algosadeks lasta. Kuulipildujaid ja automaate poleks vaja täristada üldse. Soome sisski istub ju vagusi.

Postitatud: 25 Okt, 2009 14:52
Postitas Juhani Putkinen
Soomes sisse on erineva väljaõppe ja erineva funktsioonikirjeldusega.

Tava rahuaja brigaad õpetab välja sisse, kes ka vajadusel täristavad automaate. Piirivalve õpetab sisse, kes tegutsevad vaenlase tagalas partisanidena. Utis õpetatakse kaugluuresisse, kes visatakse sügavale vaenlase enda territooriumile. Kui nüüd ainult lühidalt kirjeldada.

Mul pole midagi selle vastu kui Eesti Kaitsevägi muretseb ka raskerelvastust nagu rakette. Aga esiteks on vaja luua see väga odav ja tõhus sissisõja pidamisvõimalus - nimelt nende külgmiinidega. See ei maksa praktiliselt midagi, aga sellega saa teha vaenlase elu põrguks.

Postitatud: 25 Okt, 2009 17:44
Postitas kert122
Soome varustus ja väljaõpe on hoopis midagi muud kui eesti oma, seal on Utid ja kaupunkijääkärit ja kankanpään tykistöprikaatit rannikotykistö jne jne.

peame keskenduma, mida meil on, meie ei tohiks arvestada tuletellimustega, istume augus ja juhime tuld, kahte pataljoni mis meil kasutada on+ 105 reservis, seda ei jagu suurt kuhugi.see ei tähenda, et me ei peaks oskama, kuid arvan, et võitlusgruppidele tuld ei jagu või ei ole laskeulatuses.

Juhani jutt on õige, miinid, miinid ja veelkord miinid.
olen olnud miinivaritsuse õppel, kus tuli kaevata auk, korralikult maskeerida ja sealt siis päästa õigel ajal, aega läheb u. 4 h per auk+Garl gustavid, mis on suhteliselt jubedad relvad, miinide ja asjade transpordiks võiks olla eeslid või hobused, ei vaja mingit bensiini ega diislit ja praktiliselt hääletud.
Aga hetkel tundub, et keegi ei oskagi öelda, millega VG-d peaksid tegelema, funktsioonikirjeldus ei ole eriti reaalne, 2010 peaks tulema nelja maleva VG-de õppekogunemine, keegi ei tea, mida tegema peaks hakkama, või milleks võimelised olema.

Postitatud: 25 Okt, 2009 21:26
Postitas Kapten Trumm
kaur3 kirjutas: Juhani, kes ütles, et võitlusgrupp peab võitlema nagu Soome sissid? Kui tõmmata paralleeli Soome sissitaktikaga, siis võib-olla pool VG'd võiks kasutada sisside vaatluspunktide taktikat teede ääres (külgmiine kasutatakse siis eelkõige kolonni peatamiseks), kuid teine pool VG'st on nagu sissikompanii MP üksus. Mina näeksin ideaalis, et kui juttu on konkreetselt MP'st, siis tuleks rääkida 120 millisest ja täpsusmoonast ning kui rakettidest, siis vt. eelmiste linkide all olevat juttu. Selline lähenemine oleks küll ilmselgelt Soome kompanii proportsioonidest väljas, kuid kas me peame mõtlema nagu soomlased. Raud per km stiilis ost D-30 näol on juba tehtud ja võiks edasi liikuda :) Kui ma nüüd väga puusse ei pane, siis Soomes kadus sissetaktika arendamine laiema üldsuse eest varju enne kaudtule täpsusrelvade laiemat levikut ehk nii 1980. aastate alguses. Juhani, paranda mind, kui eksin.
Ma tahaks kohe näha, kuidas VG pataljoni kolonni peatab. :lol: :lol:

Postitatud: 25 Okt, 2009 21:30
Postitas Kapten Trumm
Juhani Putkinen kirjutas: Mul pole midagi selle vastu kui Eesti Kaitsevägi muretseb ka raskerelvastust nagu rakette. Aga esiteks on vaja luua see väga odav ja tõhus sissisõja pidamisvõimalus - nimelt nende külgmiinidega. See ei maksa praktiliselt midagi, aga sellega saa teha vaenlase elu põrguks.
Millest tuleneb väärarvamus, et Eestis külgmiine pole? Rootsi külgmiine, nii soomuse või jalaväe vastaseid on siin muide virnadena. See, et neid kaitseliitlastele koju jagatud pole, ei tähenda, et neid pole. Nende väljaõpe käib muide ka täna.

Postitatud: 26 Okt, 2009 6:39
Postitas Juhani Putkinen
Kapten Trumm kirjutas:Millest tuleneb väärarvamus, et Eestis külgmiine pole? Rootsi külgmiine, nii soomuse või jalaväe vastaseid on siin muide virnadena. See, et neid kaitseliitlastele koju jagatud pole, ei tähenda, et neid pole. Nende väljaõpe käib muide ka täna.
Virnadena keskladudes nendest pole mingit kasu.

Distantslõhkeseadmed nende juurde võimaldaksid varitsuste kiire teostamise ja sissidel ellu jääda lahinguväljal. Tõmbesütik tähendab, et siss peab olema lähedal vaenlast. Pika traadi vedamine reedab sissi.

Postitatud: 26 Okt, 2009 8:38
Postitas kaur3
Ma tahaks kohe näha, kuidas VG pataljoni kolonni peatab.
Ma pidasin peatamise all kolonni seisma jäämist, mitte selle hävitamist. Ma arvan, et videol nähtud sarnane tegevus sunniks kolonni peatuma.

http://www.liveleak.com/view?i=9c693ee955

Juhul kui raketittide sihitamine ei eelda seisvat sihtmärki, siis ei ole kolonni peatumise küsimus üldse oluline.