www.militaar.net

Juba hea, õieti tegid, et alt võtsid pisut kanti maha. Nii hajub plahvatuslaine paremini. Eks see õige nurg tuleb laboris paika panna. Pane talle veel ka 12.7mm kuuliprits katusele (seest juhitav) ja võib öelda, et nägemus on olemas. Jao jaoks jääb ta võibolla tõesti väikeseks, kuid koos juhiga peaks oma kaheksa meest ära mahutama. Tubli!

Unimogi sildadel on rattatelg reduktoriga sillatalast ca 30 cm allapoole toodud, seega sobib hästi.
Seda ei oska praegu küll öelda,kas unimogi mootor ja 8k kast sinna kompotti sobivad. Käigukastiga on seda kangutamist isegi pooli käike vahele jättes üsna palju, mootor on ka kohati selline...

Kuna uuematel mog'idel on pneumopidurid, siis on sinna miski dubleeritud süsteem ja vägagi võimas kompressor vaja välja mõelda, et üks pisike miinikild ei lõpetaks voolikut tabades masina sõjateed.

Kas ühtegi fotot ei leiduks esisillast?

maanus kirjutas:Kas ühtegi fotot ei leiduks esisillast?

Sõber Google aitab.



EDIT: üks pilt oli katki. eemladasin selle.

Krdi kitsas see Unimogi sild on! Kahtlaselt kipakas jääks see aparaat.
http://www.unimogcentre.com/unimog435specs.html
Condor APC piltidelt ei saa kah aru kas tegu on standartse Unimogi sillaga või mingise laiemaks "venitatud" versiooniga.

maanus kirjutas:Mis sillad sinna alla peaks tulema? Mulle klassikaline (sirge) veoauto sild ssellise masina alla ei sümpatiseeriks eriti. Ajad ta kusagil mädas sillani maasse, ei jõua sind enam keegi kurat sealt sealt ära lohistada. Sild nagu ankur maa sees!
Peaks see aparaat kõhualt võimalikult sile olema.

Ja sileda põhjaga sõidad suvalisse lumehange kinni ning issand sind sinna võtabki, rattakesed maast lahti ja laul vaikinud. Parim lahendus on balansiir, aga kiirelt liikuvate aparaatide puhul neid ei kasutata. Umbes aiman miks, aga kardan liiga "targana" näida, pigem hoian leivamulgu leiva jaoks.
Ja Unimaguna hinna-kvaliteedi suhe on selline, et ei tasu pikemalt sellest rääkida.

Siledapõhjalise eeliseks veoauto põhja ees- seda on kergem trossi otsas lohistada. Ja sageli on ka lohistaja ise mädas-lumehanges mitte asfaldil. Kui mäda nii sügav või lumi nii paks, et kõhuni ulatub siis põhjast madalamal olevad sillad ei anna mingit eelist keres peidus olevate sildade ees.

Hmm, oled oma teooriat praktikas kah kasutanud? Ja soomukid luuakse kindlasti põhimõttega, et neid oleks võimalikult lihtne välja tõmmata, mitte et nad ise igaltpoolt läbi läheksid? Mul on märgatavalt rohkem kui 10 aastat kogemust erineva rasketehnikaga pehmel pinnasel Venemaal, Eestis ja ka Rootsi mägedes. Pole vaja mulle sellist jama ajada.

Selgitab siis teistelegi oma üle 10-ne aastaste kogemuste põhjal.

Vabandust, et ennist teravalt nähvasin, hammas teeb võtteid .
Esiteks pole võimalik väljaspool asuva sillaga masinat nii sügavale maa alla ajada, et terve "vann" kandma jääks, enne toetab sillatala maha ja rattad tulevad maast lahti. Seespool asuva silla puhul läheb kõht vastu maad, samal ajal lükkab vedrustus ennast lõpuni sirgu. Kui nüüd välise sillaga masinat hakata tõmbama, siis takistab tõmbamist ainult sillatala, mis on suht peenike ja lõikub mudast läbi, satub ratta alla midagi natukenegi kandvat, siis tõuseb sillatala koos rattaga üles, seega kaob kohe ka takistus. Seesmise silla puhul tuleb kõigepealt vedrustus uuesti kokku suruda, alles siis hakkab kere tõusma ja takistus kaduma. Aga muda imeb selle "vanni" ikka ägedalt kinni, prooviks võiks uputada "Salvo" kelgu näiteks vedelama savi sisse ja siis üritada see sealt välja tõmmata. Võrdluseks võib võtta "villise" oma jäikade sildadega ja mõne linnamaasturi, isegi kui sellele difrilukud panna, ka siis ei jõua see näiteks sulalumes sama kaugele kui "villis" ilma lukkudeta. Seal kus "villis" oma jäiga sillaga lume laiali lükkab, seal on siledapõhjalisel rattad maast lahti juba. Miinuseks on muidugi väljaspool asuvad kardaanid, mis võivad tõsisema maastikusõidu puhul kannatada saada.

Selgitusega täiesti nõus.
Villise vs linnamaasturi võrdlus muidugi ei kannata mingit kriitikat.
Samas proovi võrrelda näiteks UAZ-i LUAZ-iga. See peaks ka selgitama kuhu ma selle "peidetud" sillatalaga tüürin.

combat T98 tsiviilversioon hoiab seni teemat üleval soomustatud sõidukite valdkonnas. Ajaleht Postimees lisa andmetel algab hind 2 mln kroonist, mis militaarversiooni puhul peaks tulema isegi tugevama soomuse puhul samas hinnaklassis kuna töömaht lukssussõiduki omast oleks tunduvalt väiksem ja lisade arvelt kärbitum. Samuti on oluliseim muudatus selles, et sõiduki konstrueerimisel saab kasutada EKV ekspertiisi kõige paremal viisil, elik maksimaalselt ning ka teha mugandusi: näiteks A-stani praegust NATO situatsiooni arvestades saab muudatusi teha paljudes detailides. Ka foorumi teistes rubriikides kirjeldatud plastik-kapoti hädaldamisest saab antud kontekstis mitte rääkida, kuna see toimiks hoopiski eelisena etc. Näiteid on mitmeid.

maanus kirjutas:Selgitusega täiesti nõus.
Villise vs linnamaasturi võrdlus muidugi ei kannata mingit kriitikat.
Samas proovi võrrelda näiteks UAZ-i LUAZ-iga. See peaks ka selgitama kuhu ma selle "peidetud" sillatalaga tüürin.

Ausalt öeldes ei saa ma praegu hästi pihta, kuhu tüürid. Mis selle "seaninaga siis on? Erilist kokkupudet pole mul sellega olnud, niipalju kui mäletan on sellel (vähemalt ees) sõltumatu vedrustus ja rattareduktorid, tagasilda täpsemalt ei mäleta, igatahes ilma diferentsiaalita peaks tagasild olema (mõneti sarnane traktori K 700-701 tagasilla põhimõttele). Sõjaväe Uazikutel on Unimogi sillale sarnane esisild (tsiviilversioonil rattareduktorid puuduvad). "Seanina" sarnaneb põhimõttelt nendele seebikarpidele, millega EKV praegu ringi kärutab.
Küll ei kannata teostus mingit kriitikat, esiteks peaks olema rattad vähemalt paari tolli suurema läbimõõduga, teiseks see täiesti mõttetu mootor. See ei kesta koormuse all ju 30-e hepasenagi, rääkimata sõjaväe "seanina" 50-ni forsseritust.
Palun seleta, kuhu tüürisid oma jutuga.

Kas see seanina (juuditank) mingi poolujuv monstrum või amfiib ei olnud? Mõtlen nüüd sõjaväe varianti, mitte seda mis tsiviilis kolhoosnikutele müüdi.
Sileda põhja ja talaga ei ole minumeelest mingit vahet kui põhi ikka alt ära kaob. Ma pole metsas ukerdanud vaid muudes oludes pehmel pinnasel. Reaalses elus tuleb nagunii mingi pruss risti ratase ette visata ja siis pole vahet kas paat või sillatalaga.
Polügoonil oli kunagi võimas vaatepilt kui üks tsurka Zil-157 põhjalikult mülkkasse ajas. Abimehed otsustasid ta tankiga edaspidi välja tõmmata. Tankil jõudu oli ja tõmbas Zil-i niimoodi, et muda tuli juba üle kapoti ja tsurka põgenes elusalt matmise eest läbi lahtikäiva esiakna.
Sileda põhjaga masina oleks võib-olla isegi tervelt kätte saanud.

Oma kogemustest: ZiL-157 peal PTURS-i remonditöökojaga roomasin läbi väga mudase põllu. 1. käik + esisillavedu sees. Rehvirõhku ei vähendanud, kuigi süsteem töötas. Muda kündis masin sildadega ja kohati kaitserauaga. Läbi sain. Taga tulevad kaks BRDM-i jäid kinni, kuid said abirullikuid kasutades iseseisvalt välja.
Evakuatsioonirühma ZiL-157 sõitis õppustel mööda tankitrassi tankide järel. Kohati käis laine üle esiklaasi, kuid läbi läks. Masin oli loomulikult varjestatud süütesüsteemiga.
Heast küljest näitas end just vana kuuene ridamootor, mis arendas suurt pöördemomenti madalatel pööretel (ei surnud välja ja ei tõmmanud rattaid ringi).