www.militaar.net

Kas seda plaani ei ole läbi jooksnud, et tõsta mõned paremad 122mm torud veermiku peale ja automatiseerida sihitamine?

Kas seda plaani ei ole läbi jooksnud, et tõsta mõned paremad 122mm torud veermiku peale ja automatiseerida sihitamine?

Ma arvan, et kokkuvõttes tuleb odavam ja lihtsam K9 osta.
Mingil hetkel saavad need 122 mm niikuinii läbi ning nende jaoks mingi analooge mitte omava projekti tegemine tundub perspektiivitu. Isegi Ukrainlaste Bogdana tundub olevat surnult sündinud - aga neil on ju relvi ja tehnilist kompetentsi küllaga. Ja korraliku iseliikuriga (nagu K9) nad kokkuvõttes ikka ei võistle.

nimetu kirjutas:

USA raskebrigaadis on üks suurtükipataljon (16 relva) kahe manööverpataljoni kohta (2:1)

Kust sa seda võtsid?
Mina loen välja, et 18 relva kolme pataljoni toetamiseks.
https://www.globalsecurity.org/military ... 0_2012.pdf

https://www.globalsecurity.org/jhtml/jf ... vy-toe.gif|||

Ma ei tea kuidas sa selle pildi leidsid, kuid tõene see küll pole.

nimetu kirjutas:Ma arvan, et kokkuvõttes tuleb odavam ja lihtsam K9 osta.
Mingil hetkel saavad need 122 mm niikuinii läbi ning nende jaoks mingi analooge mitte omava projekti tegemine tundub perspektiivitu. Isegi Ukrainlaste Bogdana tundub olevat surnult sündinud - aga neil on ju relvi ja tehnilist kompetentsi küllaga. Ja korraliku iseliikuriga (nagu K9) nad kokkuvõttes ikka ei võistle.

Päris huvitav oleks vaadata, mis on saanud Soome suurtükiväest 20 aasta pärast. Täna on nad võtnud suuna näputäiele liikuritele. Kui Venemaa jätkab taolist relvastumist, siis mida soomlased teeks, kui idanaaber paneb rindel ühe K9 vastu kümme Msta-S-i?

Hetkel on nad läinud ju seda teed, et enamus SA maaväest on kergrelvastuses kohaliku kaitse kompaniid, taoline lahingrivistus seab vaikiva eeldusena osa territooriumi ära andmise (et need sajad rühmavaritsused kuskil toimuda saaks, on vajalik, et vastane veniks mööda teid laiali, kui seda Vene territooriumil mitte teha, tuleb Soome territooriumi ära anda, et vastane üldse sulle hammustataval kujul vastu tuleks.)

Kui nende vene kolonnidega kohtuda piiril, et nad ei suudaks riiki sisse sõita, siis tähendab see ju kohtumislahingut ehk palju raskerelvastust sh suurtükiväge.
Seal pole kergrelvis kompaniidega midagi teha. Parimal juhul suudaks nad veits viivitada.

nimetu kirjutas:Ma ei tea kuidas sa selle pildi leidsid, kuid tõene see küll pole.

Aga palju see 2:1 asemel 3:1 matemaatikat muudaks?

"Vajadustele mittevastamine võib tähendada, et hankima on mindud sellist kogust varustust, mis ei võimalda täita Kaitseväe ülesandeid sellisena, nagu Kaitsevägi vastava üksuse funktsioonikirjelduses on määranud. Selle näiteks on liikursuurtükkide hange, kus oli juba riigikaitse arengukava maksumusmudeli koostamisel arvestatud liikursuurtükkide kogust, mis vastas küll kaitse-eelarve võimalustele, kuid mitte Kaitseväe vajadusele. Väiksem kogus liikursuurtükke ei võimalda täita Kaitseväe juhataja kinnitatud ülesandeid, mis on määratud suurtükiväe funktsioonikirjelduses. Hangitud koguste ja vajaduste erinevus võib ka tähendada, et hankima on mindud kindlat kogust, kuid hiljem on sõlmitud hankelepinguid palju suurema koguse ostmiseks. Raamlepingud on seda võimaldanud ning Kaitsevägi on seeläbi saanud varustust esialgu planeeritust suuremas mahus. Küsinud pakkumusi algul väiksemale kogusele ning jätnud täpsustamata maksimaalse koguse, ei ole hange aga läbipaistev ja kätkeb endas ka riski, et hangitut ei saadud parima võimaliku hinnaga ehk raha ei ole kasutatud säästlikult."

https://www.riigikontroll.ee/Riigikontr ... fault.aspx

Aga palju see 2:1 asemel 3:1 matemaatikat muudaks?

Üritasid tõestada pointi, et igalpool mujal (sh USAs) on rohkem suurtükke brigaadis. Tõestasin ära, et su näide on vale. Kogu lugu.

Päris huvitav oleks vaadata, mis on saanud Soome suurtükiväest 20 aasta pärast. Täna on nad võtnud suuna näputäiele liikuritele. Kui Venemaa jätkab taolist relvastumist, siis mida soomlased teeks, kui idanaaber paneb rindel ühe K9 vastu kümme Msta-S-i?

Ega nende plaanid pikemas perspektiivis polegi 100% selged. See on muidugi üsna kindel, et ka nemad hakkavad ajapikku D-30 kasutust vähendama.
Ühe soomlase pikem mõlgutus sellel teemal:
https://corporalfrisk.com/2020/04/04/ne ... e-heavies/

Kuna foorumlaste jutt ikka ja jälle kipub veerema Kaitseväe olemasoleva vanema raskerelvastuse omaduste ning nende veelgi otstarbekama ärakasutamise, et mitte öelda lausa juurdehankimise peale, siis sai kokku tõstetud päris omaette teema.

Üritasid tõestada pointi, et igalpool mujal (sh USAs) on rohkem suurtükke brigaadis. Tõestasin ära, et su näide on vale. Kogu lugu.

Kas meil on tõesti kavas brigaadis vaid 3 manööverpataljoni? Eriti kui vaadata 25 000 planeeritud SA struktuuri, kus enamuse annab maavägi.

USAs muidu on peale brigaadi suurtükipataljoni veel olemas diviisitaseme ja korpusetaseme suurtükivägi.
Näiteks 1. jalaväediviisis, mis koosneb kahest jalaväebrigaadist, on veel olemas oma suurtükibrigaad, mis koosneb kahest 155 mm pataljonist.
Peale selle tulevad veel korpusetaseme üksused (no vähemalt M270 ei paista diviisis, niipalju kui otsida viitsisin) ja armeetasandit ei paista olevat. Venes on armeetasand (suurtükibrigaad), kuid enamasti pole diviisitasandit (selle kompenseerimiseks on 122 mm Gradid antud brigaadile).

Seega, lahinguolukorras on USA armeel umbes analoogne suurtüki/kaudtulepataljonide suhe kui Venemaal (1:1 või sinna lähedale).

USAs muidu on peale brigaadi suurtükipataljoni veel olemas diviisitaseme ja korpusetaseme suurtükivägi.

Meie KV üksused on üheks osaks mitmerahvuselises põhjadiviisis ning see omakorda kirdekorpuses. Rõhk sõnal mitmerahvuseline. Kõiki vahendeid ei saagi me üksinda omada. Täpselt nagu üksinda ei saa me Venemaa õhu- või mereväe vastu - kusagil tuleb kompromisse teha.

Selles suhtes on meie brigaadid ei rohkem ega vähem võimekad kui ülejäänud NATO üksused.

Kas seda plaani ei ole läbi jooksnud, et tõsta mõned paremad 122mm torud veermiku peale ja automatiseerida sihitamine?

Iseenesest see D30 auto peale panek, mida on paaris riigis tehtud, ei ole midagi kosmilist, vastav ümberehitus, tugijalgade panek jne võib maksta kuskil 100 tuhande klassis masina kohta, pluss 6x6 alusauto ise ka mingi 120 000. Näiliselt 1/10-ga K9 hinnast ongi liikurhaubits olemas, AGA....

See võimaldab säästa paar minutit positsioonilt lahkumise ajast ja teise paar minutit relva ülesseadmise ajast.
Hästi drillitud meeskond paneb muidugi lagedal kohal relva üllatavalt kiiresti üles ja võtab maha.

Hoopis suurem ajakulu aga tekib aga sellega, et relv oleks vajalikku kohta suunatud. Selleks peab iga relv aru saama oma asukohast ja relvaraua asimuudist ning tõusunurgast horisondi suhtes. See võimaldab vältida taolisi paraadrivistusi lageda, mis muidu veetavatele omased on (kuna ajapuudusel mõõdetakse paika vaid esimene relv ja ülejäänud patarei rivistatakse lihtsalt selle kõrvale. Siis on võimalik patarei või terve pataljon rivistada üles ebareeglipäraselt, mis muudab vastase patareivastase tule keerukaks (tuleb hakata tulistama üksikute relvade pihta, mitte patarei pihta).

Kuna see "nuti" küsimus eeldab sõjalist GPS+INS kasutamist (juhuks, kui GPS on segatud), võib arvata, et selle hinnasilt ületab veoauto ümberehituse 220 000 eurot kordades. Paljast GPS-ist (mis on näiliselt odav) siin ei piisa, sest vaja on üsna täpselt teada ka relvaraua asendit, tuhandikes, mitte kraadides.

Muidu on see D-30 veoauto peal taolise funktsionaalsusega asjake nagu on enamik USA 120 MP-sid M113 peal. Näiliselt igati liikur, aga pooltel piltidel netis leiate kogemata peale jäänud maamõõtja tööriistad (=ajakulu positsiooni hõivamisel).

Originaalis käib see D-30 kasutamine kolme patarei (6 relva igas) süsteemis. Üks patarei laseb, üks patarei paikneb ümber ja üks patarei hõivab positsiooni.
Sedasi pole võimalik suurt hävingut saada, aga probleem selles, et 18-st divisjoni relvast laseb korraga vaid 6. Eks NSVL-s kompenseeriti seda lihtsalt arvukusega, sest D-30'd oli NSVL armees tuhandeid. Lisaks oli selline iseärasus, et 122 relvad olid enamasti motolaskurdiviisides, kuid rohkem liikuvates tankidiviisides olid aga 152 relvad. Ilmselt seesama lahingutegevuse sügavuse ja relva laskekauguse probleem.

Kapten Trumm kirjutas: Lisaks oli selline iseärasus, et 122 relvad olid enamasti motolaskurdiviisides, kuid rohkem liikuvates tankidiviisides olid aga 152 relvad. Ilmselt seesama lahingutegevuse sügavuse ja relva laskekauguse probleem.

Faktilise vahemärkusena olgu öeldud, et ei 122mm järelveetavad ega iseliikuvad variandid polnudki mõeldud (esmajoones) diviisi-tasandi relvaks, vaid hoopis polkude orgaaniliste suurtükiväedivisjonide jaoks – motolaskurpolkude jaoks järelveetav D-30, BMP- ja tankipolkud aga üritati üldjuhul relvastada iseliikuvate 2S1-tedega. Ja siin pole vahet, kas need polgud kuulusid motolaskur- või tankidiviiside koosseisu. 152mm torudega olid ühtemoodi relvastatud nii motolaskur- kui tankidiviisidega suurtükiväepolgud. Tõsi, üks polgu divisjonidest võis mõnikord ka olla 122mm torudega. Allikas: https://fas.org/irp/doddir/army/fm100-2-3.pdf

Saab veel lihtsamalt öelda - kui 122mm oli NArmees valdavalt polgusuurtükivägi, siis 152mm oli selgelt diviisisuurtükivägi

Martin Herem kirjutas:Minu arvates ei ole "kuskil laoplatsil õlitatud" suurtükid relvad vaid kinnine raha, kui neil ei ole:
Isikkoosseisu
Transpordivahendeid
Laskemoona
Sidevahendeid
Mõõdistus ja arvutusvahendeid
Konkreetset plaani neid kasutada
Kuskilt peavad need tulema.

... ja pealegi need roostatavad seal mõne aastaga ikkagi.
Igasugune laoplats, katusega või ilma, maksab raha. Üle ei ole meil mitte ühtegi ruutmeetrit.
Kui igaks juhuks ladustada veel "natuke" moona ... aga mitte teisi vahendeid, siis võiks need kohe kuskile "linnusesse" positsioonile panna ja loota, et ehk annavad pettetegevusena mingi kasu.

Aga mis ma räägin, ma ju "katkestasin"

Isikkoosseis - väljaõpetatud isikkoosseisu on paarikümneks aastaks.

Transpordivahendid - EKV plaanib osta 2000 uut masinat. Vanadest masinatest ehk saab vajaliku hulga konserveerida. SA on ka rekvireerimisvõimalus.

Laskemoon - Kuna 24 K9 moona on koguseliselt vähem, siis äkki jääb mingi nurgake üle kuskil laos. Värskendada saaks seda ehk soomlaste abiga. Ja kui eriti ülbeks minna, siis vastaselt võtame

Sidevahendid - EKV plaanib hankida uusi sidevahendeid, vanad saaks konserveerida koos relvadega.

Mõõdistus ja arvestusvahendid - need on üksustel täna olemas - tuleb lihtsalt alles hoida.

Konkreetne plaan neid kasutada tekib täpselt sellel hetkel kui esimene Vene kirsa üle piiri astub. Sellel hetkel on absoluutselt kõigest puudu ja võetakse kasutusse ükskõik mida saab.

Arvestades raha piiratud hulka, siis pole vast mõtet tõesti säilitada mõlemat tüüpi relvi (D30, FH70) ja kuna 155mm juba on (K9), siis säilitadagi ainult 122mm. Aga see on mõttekoht, kaaluda kas konserveerimisele kuluv raha kaalub üles 2 STV pataljoni SA.