22. leht 25-st
Postitatud: 13 Mär, 2011 8:28
Postitas alari
Wrangel kirjutas:alari kirjutas:Wrangel kirjutas:alarile ma selgitasin PS-is tema eksimust. .
Minuni pole jõudnud ükski privaatsõnum, hea oleks, kui sa seletad seda eksimust avalikult.
Sa avaldasid oma postituses arvamust, et ma olen mingi nolk ja VDV kogemus on raamatust (vmt). ma ei pidanud seda siinse teema osaks seega saatsin sulle PS-i.
Kuule, ole hea ja saada see PS ükskord lõpuks ära. Minuni pole jõudnud ühtegi PSi sinult.
Postitatud: 13 Mär, 2011 8:29
Postitas Wrangel
setu kirjutas:Teine teema,
Elik kas KLis on "plaanide olemasolul", mida keegi ei tea, ja pole näinud, ka Eesti linnades green zone'id planeerinud/planeeritavana mõeldavad? Või see on ainult Suur-Tallinna teema?
a) Need tsoonid ei ole planeeritavad linnadesse.
b) Need tsoonid saavad olla vaid kohtades mida just vastane ründabki. Selleks ma räägin maa alla kaevumise vajadusest juba praegu: rahuajal. Suur-Tallinn on see, mis jääb sisuliselt Tallinna piirest välja.
c) Suur-Tallinna sees tuleb arvestada laia alaga kuhu koondatakse "potentsiaalne vastane" ja selleks peaks valmistuma nii KV kui KL.
Postitatud: 13 Mär, 2011 8:35
Postitas Wrangel
alari kirjutas:Wrangel kirjutas:alari kirjutas:
Minuni pole jõudnud ükski privaatsõnum, hea oleks, kui sa seletad seda eksimust avalikult.
Sa avaldasid oma postituses arvamust, et ma olen mingi nolk ja VDV kogemus on raamatust (vmt). ma ei pidanud seda siinse teema osaks seega saatsin sulle PS-i.
Kuule, ole hea ja saada see PS ükskord lõpuks ära. Minuni pole jõudnud ühtegi PSi sinult.
Miks ma veel peaks jutustama, kui ma rääkisin siin, et mind peeti mingiks ulmefriigiks sinu poolt.
Postitatud: 13 Mär, 2011 11:23
Postitas hummel
Hei-hei! 2 lk konkreetset "s***a" teemasse! Pidage ometi härrased!
Õigemini tekib kahjuks igale poole, kus hr
Wrangel sõna võtab.
Saage ometi aru, et kui x uus kasutaja ei oska end foorumi konteksti ja mõttekäiku sulandada ega end teistele arusaadavalt väljendada,
ei pea sellepärast veel tormi veeklaasis tekitama!
Kõik foorumlased
ei pea kohe hakkama tõestama, et nad pole kaamlid!
Las positab ja areneb lugedes mõned kuud omaette.
Lihtsalt
"Don´t feed the Troll!"
Ja nüüd palun teema juurde tagasi tulla.
hummel kirjutas:Mis teemasse puutub, siis tahtisn torgata veel sellega, et KL võimekuse tõstmiseks tuleb enam rõhku (sh ressursse) panna allüksuste lahinguväljaõppele ja pealike praktilisele taktikaõppele. Lisaks relvaõpe.
Vb olen valesti aru saanud (?), aga minumeelest on KL-is liiga suur rõhk tiirulaskmistel ja maastikuvõistlustel. Neid on väliharjutustest lihtsam korraldada, aga tegelik riigikaisteline kasutegur mitte väga määrav.
Kui vaadata KV baasõppekavasid ja hilisemaid õppekavasid, siis laskeõppele (pm laskmised) ei tohiks kulutada väljaõppeaja tunde rohkem, kui 10-20%.
Kui tuua näiteks, et kaitseliitlasele planeerida väljaõppeks u 6 nädalavahetust aastas koondmahuga puhtalt (st ilma siirdumiste ja hooldusteta) u 100 h, siis laskeõppele ei tohiks kuluda märgatavalt rohkem, kui 20 h, mis teeks laias laastus 2 tiirulaskepäeva + 1 lahinglaskmiste päev aastas. Ei tea, kas olen õigesti aru saanud, kuid on jäänud mulje, et paljudes KL allüksustes toimuvad laskmised igas kvartalis, lahingõppused aga kord poolaastas.
Tiirus pauku teha on küll mugav ja muhe ettevõtmine (ja omal moel kindlasti ka vajalik), kuid sellest ei piisa kaugeltki lahinguväljal jätkusuutliku võitleja ettevalmistuseks või hea taseme hoidmiseks.
Kui on huvi, võiks siia üles riputada võrdluseks näiteks KV SBK teemade mahud.
Arvan, et väikeste parandustega (nt vähem rivi ja määrustikku) oleks kasulik neid suhtarve järgida ka kaitseliitlaste aasta väljaõppe planeerimisel.
kert122 kirjutas:nõustun Hummeliga, tiirulaskmistel on liiga suur rõhk, on jäetud tahaplaanile üksuste manöövervõime,sidevõimekus,pioneerivõimekus ja veel palju muud.
Sellest ma ei saa siiani aru, miks see nii on, ilmselt on asi mugavuses, väljaõpe peab olema raske ja põnev, see äratab vabatahtliku....
hummel kirjutas:Tarkusetera jalaväelastele.
Üks staažikas vene kooliga EKV vanemohvitser ütles jalaväelase õpet kokku võttes kunagi kuldsed sõnad:
Jalaväelane peab teadma hästi kolme põhivaldkonda:
1) Taktikat (ilmselt siis ka meie mõistes lahinguõpet - hummel)
2) Pioneeriasjandust
3) Topograafiat
Ehk nagu aru sain, siis muu värk olla juba vähemtähtsam, kuigi ka vajalik. Kui just neid 3 aga ei jaga kõige paremini, siis Sa pole jalaväelane...
Palun kinnitage või lükake ümber, kui teate või jätkake muul moel teemaga, kui see ei sobi!

Postitatud: 13 Mär, 2011 17:03
Postitas Wrangel
Kui mina segan siis laske edasi oma liivakastis. Ehitage liivalosse ja vallutage neid.
Postitatud: 13 Mär, 2011 20:52
Postitas kert122
no kl puhul oleks minu meelest märksõnad:
1)üksikvõitleja oskused(s.h laskeoskus, topo,üldfüüsiline võimekus vast tähtsaimad)
2)väikeüksuste taktika.
3)lõhkeasjandus(pioneerivõimekus)
4)sidevõimekus.
5)kaudtuletellimise võimekus(tuletellimus edastatakse KV formaadi järgi:)
lisaks veel muud erialad, täpsuslaskurid,meedikud,sidemehed eraldi.
lisakursustena juurde igale üksusele talvetaktika,ellujäämiskursused, esmaabi kursused jne.
ja üksuste juhtimine tuleks lihtsamaks ja kiiremaks teha.
jätkub...
Postitatud: 13 Mär, 2011 22:34
Postitas Ingvar
Rraeaalset!! Nii palju kui mina tunnen neid KLVG mehi siis kõigil ralvad kodu:
1)Naised lapsed laevale
2)Eesti eest surmani!!!
Nii et tehke teie ja las arutavad need ülemused mis iganes tahavad.....
Postitatud: 13 Mär, 2011 22:42
Postitas Wrangel
....
Postitatud: 13 Mär, 2011 23:35
Postitas Ingvar
Wrangel kirjutas:Tead Ingvar sinusugused surevad kangelase surma minusuguste inimeseste käe läbi, sauna taga on su laste välismaa, peeretus ei ole vastuhakk.
kõik võb olla ja mitte midagi ei või olla aga ma arva et ma teen siin midagi, mitte ei vingu et kõik on p..... ja niiedasi.
Postitatud: 14 Mär, 2011 8:34
Postitas kert122
lõpetage tati pritsimine!!!
Postitatud: 14 Mär, 2011 8:52
Postitas Wrangel
kert122 kirjutas:
1)üksikvõitleja oskused(s.h laskeoskus, topo,üldfüüsiline võimekus vast tähtsaimad)
2)väikeüksuste taktika.
3)lõhkeasjandus(pioneerivõimekus)
4)sidevõimekus.
5)kaudtuletellimise võimekus(tuletellimus edastatakse KV formaadi järgi:)
Mina toetan. Nn "suuremaks" ei maksakski minna, kõik need, kes arvavad, et KL kuskilt mujalt algab .... mingu p ....
PS! Ma ei pea sihtimist tulistamise kauguse juures põhiliseks, seega mina eelistan kauGtule terminit. Tähtis ei ole minuarust mitte sihtimise viis vaid vajadusel kaugelt toe saamine. Mitte kaugselt sihtitavast asjast vaid kaugel asuvast asjast tahaks tuge saada.
Postitatud: 14 Mär, 2011 9:13
Postitas kert122
niipalju kui mina tean suurtükiasjandusest, siis sihtimine(pean silmas andmete töötlemist ja kandmist relvale tõstenurkade jms näol) ongi põhiline suurtykkide juures, väärad meteoandmed v väär mõõdistamine/arvutamine annab mürsu lennutrajektoori juures katastroofilise tulemuse, täpselt samamoodi tulejuht, kes edastab juhtimispunkti mingi suvalise koordinaadi v suuna ja kauguse, siis see mürsk võib tulla ükskõik kuhu, ja mina sellega ei riskiks, kui 155mm patarei laseb kogupaugu umbes kuskile...
ja üleüldse, mis kuradi vahet seal on, kui kaugel need tykid on, peaasi et nende tabamisulatus oleks ok, minu poolest olgu nad 5km või 15km, mingit vahet ei ole.
kui sa pead silmas seda et suurtükid sihivad läbi sihiku vastast, siis see on otselaskmine, ja seda nüüd küll ei harjutata ajateenistuses 9 kuud, pealegi 155mm minimaalne laskekaugus on 3200 meetrit,122mm 2300m
suurtükiasjandus on paras tuumateadus, mina sinu asemel selliste avaldustega välja ei tuleks.
Kaitseliitlane peaks teadma, mis on FDC, mida kolme eetrisseminekuga öelda tuleb, kuidas teha tuleülekannet,lehvikud,parandused, kuulata ära mida fdc otsustas ja ongi kõik.
Postitatud: 14 Mär, 2011 13:03
Postitas Wrangel
Ohjahh
Mina rääkisin terminist "kauGtuli", mitte sellest kui täpselt kuhugi lastakse ega ka mitte sellest, et erinevalt sihitakse. ma rääkisin hoopis laskekaugusest.
kert122 ja vaata laskekaugus on see kui kaugel mürsk (laskemoona osa, mis eraldub laskmise juures ja liigub mööda toru kiiresti edasi, omandab kineetilise energia ja siis lendab torust väljudes teatud maa. Aga see on nii keeruline asi, et ära proovigi sellest aru saada) peale torust väljumist maandub. See kuhu sihtija laskmise hetkel vaatas ei oma laskekauguse osas mingit sisu.
Postitatud: 14 Mär, 2011 13:38
Postitas marksman
Misasi on Kaugtuli?
Sihturist oleneb ikka päris palju, samamoodi nagu meteoandmetest, tulejuhist...
Postitatud: 14 Mär, 2011 15:01
Postitas TTA
marksman kirjutas:Misasi on Kaugtuli?
Sihturist oleneb ikka päris palju, samamoodi nagu meteoandmetest, tulejuhist...
see on mingi Wrangeli omalooming. Korrektne termin on kaudtuli, mitte kaar ega kaugtuli, vaid kaudtuli. Kaudtuli vs otsetuli, mitte kaartuli vrs nurktuli või kaugtuli vs lähituli.