www.militaar.net

Siin on siiski tegemist natuke teise asjaga kui rahakohver rohelistele seisukohtadest taganemise või suu kinni hoidmise eest.

Nagu arvata oli, keegi ei üritanud "roheliste suud kinni toppida" ega neid "ära osta", vaid suuärimees käis kalastamas, kas tasub kandideerida roheliste nimekirjas. Juhul, kui rohelised korrigeerivad mõningaid vaateid (Rail Baltic jne), siis ärimees rahastab nende valimiskampaaniat ja kandideerib ka ise nimekirjas. Kui nüüd teistpidi võtta, siis valitsuskoalitsioon on ju täpselt samasugune deal, teie taganete neist vaadetest, meie neist, nendest asjades lepime kokku ja ongi voila. Aga paistab, et peale läbirääkimiste nurjumist, üritavad rohelised asjaga nii-öelda "sulli ja feimi" võita.

Kurjam, aga miks EKRE ei süüdista Mõisa äraostmises, sest täpselt samasuguse jutuga käis Mõis seal, teie toetate EL-i ja mina kandideerin teie nimekirjas.

EKRE-l pole vaja täna selliste meetoditega pildile ronida, erinevalt kanalisatsiooni tasemel toetusega rohelistel, lihtne.

http://majandus24.postimees.ee/4151379/ ... kokkuleppe

Tore artikkel muidugi, üks lõik algab pealkirjaga "Millised on Rail Balticu positiivsed mõjud?" ning ma oletasin õigesti, et sellele ei järgne lõiku pealkirjaga "Millised on Rail Balticu negatiivsed mõjud"?

Mõnus artikkel hyperloopis kui "alternatiivist" rongidele.
http://arvamus.postimees.ee/4150737/ats ... 1497198327

nimetu kirjutas:Mõnus artikkel hyperloopis kui "alternatiivist" rongidele.
http://arvamus.postimees.ee/4150737/ats ... 1497198327

Kui on raha sisse kühveldada, saab see müütiline hyperloop valmis enne kui jahumine Haabersti remmelga ümber lõpeb (rääkimata Rail Baltic valmimisest)
https://www.theguardian.com/technology/ ... stem-video

See on erinevate visioonide küsimus - nagu 1990-ndate alguses mõtlesid soomlased, et kuidas katta kogu maa mobiilivõrguga. Eesti poliitikute tollane visioon oli midagi keskaegse hansakaubanduse tasemelt ja selle tulemusena otsiti järgmised 20 aastat "Eesti Nokiat".
Et asjad edeneks, tuleb ellu viia hulle ideid ja need nõuavad suuri rahasid. Mida Eestil omakorda pole ja siit tekib surnud ring.

Parem võiks mõelda sedapidi, et mis siis juhtuks kui Rail Baltic ei tule. Minumeelest ei juhtu küll mitte midagi erilist. Ei kuku riigikord kokku, ei jää kaubad ega inimesed vedamata. Kusjuures mingi otsuse langetamine ei tähenda veel raudtee ehitamist, sest Baltikum loodab seda teadupärast teha suuresti EL abirahade eest. Vahepeal tuleb Brüsselis uusi mõtteid, siis läheb Brexit läbi ja üks suurrahastaja kukub ära jne jne. Täiesti võimalik, et valmis saab ainult tee muldkeha , aga seegi on suur asi - saaks jalgrattaga sirgelt Tallinnast Pärnusse sõita nagu mööda Haapsalu raudtee tammi kust rööpad maha müüdi. Väga keskkonnasõbralik ja mõju globaalsetele kliimamuutustele on hoomatav. Ei ma oskan positiivselt mõelda küll, pole vaja kohe rahvavaenlaseks tembeldada kui raudtee ehitamist ei toeta

Ehk siis Rail Baltic sai EL-ist tunduvalt vähem raha, kui küsiti... Küsimus tekib asja tasuvuses ja palju rohkem tuleb ise panustada. Vähem saadi 200 miljonit eurot. Kuna kooskõlastused on valitsuste ja parlamentide tasandil antud, kas nüüd hakatakse sõnu sööma? Põhimõtteliselt ollakse nüüd lõhkise küna ees...

Euroopa Komisjon teatas reedel Rail Balticu projektile 110,5 miljoni euro eraldamisest.

Rail Balticu ehituseks taotleti 313,3 miljonit eurot. Kogu projekti selle rahastusfaasi maksumus oli 376 miljonit eurot.

Poola sai Rail Balticu Varssavi viimiseks oleva 100 kilomeetrise trassiosa Bialystok - Elk ehituseks 338 336 570 eurost kogu taotletud summa.

Rail Balticu projekt hõlmab kiire rahvusvahelise raudtee ehitust Tallinnast Leedu-Poola piirini. Rööpme laius on 1435 millimeetrit ehk Euroopa standard ja reisirongid sõidavad kiirusega kuni 240 kilomeetrit tunnis, samas kui kaubarongid sõidavad kiirusega kuni 120 kilomeetrit tunnis.

http://arileht.delfi.ee/news/uudised/eu ... d=78680834

Loogiline ta on,et EL komisjon hakkab igasugu investeeringuid ja rahasid vähendama,sest üks suurem liige kahe aasta pärast vähem.Sellega tuleb kõikidel arvestada,selline rahakülvamine nagu oli enne,enam edasi ei kesta.

ruger kirjutas:Ehk siis Rail Baltic sai EL-ist tunduvalt vähem raha, kui küsiti... Küsimus tekib asja tasuvuses ja palju rohkem tuleb ise panustada. Vähem saadi 200 miljonit eurot. Kuna kooskõlastused on valitsuste ja parlamentide tasandil antud, kas nüüd hakatakse sõnu sööma? Põhimõtteliselt ollakse nüüd lõhkise küna ees......

Põhimõtteline küsimus on minu meelest hoopis, kas seda kiiret raudteed on vaja rohkem meil või euroopal? Pikas perspektiivis siis, mitte tänases päevas sente veeretades.

Võrdluseks: Kas keegi mäletab täna kui palju maksis näiteks Tallinn - St. Peterburg raudtee ehitus mingi 100(?) aastat tagasi? Ja kas ta on ennast tänaseks ära tasunud või ei ole?
Kuidas see raudtee on muutnud aegade jooksul seda aegruumi milles inimesed liiguvad, 30nendatel, 60nendatel, 90ndatel? Veel tänagi leiab see raudtee ju kasutamist.
Tänast Rail Balticat'ki me ehitame ju oma lastele ja lastelastele ja lastelastelastelegi...

200 miljonit eurot... 100 miljonit plaanitakse kulutada linnahalli renoveerimiseks. Estonian Air'i pandi hakkama ~80 miljonit. Palo riiklike üürimajade ehitus ühes üsna tõenäoliselt vohama hakkava korruptsiooniga... no ma ei tea. Seda raha näikse ikka jaguvat ka märksa jaburamate asjade peale.

Kindlasti raudtee maksumuse tagasitulek on pikem,kui kümme aastat.Pakuks isegi 100 aasta kanti.See Tsaaririigi tollase suure raudteeehituse(tehti seda ju mitte ainult Eestisse vaid kogu Tsaaririigi avarustesse veel lisaks)maksumus oli tollal arvestatud 100 aastase investeeringuna,vot nii kallis oli ettevõtmine.Kasutati ka selleks Prantsuse pankade laene,mille võlakirju ju ka veel paarkümmend aastat tagasi spekulandid kokku ostsid,lootuses mingi papp tagasi saada.
Nii,et jah,tegemist on väga pika perspektiiviga.Kahjuks tuleb tunnistada,et eestlased ei taha näha pikemat strateegilist majanduslikku valikut selle projekti osas,See raudtee kõidaks tulevikus aga oluliselt Skandinaavia transpordihuve,minult on siin Norras viimase 3-4 aasta jooksul küsitud asjade seisu kohta,sest pika rannajoone tõttu toimib eksport ikka laevadega.Aga siin on aga.Nii mehed on mulle seletanud,et laevade liiklus tormistel hooaegadel võib katkeda nädalaks,olen isegi näinud torme,mis lõõtsutavad rannikul 3-4 päeva.Samuti olla Rootsi import-eksportöörid väga tähelepanelikult asja jälgimas.
Ja miks mitte hakata selle pealt raha teenima ja hoida sedasi töös ühendus,mida meie enda ettevõtjad saaksid kasutada.
Mina olen raudselt raudtee poolt,see oleks hea valik ka lastelaste tulevikule.

Mitte eraldaS vaid eraldaKS. Ja mitte ehituseks vaid täiendavateks kuludeks.

http://majandus24.postimees.ee/4157669/ ... 1496936909

Euroopa Komisjoni otsuse peavad liikmesriigid veel kinnitama ja 110 miljonit jagunes laias laastus Leedule 98, Lätile 7 ja Eestile 5. Eesti osa mahub ilusti projektijuhtide palkadeks ja tuleb puudugi

Vähemalt on hea, et riigil on raha palju http://www.ohtuleht.ee/813061/eli-eesis ... ub-800-000
Mis sest, et regulaarselt lastele raviraha kerjatakse

Kui isegi rahad käes võib vabalt juhtuda, et ei tulegi raudteed. Mingi puu jääb ette

Kriku kirjutas:Lelle-Pärnu lõik pannakse 2019. aastal kinni ja kuni RB valmimiseni rongiga Tallinnast Pärnu enam sõita ei saa.

Lugedes kõrvalteemas seda "supervaguniäri" mõtlesin, et millega loomakari ja isiklikult Simsoni-blondu veel üllatada suudavad. Ja tuligi ära.
Pakkuda riigisiseseks transpordiks RB-d (ma ei teadnudki, et selle äärde tuleb rohkesti teivasjaamu) mida alles hakatakse projekteerima on siiani ületamatu tase.
Igasugu "raha ei jätku" inina peale tuletatagu meelde kuipalju visati lõdva randmega raha selle nn. eesistumise peale .
Prioriteedid on paigas!

Ma arvan, et Lelle-Pärnu on alles algus. Raha hakatakse ära tõmbama kõikvõimalikest ja võimatutest kohtadest.

A.