www.militaar.net

Ja, jah... Trumm omas headuses. Ei sobi sulle konkreetseteks vastusteks peale minu ju ka ei andrused ega toomased ega veel mõned. Kõik puha trollid ja vainlased... Õnneks elan ma Tallinnas.

Tänud, castellum. Lähen teen sellest säilikust võimalusel koopiad. Pärast leian ise need 30 minutit ja paneme mingi pikema nimekirja siia ülesse kommenteerimiseks.

Ühtlasi võiks üles riputada ka nimekirja viimase 20 aasta jooksul mittepakazuhha tingimustes ehitatud varjenditest...võrdluseks aastatel 1970-1990 ehitatute arvule.

Ehitusnormid ja reeglid tsiviilkaitse kaitse-ehitistele, aastast 1977
http://www.vashdom.ru/snip/II-II-77/

Niipalju sain ka mina targemaks, et lühend DEG ei tähenda antud dokumendis tõenäoliselt mitte degaseerimise seadet ehk gaasifiltrit, vaid "Diisel-Elektriline Generaator"
Venekeeles on see "DES". Seepärast on seal ka võimsus kilovattides taga. Seda oli väga üksikutes kohtades, kas juhtimiskeskustes või siis uuemates varjendites ning see võimaldas luksust, et laes põlesid lambid (kui elektrit enam polnud) ja ventilatsiooni ei pidanud käsitsi väntama.

Selline lihtne, nii elektri kui käsitsi väntamisega ja tolmufiltriga ventilatsiooniagregaat oli paigaldatud ka selles majas, kus lapsena elasin, kuigi antud akendega poolkeldrikorrus võis olla kirjas lihtradiatsioonivarjena.

Sama otsinguga mingi huvitav blogistiilis kirjutis Narva tsiviilkaitsest
http://www.stena.ee/blog/o-grazhdanskoj ... to-i-video
Pöörake tähelepanu varjendiosa konstruktsioonile - kui esimesel fotol sissepääsu juures on näha tavaline vundamendiplokkidest keldri sein, siis varjendi enda seinad (v.a vahesein kuskil ventsõlmes) on valatud betoonist, millest annavad tunnistust saalungilaudade jäetud triibud.


Siin tänase VF normid, mis enamikes osades viitavad samale 1977. a aktile
http://www.gosthelp.ru/text/Rukovodstvo ... pop23.html

Ma igaks juhuks mainin, et säästke oma aega, ärge tippige seda 100 aadressi siia käsitsi ringi vaid skänneerige see dokument sisse ja riputage siia. Säästate aega ja vaeva. Hea meelega loeks isegi seda nimekirja ja võrdleks tegelikkusega.

kui pildifail rahuldab, siis õhtul võin algust teha. Pdf-i siia panna ei saa üles. Materjali on 19 lk ja nimekirjas on natuke alla 300 objekti.
Näiteks Põhja-Tallinnas (selle esimeselt lehelt olid eespool toodud andmed) oli objekte kokku 76, sh II klass 3 tk, III klass 22 tk, IV klass 1 tk ja V klass 50 tk.
IV klass on tõenäoliselt kohandatud elumajade keldrikorrused (kud mitte ka suurte klaasakendega).

Kesklinn 132 objekti, sh II klass 6 tk, III klass 17 tk, IV klass 30 tk, V klass 79 tk. Generaatoriga 5 tükki, filtervendiga 81 tk, hermeetilisi 82 tk. (NB! ilmselt suur arv Stalini/Pätsu aegseid)
Lasnamäe 37 objekti, sh II klass 7 tk, III klass 9 tk, IV klass 8 tk, V klass 13 tk. Generaatoriga 7 tk, filterventiga 31 tk, hermeetilisi 31 tk. (NB! Suur arv nõuka ajal ehitatud ja tollase tsiviilkaitseloogika järgi).
Kristiine 19 objekti, sh II klass 3 tk, III klass 10 tk, IV klass 4 tk, V klass 2 tk, Generaatoriga 3 tk, filtervendiga 14 tk, hermeetilisi 14 tk
Nõmme 11 objekti, sh II klass 1 tk, III klass 3 tk, IV klass 1tk, V klass 6 tk. Generaatoriga pole ühtegi, filtervendiga 5 tk, hermeetilisi 5 tk
Mustamäe 6 objekti, sh III klass 6 tk, generaatoriga 3 tk, filtervendiga 6 tk, hermeetilisi 6 tk (kõik tööstusobjektid, ehitatud nõuka ajal ja loogikaga)
Haabersti 1 objekti, sh III klass 1 tk, generaatoriga 0 tk, hermeetilisi 1 tk, filtervendiga 1 tk (tehase Teras varjend, asub hoovi peal).
Pirita 1 objekt, III klass 1 tk, generaatoriga 0 tk, hermeetilisi ja filtervendiga 1 tk (tegu on teletorni varjendiga).

Mida tähendab, et pole filterventi või hermeetiline, ei saa kahjuks aru.
Seepärast ei kiirustanudki avaldamisega, et mitte anda verbaaseltele onanistidele uut hoogu, vaja oleks uurida miks ja kuidas.
Mittehermeetiline võis tulla nii sellest, et kelder oli akendega kui ka sellest, et spetskonstruktsiooniga varjendi metalluks oli EMEXisse viidud.
Sama ka vendi kohta.

Uusrajoonide (Lasna, Mustakas, Haabersti) paistab välja, et elurajoonidesse varjendeid ei ehitatudki. Maa-alused garaažid, "tilkuvate torudega kassikuse haisused keldrid" ei olnud varjendid. Põhja Tallinn ja Kesklinn oma suure arvu IV ja V klassiga lihtsalt näitavad, et seal oli "endisaegseid" ehitisi palju, paljud nendest olid juba vene ajal majavalitsuste vallata.
Selles seltskonnas võib olla enim pakasuhhat. Näiteks Mustamäele ei ehitatud elurajoonidesse ainsatki varjendit (Mustamäe ehitati täis alates 1960ndatest), kõik eranditult tööstusobjektidel (Juveelitehas, Leibur, Klementi, Mäealuse betoonitehas, Telefonivõrk Sõpruse pst 193, Põhja elektrivõrk Kadaka teel).

Seda parki tuleb vaadata selles kontekstis, mis linnaosad millal välja ehitati. Vanades linnaosades on kohe kaasavarana suur arv IV ja V klassi, tõenäoliselt on seal tegemist veel tuumarelva eelse aja ehitistega. Arvud on saadud akti vahesummadest, ridu endaid üle arvutatud pole.

Pildifail on ka OK.

Castellum kirjutas: Selle asemel peaks (kas selles või ka nt mingis muus teemas - nt "Mälestusi ja teateid tsiviilkaitsevarjenditest 1934-1991") praegu ainult koguma materjali, sest meie teadmised sellest väga suurest süsteemist on vägagi pinnapealsed.

Seemneks... minu panus siis
_________________________________________________________________________________________
Postimees 1930-1940.
Ainult varjenditega seonduv.
nn "Tsiviilkaitse väljaõppega" seonduva, KL õppuste, spetsametkondade/ühingute jms kohta praegu viiteid ei pane (seda materjali on ikka päris palju)

Postimees 05.10.1930 nr.270

Igasse majja gaasikindel ruum! Kaitseministeeriumi laiaulatuslik algatus.
Kaitseministeerium nõuab, et uues ehitusseadustikus sisalduks nõue gaasikindlate ruumide olemasolu kohta ühiskondlikes hoonetes ja kõigis suuremates linnades asuvates kiviehitustes.

Postimees 27.01.1933 nr.22

Eesti Punane Rist ehitab Tallinnas oma maja alla eeskujuliku gaasivarjukoha, milleks teedeministeeriumi poolt on lubatud tööliste palkadeks 500 kr. Nimetatud tööd tahetakse teha tööbörsilt palgatud töölistega hädaabitööde korras.

Postimees 11.02.1933 nr.35

Rakvere loss pakuks ka nüüd kaitset. Mõte keldreid kasutada moodsaks gaasivarjundiks. Neil päevil tegi õhukaitse liit Rakvere linnavalitsusele ettepaneku asuda linnale gaasivarjundi ehitamisele, ... Nüüd on linnainseneril kerkinud päevakorrale küsimus, kas ei saa gaasikaitse varjundit ehitada Rakvere vana lissialustesse keldritesse. ... nagu lossi vanadest plaanidest näha, peaks siin peituma selleks küllalt avaraid võimalusi.

Postimees 22.04.1933 nr.93

Gaasivarjundeid ehitama. Teedeministeeriumi peeti asutiste vaheline nõupidamine gaasivarjundite ehitamise asjus. Teede- ja kaitseministeeriumi algatusel on koostatud määruse kava, millega kavatsetakse eeskätt varustada nendega linnad ja teised tihendamini asustatud kohad. ... Gaasivarjundid on mõeldud kas kollektiivsed, s. s. teatava raiooni elanikkude jaoks või varjundid ainult ühe maja elanikkudele.

Postimees 19.07.1933 nr.166

Narva maa-alused käigud gaasivarjendeiks. Kui need vastavalt korda seatakse, siis võib sinna mahutada gaasihädaohu puhul peaaegu kogu Narva elanikpere. Allmaalinna gaasikindlaks kujundamisel kavatsetakse ehitada käikude avauste ette gaasikurnad ja ventilaatorid. Samuti kavatsetakse jaotada käigud üksikuteks kambriteks, ... varustatakse gaasikindlate ustega ning elektrivalgustusega.

Postimees 26.05.1934 nr.140

Paide saab gaasivarjendi. Paide gaasikaitse komando pealik A. Muskat hakkab neil päevil ehitama oma maja alla moodsat gaasivarjendit, mis oleks siis ka esimeseks sellesarnaseks Paides. Varjend tuleb võrdlemisi avar, mahutades paarkümmend inimest.

Postimees 21.06.1934 nr.167

Gaasikindlate varjendite raioonid Tartus. Teedeministri määruse järgi oleks Tartu linnas gaasikindlate varjendite ehitamine 1. raioonis, mis on ümbritsetud loode poolt Laia ja Vene tänavaga, ida poolt Narva ja Fortuuna tänavaga, kagu poolt Lodja tänavaga ja edela poolt Karlova, Riia, Ülikooli ja Gustav-Adolfi tänavaga. Teiseks gaasikaitse varjendite ehitamise raiooniks oleks raioon, mis piiratud Viljandi ja Julius Kuperjanovi tänavaga loode poolt, Kastani tänavaga ida poolt, Riia tänavaga kagu poolt ning raudtee maa-alaga. Linnavalitsus ei ole saanud määruse suhtes veel oma seisukohta võtta.

Postimees 17.10.1934 nr.284

Otepää Linnamäe saladused päevavalgele. Salakäigud tahetakse lahti kaevata ja ümber ehitada gaasivarjendiks. Otepääl on päevakorrale kerkinud Linnamäe salakäikude väljakaevamine. Hiljuti korraldati kohapeal kaitseliidu gaasipääliku V. Jentsoni poolt gaasikaitse kohta ettekanne. Koosolekul võeti üles küsimus Linnamäe salakäikude avamise kohta ja nende muutmine gaasivarjendiks. Otsustati pöörduda haridus-sotsiaalmin. poole palvega, et Linnamäel, mis on muinsuskaitse all, lubataks läbi viia arheoloogi juhatusel kaevamistöid ja sealsed salakäigud avada. Need tahetakse gaasivarjendiks ümber ehitada.

Postimees 12.03.1935 nr.70

Otepääle ehitatakse Gaasikaitse varjund. Eeltuleval kevadel hakatakse Otepää linnamäel Kaitseliidu ja tuletõrje ühisel jõul lahti kaevama endisi Otepää maalinna maa-aluseid keldreid, ümberehitamiseks gaasivarjendeiks. Kaevamisteks on luba saadud vastavatelt võimudelt eriteadlase juuresolekul.

Postimees 25.05.1935 nr.141

Tapa saab gaasikaitsevarjendi. Elulisemaks küsimuseks Tapal on osutunud gaasikaitsevarjendi ehitamise küsimus. Et see hädatarvilik, selles pole olnud lahkarvamisi, kuid rohkem peamurdmist on olnud sobiva asukoha leidmisega. On kaalutud selle ehitamist suvel püstitatava uue tuletõrje pritsikuuri, kuid ka möödunud aastal ehitatud algkoolimaja juureehituse alla. Nüüd on siiski sobivamaks leitud algkoolimaja. Vajalikud gaasikaitsevarjendi kavandid ja kalkulatsioonid lastakse valmistada Õhu- ja Gaasikaitse Liidul.

Postimees 22.12.1936 nr.346

Esimene gaasivarjendiga ehitus Valgamaal. Uude Tõrva apteegimajja on ehitatud ka esimene gaasivarjend Tõrva linnas. Esialgu pole see varjend siiski töötamisvõimeline, kuna tal puuduvad vastavad gaasikurnad, millisedtahetakse aga korda seada sõjaohu korraks. Varjendi ruumi kasutatakse praegu keldrina. Sõjaolukorras on ta võimeline mahutama enesesse kolmandiku harilikust Tõrva tururahvast. Maja ehitajaks on kohalik apteegiomanik mag. J. Bergmann.

Postimees 22.09.1937 nr.256

Narva linnavalitsus on otsustanud linnavalitsuse personali jaoks ehitada gaasivarjendi raekoja juurde, mille ehitustööd algavad lähemal ajal. Lähemal ajal tuleb ka linnavalitsuses kõne alla üldise gaasivarjendi ehitamise küsimus, milledeks kavatsetakse kasutada maa-aluseid võlvkäike, kuhu tuleksid ehitada vastavad vaheseinad.

Postimees 19.09.1937 nr.253

Tallinn ehitab õhukaitsevarjendeid. Harjumäe alla võib mahutada 6000 gaasihädalist. Rootsiaegsed kasematid gaasikindlaks.
Viimasel ajal on meil järjest rohkem rõhku panema hakatud õhu- ja gaasikaitse arendamisele. Ellu kutsutud on rohkesti vastavaid gaasitõrjemeeskondi, selgitatud õhu- ja gaasikaitse tarvidust laiemates hulkades, muretsetud tehnilisi abinõusid jne. Ülevaade varjendite ehitamisest Tallinnas.

Postimees 04.04.1937 nr.90

Missuguseid gaasi- ja pommikindlaid varjendid peame ehitama. Adolf Kure, gaasikaitse instruktor.
Eesti on oma asendi tõttu neid riike, mis on eriti tundlikud igasuguste sõjaliste kallaletungide ees. Meie oludes on kaitseviisidest kõige tõhusam elanikkonna ühiskaitse, mis teostatakse gaasi- ja pommikindlate varjendite abil. Ülevaade varjendite liikidest, ehitamisest.

Postimees 06.04.1937 nr.92

Gaasi- ja pommivarjendite ehitamine. Kuidas neid muuta gaasi- ja pommikindlaks. Võimalustest Tartu oludes.
Adolf Kurg, gaasikaitse instruktor. Ülevaade gaasi- ja pommivarjendite tähtsusest, ehitamisest ja nõuandeid kaitsekindlate varjendite ehitamiseks.

Postimees 18.04.1937 nr.104

Kuidas kasutada varjendit ja korraldada selles õhuvahetust. Milliseid kurnasid tarvitada.
Adolf Kurg, gaasik. instruktor. Ülevaade varjendite ehitusest ja kasutamisest. Nõuanded.

Postimees 25.04.1937 nr.111

Kuidas sisustada gaasivarjendit. Ainult otstarbekohaselt sisustatud varjend võib anda küllaldast kaitset.
Adolf Kurg, gaasikaitse instruktor. Õpetusi varjendite varustamiseks ja sisustamiseks.

Postimees 27.07.1937 nr.199

Mõjuv abinõu gaasiohu vastu. Eesti konstruktorite ehitatud täiuslikud gaasikurnad.
Gaasikurn "T-M-40", käsitatav käsitsi ja elektrijõul. 26. juulil demonstreeris leitn. Th. Tomson ajakirjanikele tema enda ja A. Madvärki poolt konstrueeritud kodanlikuks gaasikaitseks valmistatud ajakohaseid gaasikurne. Konstruktorid on küsimusega tegelnud aastaid, mille tulemuseks on ehituselt viimistletud, suure gaasi kinnipidamise võimega, lihtsalt käsitletavad ja portatiivsed gaasikurnad.

Postimees 03.06.1938 nr.150

Kodanliku õhukaitse üldkava kinnitati. Sunduslik õhukaitsekorraldus neis kohtades, kus vähemalt 3000 elanikku koos.
1. juunil toimunud vabariigi valitsuse koosolekul vaadati läbi ja kinnitati kodanliku õhukaitse üldkava, mis on täiendavaks vahelüliks kodanliku õhukaitse seadusele.

Postimees 16.12.1938 nr.341

Narva maa-alused käigud gaasivarjendeiks. Ühenduses gaasikaitse kavakindla korraldamisega on Narvas võetud kaalumisele küsimus, kas vanalinna maa-aluseid võlvkäike oleks võimalik kasutada gaasivarjenditena.

Postimees 18.11.1938 nr.313

1000 tartlasele õhukaitsevarjend. Tähetornialused käigud on varjupaigaks sovivad. Osa varjendeid kino "Centrali" alustesse keldritesse.
"Postimehe" ajakirjanikuga vestles Kodanliku Õhu- ja Gaasikaitse Ühingute Liiduinstruktor A. Vanema. Koos Tartu tuletõrje brigaadipealiku J. Rooga vaatas A. Vanema üle Tartu varjendeid ja selgitas välja uute ehitamise võimalusi. Tartu varjenditest lähemalt.

Postimees 03.02.1939 nr.33

Hoogne gaasikaitse organiseerimine Narvas. Raekoda ehitatakse tule- ja gaasikindlaks. ... Hoogsat tegevust arendavad selles suunas eeskätt kohalik õhukaitseühing, samuti E. P. Risti komitee, kaitseliit ja tuletõrje. Suuremal arvul on soetatud gaasitorbikuid ja on korraldatud vastavaid kursusi. Praegu on käimas gaasikaitse õppused kooliõpetajatele ning lähemail päevil algav ad samasugused kursused vanemate klasside õpilastele.

Postimees 23.01.1939 nr.22

Narva maa-alustest käikudest saab gaasivarjendeid. Inspektor Arro ja siseministeeriumi politseitalituse arhitekt V. Seidra viibisid Narvas, kus koos linnapea J. Lusti, linna inseneride E. Otsingu ja Triegeldtiga selgitasid gaasivarjenditena ära kasutada vanu maa-aluseid võlvkäike ja rootsiaegseid elamute keldreid, mis on väga tugevasti ehitatud, nii et nad sobivad ka pommivarjendina.

Postimees 05.07.1939 nr.176

Pukas moodustati K. Õ. üksus. Puka Kodanlikku Õhukaitsesse kuulub 107 meest ja 55 naist. Kohapealseks K. Õ. juhiks on Aug. Kärstna, abiks Ed. Lind: Rakendusosakonna pealikuks on J. roosimäe ja abiks A. Märits. Tegevusjuhiks on K. Possul, lektoriks dr. R. Käbin. Peale nende määrati kindlaks kõik allüksuste juhid ja koosseisud. Edasi on Pukas arvatud K. Õ. tarvis sõjahädaohu puhuks kaheksa paremat keldrit varjenditeks ning koostatud üksikasjalik kava.

Postimees 07.06.1939 nr.151

Põltsamaa lossi keldrid gaasivarjendiks. Põltsamaal kutsuti hiljuti ellu kodanliku õhukaitse ühing, kes energiliselt asunud oma ülesannete täitmisele. Ühingu ringkondadest kuuldub, et Põltsamaal kavatsetakse vastavalt ümber ehitada vana lossi keldrid, et neid tarviduse korral võiks kasutada gaasivarjenditena. Lossialused keldrid on paksude kivimüüridega ning õige avarad. Senini on need seisnud peaaegu täiesti kasutamata. Keldrid on avarad, et sinna võiks mahutada hulka inimesi.

Postimees 17.05.1939 nr.132

Tõrva esimene gaasikaitseruum. Esimesena Tõrva suurehitusest saab omale mürsukindla gaasikaitseruumi maja keldrikorral praegu ehituselolev Tõrva ühispanga maja.

Postimees 31.01.1939 nr.30

Õhukallaletungid on kardetavad ainult organiseerimata tagalale. Juba rahuajal tuleb kõiki kodanikke ette valmistada õhuhädaohu vastu.
Õhurünnakutest. 250 kg pomm on võimeline purustama 6-korse maja. Kõige õhtlikumad pommid. Kodanike väljaõpetamine õhurünnakute kaitseks.

Postimees 02.02.1939 nr.32

Elanike enesekaitse pommilennukite vastu. Enesekaitseks õhu- ja gaasiohu vastu on tarvis rakendada 20% asulate elanikkonnast.Olulisem kaitseabinõu on teadlik olek ja õige käitumine. Ühingud õpetavad ja organiseerivad elanikke kodanlikuks õhukaitseks. - Gaasitorbikud tulevad peatselt müüdile. Õhukaitse propaganda nädala puhul kirjutanud mag. chem. E. Umblia.
Abinõud õhurünnakute kahjulike tagajärgede välitimiseks. Kodanike käitumine õhurünnaku ajal. Põhjalikud juhtnöörid.

Postimees 05.01.1940 nr.4

Õhukaitse määrustikust ja selle reeglite täitmisest.
Kontrollitakse elamute KÕ ettevalmistustöid. Kas pööningul on juba veenõu, labidaid ja kirveid?

http://dea.nlib.ee/index.php?lid=1&byea=1930

Hakkame siis otsast peale.
Täname kaasfoorumlast Castellumit, tänu kellele need materjalid siia teie ette jõuavad.
3 esimest lehte

Põhja-Tallinna ülejäänud, viimasel lk arv 341 on ilmselt trükiviga, peab seal olema nähtavasti 34.

Varjendid Kesklinn I osa

Kesklinn II osa

Kesklinn III osa

Varjendid Lasnamäe

Varjendid Kristiine

Varjendid Nõmme