ja jälle liikvele kolonni sabas, pealik siis jagas veits näpunäiteid ka eelseisva marsruudi kohta; et asi lihtne, üks vasakpööre ja üks parempööre ja olemegi kohal! ei saanud frantzus muidugi vait olla ja küsis et kas pöörete järjekord on ka oluline? lasi selle küsimuse sujuvalt kõrvust mööda, st et võttis seda naljana, ja nalja ma võisin ikka veits teha kui me omavahel olime, see õigus oli mul tasapisi väljateenitud, aga alati ta ei pruukinud naljast aru saada, aga eks me olime ca aastaga üksteist tundma ka õppinud ja enam-vähem teadsid kust kohast piir läheb! kõnnumaad on veel mingi 30km, siis vasakule asfaldile ja ca100km otse ja siis ca1km paremale Karakumi kõrbesse ja olemegi oma dislokatsiooni paigas, ja tema on seal samas kohas korra olnud! lihtne ju
. oligi lihtne, ainuke häda selles et kohe-kohe läheb pimedaks ja see asfaldiosa on noolsirge tee ei kuskil, kõrval jookseb raudtee liin ja ei mingit asustust, on oht et juhid jäävad tukkuma roolitaga, niigi poolik öö juba seljataga! ja et seda ohtu vältida tehakse iga tunni tagant väike paus; see olevat plaanitud tegevus mis tugines pealiku isiklikele kogemustele eelmisest korrast. oli olnud 4 tukkumajäämist, aga lõppesid kõik õnnelikult sest kõrbes ju eurokraave teeääres ei ole, lihtsalt asfalt läheb sujuvalt liivaks üle, ja mitte tuiskliivaks vaid kõva pind ikka. frantzusi õnnetuseks oli vihmasadu ka lõppenud, lootsin nii väga et asfaldi peal lööb vesi autoküljed veits puhtamaks pasast, aga asfalt oli juba kuiv! noh vähemalt olid klaasid-tuled pimedas puhtad. sabas loksudes ei olnud igav kah, paar tehnilist stoppi oli ka! üks stopp oli põhimõtteliselt ette teda, üks ZIL vajas aeg-ajalt vee lisamist jahutussüsteemi sest kompressori kaane vahelt jooksis vaikselt välja ja seda ei hakanud keegi teepeal lahkama sest võis ka kuskill pragu sees olla, autojuhile olid sõnad peale loetud et jälgida mootori temperatuuri ja mitte mingil juhul ei tohi mootorit keema lasta! ZIL oli ju väga tundlik selles suhtes, noh sama lugu mis tänapäeval 6-silindriste BMW-ga et kui keema lased siis plokikaane tihend peetis ja halvimal juhul ka kaan kõver. teise ZIL-i minestamine oli veits kurvem, katkine ventika rihm peksis jahutusradika sodiks ja see jooksis nagu mahlakask, õnneks oli terane autojuht ja jättis kohe masina seisma kui kapoti alt imelikke helisid tulema hakkas ja mootorit sisse ei kõrvetanud! radikat päästemeeskonnas ei olnud, ja autot maha jätta ka ei kannatanud sest tegu oli suht spetsiifilise varustusega töökojaga! kutsuti siis kokku pädev tehniline konsiilium koosseisus: pealik, zampoteh ja frantzus; raadio teel vist arutati asja ka staabiülemaga; ja üksmeelselt otsustati et ZIL-le kolmnurk ette ja Kraz-le sappa! poisid hakkasid kohe tegutsema, aga konsiiliumil järgmine mure, et mis me nende kolme sõdalasega teeme, et ZIL-i kabiini neid jätta ei saa sest külm ja niiskus teeb neile liiga, päeval oli küll soe kui päike paistis, kohati isegi üle 20 plusskraadi aga õhtul kukkus temperatuur koos päikesega nulli ja +5 vahele! frantzus "sõltumatu sõjasulaste ametiühingu sõltumatu esindajana" tegi ettepaneku et sõdalased võib ju willisesse mahutada, et mul ju kolm vaba kohta olemas, ja piletiraha ka ei küsiks vaid las pesevad frantzusi willise homme pasast puhtaks! pealik tegi selle jutu peale suured silmad et mis ajast frantzus on hakanud willise pesul võõrtööjõudu kasutama, et see ei olevat ustaaviga kooskõlas
. õigus tal oli, sest pigem pidi frantzus kaikaga abilisi eemale peletama kui willist pesi, kedagi teist ligi ei lasknud, no mõni õnnelik sai ehk ämbriga vett tuua! zampoteh vaatas asja kõrvalt, et pealiku ja frantzusi vahel kisub asi inetuks ja tegi ettepaneku need kolm sõdalast oma " buhankasse" mahutada! et istekohti küll ei ole aga paar kanderaami ikka seinal on ja põrandal ka ruumi piisavalt, ja soe õhk ka täitsa olemas! no seekord sai kirik keset küla pandud tänu zampotehile! olen temast vist rääkinud, idamaiselt viisakas ja rahumeelne mees, rahvuselt korealane, ja ametialaselt igati pädev ja autoriteetne kuju heas mõttes; ja frantzusi lainepikkused sobisid temaga ikka väga hästi, oli vastastikune respect, muidugi ei tohtinud frantzus ära unustada oma veits alamat positsiooni. kolonni sabas sõites oli see hea et peale seisakut hakkasid ju kolonni taga ajama, ja kiirused läksid kohati nii suureks kui torust tuli, ja Kraz suutis seda töökoda järel vedada nagu nuustikut asfaldil! loksusime kolonni sabas, aga mingi 20km enne viimast parempööret andis pealik käsu mööda kimada, tea kas tahtis jälle kontrollida frantzusi võimeid maastikul orienteerumises
. tee kõrval lookleval raudteel oli igasugused km postid väga selgelt nähtavad, ja kaardil oli ka täpselt ära näidatud mis posti juures parem pööre tuleb! mingi paar km enne pööret näen et vastutulev kolonn pöörab ka samale rajale, juhtisin ka pealiku tähelepanu sellele et kas me polegi seal platsil üksi? vastutulev kolonn ei olnud pikk, ainult kaks KAMAZI ja ühel köök ka sabas; aimasin halba! pealik sai ka kohe teemale pihta et see meie oma köögitoimkond
. ja frantzusil tekkisid veel ühed kahtlused sest köögitoimkonna pealikuks oli hoz-zvoodi hohollist prappor, ikka väga tuttav frukt! kihutasime siis neile järgi, ega mingi km pärast oligi lõpppunkt; pealik käskis kohe köögi juurde kimada ja kõik tuled põlema panna et veits valgem oleks! kokad juba jooksid ümber katla prappori oskuslikul juhtimisel, pealik kobis ka autost ja prappor kohe jooksuga ette kandma miks nii ja mitte naa! nägin juba roolitagant tulede valguses et prappori nina ikka päris punane
. prappor sai ikka korraliku epistli koheselt kätte, aga seda enne kui muu manschaft kohale jõudis, teadsin et neil on ka aegajalt muid diile käigus ja pealik ei taha prapporit avalikult hukata! kobib siis pealik autosse tagasi, pobiseb omaette et kuradi hoholl ei suuda isegi kahte päeva korralik olla! ja käskis ruleerida väljaku kaugemasse nurka, et see on see koht kus mõttetud autod seisma hakkavad eesotsas frantzusi willisega, et nüüd hakkavad töökojad mingit mustrit üles seadma! edasised korraldused olid et kui ohvitseride ühiselamu kohale jõuab siis tema kohver jälle sinna toimetada, ja edasine vastavalt üldistele korraldustele; ühesõnaga et frantzusi töö on hetkel tehtud ja edasi saagigu pekki või närigu muru
! aga prappori odüsseiast rääkis mulle peakokk kui peale suurema summa söömist ja magamaajamist jäime kahekesi a`la carte roogi nautima ohvede laua taha! nad olid meist ju pidevalt tund-kaks eespool liikvel, ja ilma kiiruse piiranguta liikvel, seega oli aega sitaks! ja kui nad Amudarja orus tsivilisatsioonis olid siis ei saanud prappor kuidagi peatumata külapoest mööda sõita ja oli sealt võtnud ikka mitu peetveini ligi! enne lõunat oli ta tagasihoidlikult ainult ühe veini hingealla kuuganud, ja lõunaajal polnud keegi sellest arugi saanud! peale lõunat oli läinud veits julgemaks, tõmbas vähemalt kolm peetveini hinge alla; peakokk oli ju temaga samas autos ja teadis täpselt enam-vähem mis toimus! siis oli prappor oma planseti ka lahti teinud ja top-sekret kaardi välja tirinud et autojuhti õpetada õige teeotsa leidmisel! oli seal prappor seletanud autojuhile igasuguseid numbreid ja viitasid, et noh aitaks ka teda pimedas suundade jälgimisega! prappori õnnetuseks oli autojuht rahvuselt kreeklane, nime kahjuks ei mäleta aga zirtaki samm oli tal küll juba sündimisest saadik jalas; kuskilt Musta mere äärsest vanast kreeklaste kolooniast ta pärit oli! ja õnnetus seisnes selles et too kreeklane ei teadnud araabia numritest suurt midagi; kunagise Rooma keisririigi alamana olid rooma numbrid talle kodusemad! mingil hetkel oli peakokk kobinud Kamazi kabiini magamiskohale pikutama, ja ärkas alles siis kui suurem kisa lahti läks! no prappor oli ka tukkuma jäänud, ja autojuht otsis ausalt maamärke tee äärest aga mida ei tulnud seda ei tulnud! õnneks tuli prapporile häda kallale, ja auto tulede valgel oli näinud raudtee postil km märki mis olnud ikka väga vale, mingi 50km teeotsast mööda kimanud! selle kisa peale oli ka peakokk üles ärganud, ja autojuhile oli karm käsk kätte antud et lapats põhja vajutada, et peame enne põhikolonni kohale jõudma, et küll me pärast ennast välja vabandame seoses katla põletitega tekkinud tehniliste probleemidega mis on hetkel õnnelikult kõrvaldatud
. ausalt öeldes prappori plaan oli hea, aga miski 10 minutit jäi lihtsalt hiljaks, ja jäi vahele. öhtusöök muidugi nihkus ka mingi 1,5h edasi, ja ikka uneaja arvelt.
.
