www.militaar.net

Suitsevad nad raisad paljud kui pikemalt käima jätta, eriti kuulsad on Volvo FH seeria veokid, on miskine loll eripära.

Ehk siis et külma mootorit käivitades ei tahma, aga kui pikemalt käima jätad, kukuvad suitsema.
Eriti just Volvo FH? Tuleb ehk kõrva taha panna..

Aga mida teevad näiteks Volvo FL seeria masinad..?

Mul tekkis üks küsimus. Kas ei olnud KAMAZ esimene N. Liidu auto millel õhu mahajoostes pidurid peale läksid? Kas ei olnud ZiL -il ja MaZ -il nii, et nii kui õhk maha läks kadusid ka pidurid? Pean silmas neid vanema otsa masinaid aastatest 70 ja 80.

Ja nii ongi..
Tegelikult ei jõua tehnilisi parameetreid ära imestada. 9liitrine V8 mootor üüratu 3000 pm kanti maksimumpööretega arendab törts üle kahesaja hobujõu.
Nagu 6liitrine Volvo..
Ja tekibki tohutu õhureostus.. Toitesüsteemi omapära..

Kamazi mootor on 10,85 liitrit.
Sellest võiks muidugi autodest sõna võttes ikka aru saada, et Kamazil oli ilma turbota diisel.
Turbota diislid ongi taoliste näitajatega. Näiteks Chevrolet 6.2 V8 diisel on vaid 130 hobujõudu.
Mis annab analoogse erivõimsuse.

Aga probleem polegi niipalju võimsuses kui arendatavas pöördemomendis, mis veokile on tähtsam.
Sellest ka üüratud pöörded ja ülekanded, et suht nõrk mootor jaksaks vedada (toss ja küttekulu lisaks).

Illike kirjutas:Mul tekkis üks küsimus. Kas ei olnud KAMAZ esimene N. Liidu auto millel õhu mahajoostes pidurid peale läksid? Kas ei olnud ZiL -il ja MaZ -il nii, et nii kui õhk maha läks kadusid ka pidurid? Pean silmas neid vanema otsa masinaid aastatest 70 ja 80.

Seda peaks täpsemalt uurima, kuid kipun arvama, et sul on õigus - "ohutute" pidurite kontseptsiooni tõi Kamaz ja sealt levisid need mujale, ka uuemad Zil-130-d evisid selliseid suuri pidurikambreid rublaajal lõpus.

Aga probleem polegi niipalju võimsuses kui arendatavas pöördemomendis, mis veokile on tähtsam.
Sellest ka üüratud pöörded ja ülekanded, et suht nõrk mootor jaksaks vedada (toss ja küttekulu lisaks).

Jutt jumala õige.
Eks suur osa kehvas väändemomendis ole ka kolvikäigu ja silindriläbimöödu suhtarvus.

Ja kui vikit uskuda siis Kamza mootoril oli see täpselt 1. Ehk siis 120mm. kumbki..

Nagu kiirekäigulistel sõiduautomootoritel. Küllap oli nõukogude inzeneride mõttearendus ajast ees..

Vördluseks näiteks Mersu 6liitrine ja kuuesilindrine igiliikur samast pölvkonnast tehase markeeringuga OM 366.

Silindri läbimööt 97,5mm.
Kolvikäik 133mm.

Agregaadi tootlikus pöördemomendi osas nii 15% parem, rääkimata kestvusest..

Kusagilt oleks nagu kõrva jäänud jutt,et Kamaz-i mootor ameerikamaalt pärit. Kas sel ka miskit tõde taga seda küll ei tea väita.

maanus kirjutas:Kusagilt oleks nagu kõrva jäänud jutt,et Kamaz-i mootor ameerikamaalt pärit. Kas sel ka miskit tõde taga seda küll ei tea väita.

Kamaz-740 mootor peaks olema venelaste oma toodang pärit JaAZ-st.

von manstein kirjutas:

Jällegi kord pean lgp. kaasfoorumlasele pettumuse valmistama.
Nimelt on seal sistem nõnda kavalalt ja lollkindlalt ehitatud, et paljalt vooliku lahtiühendamisest ei piisa. Ühendustes (nii skndinaavia, kui € standard) on sisse ehitatud klapid, mis peatavad õhu voolikut lahti ühendades. Nii võib lihtne poolhaage kallakule parkides ja haagise enda käsipidurit unustades vabalt jooksu panna, kui voolikud lahti ühendatud (järele proovitud ).

Mis jutt, kässar on peale voolikute lahtiühendamist peal mis peal. Juhul muidugi kui haakel on vähemalt üks telg vedruakukambritega..

Skeemi leiab Trummi toodud viitelt. Jooniselt kolm..
http://www.e-ope.ee/_download/euni_repo ... amber.html

Ju siis mulle tehniliselt mittekorras haaKed ette juhtunud, mida paar aastat oli võimalus sadamatest lugematul arvu vedada, lühemate otste jaoks ei olnud tarvidust voolikuid ühendada, eeldusel et haakel õhud üleval. Uuematel haagtel käsipidur eraldi nupu all kenasti.
Aga ma selline lihtne praktik, ilusa pildi ja jutu vasta ei saa...

FL6 suitsemist ei oska kommenteerida, aga vana tehniliselt korras, (pihustid jms mudru kindlalt ok), F7 (ka F10/12) ei kannatanud sugugi pikalt tiksumist, mootor jahtus maha ja külmalt oli kohe vine üleval. Kui siis hääle puhtaks köhisid oli pahandus kerge tulema...

Ju siis mulle tehniliselt mittekorras haaKed ette juhtunud, mida paar aastat oli võimalus sadamatest lugematul arvu vedada, lühemate otste jaoks ei olnud tarvidust voolikuid ühendada, eeldusel et haakel õhud üleval.

Miks siis mittekorras..

On ka haakeid ilma vedruakukambriteta. Neid lohistab küll koha pealt, hoolimata kas haake paakides on õhku või mitte.
Ja kas voolikud on taga või mitte..

Kui aga käru mõni telg (mitte ilmtingimata kõik) on varustatud vedruakukambritega peab voolikud taha panema, et kässarit maha saada..

Sellepärast ongi kaks kontuuri..

Kui vaatad näiteks veduki ja poolhaagise vahel olevaid õhuvoolikuid, siis näed, et neid on kaks - punane ja kollane. Pidurite rakendumisel "lahkub õhk" ainult ühest kontuurist.

lühemate otste jaoks ei olnud tarvidust voolikuid ühendada, eeldusel et haakel õhud üleval. Uuematel haagtel käsipidur eraldi nupu all kenasti.

Ja nii ongi..

Muidugi peab käru olema väga heas konditsioonis ja ideaalselt õhku pidama.

Praktikas tuleb aga säherduste avariiliste episoodide lahendamiseks kasutada välist suruõhuallikat..

Enda "eurovasikas" selline:


Ja manuaalne juhtpaneel vasakus esinurgas:



Käepäraselt on välja toodud kummilutuga kaetud õhuotsik.

Lääne Maleva BTR80 -> http://laanlane.ee/article/fotogalerii- ... %C3%B5isas

Kaitseliit sai kokku 6 "Peetrit", saanud malevad olid Harju, Rapla, Lääne KL ülema käskkirjaga. Pikemalt on sellest juttu viimases KK-s, seda küll Järva maleva vaatenurgast. Link on ise siin: http://issuu.com/kaitse_kodu/docs/kaits ... _2013_veeb , lehekülgedel 27-34. Idee kohaselt saaks need soomukid algselt teha TACiks(liikuvaks juhtimispunktiks), kuna nii kui nii hetkel on need mehitatud veoautode peal, mille soomuskaitse on null. Eks soomuk renoveerimine maksab palju, aga selle veel juhtimissoomukiks tegemine veel rohkem. Eks mu märg unistus on see, et KL saaks endale oma soomusjalaväe aga noh see ideede tasemele hetkel jääb.

Kuna tegemist on 6 ühikuga, vb lisada lisakonstruktsioone, mille läbi oleks Peetrid efektiivsemad korrusmajade, vms puhastamiseks (terrorismi vastased harjutused jne: sisenemine liinibussi, hoonesse, rongivagunisse vms). Samas lisada saaks ka "kanala aia", sest kokku on neid nii vähe, seega on see tagasihoidlik väljaminek.

Lihtne matemaatika annab eraldatud soomukite arvuks siiski 5x2+3 ehk siis 13...

No kui KK!-s oli juttu Järva soomusmasinatest, Tallinn on juba enda oma valmis keevitanud. Minu meelest oli ka Tartul äkki. Ei maksa olla nii pessimistlik ja teadjamees kohe.