Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

[Viiskümmend]

Kui natuke googeldada siis EPL aasta tagasi:

NATO–Vene alusakt jätab üleliia palju tõlgendamisruumi

Ekspertide hinnangul pole NATO-l mõtet aluslepingust kinni pidada, sest Vene pool on seda juba rikkunud.

Joosep Värk

Augusti keskel Riias visiidil olles välistas Saksamaa liidukantsler Angela Merkel NATO alaliste sõjaväebaaside paigutamise Baltimaadesse. Tema hinnangul välistab selle lihtsalt 1997. aastal sõlmitud NATO–Vene alusakt. Ta viitas alusakti lausele, kus on kirjas: „NATO kordab, et praeguses ja ettenähtavas julgeolekukeskkonnas korraldavad liitlased oma kollektiivse kaitseja teised missioonid, kindlustades vajaliku interoperatiivsuse, integratsiooni ja võimekuse tugevdamisega, mitte suuremahuliste ja alaliste lahinguvägede paigutamisega piirkonda.” Ühe Eesti ametniku sõnul võib võti peituda selles, et Merkel kujutleb oma vaimusilmas linnasuuruseid sõjaväebaase nagu Saksamaal Ramsteinis. Selliseid baasid on tõesti suuremahulised, nagu leppes on kirjas, ning siinmail peetakse silmas oluliselt väiksemaid, pigem pataljonisuuruseid üksusi. Teistel hinnangutel toetus Merkel avaldust tehes hoopis sõnademängule. Täpselt samamoodi mängis sõnadega ka Valge Maja julgeolekunõukogu Euroopa asjade juht Charles Kupchan möödunud nädalavahetusel. Laupäeval peetud pressikonverentsil vastas ta reporteri küsimusele nõnda: „Nagu te teate, on olemas selline leping nagu NATO–Venemaa alusleping, mis käsitleb alaliste baaside loomist, ja NATO on praegu olukorras, kus me hoidume sellisest suunast. Seega ma arvan, et oluline on pigem sõna püsiv kui alaline – me näeme püsivat rotatsiooni, püsivaid harjutusi, et tagada kindlustunne Eestis ja teistes Kesk- ja Ida-Euroopa riikides ning turvalisuseks vajalik NATO kohalolek.” Seega alalisi baase Eestisse ei pruugi tulla, aga see ei välista, et siia võivad tulla paarikümneks aastaks pikaajalise rotatsiooniga baasid, mida võiks nimetada püsivateks. Kõrvaltvaatajale jabur sõnademäng võib aga tegelikult olla otsustav – alalisi baase ei tule, püsivad tulevad. Sama asi, lihtsalt erinevalt pakendatud. Erineval pakendamisel on põhjuseid mitu. Esiteks ei rikuks NATO seeläbi alusakti, mida seni on peetud oluliseks, sest sellega näidatakse, et allianss on aus ja lepetest kinni pidav partner. See annab Venemaale vähem legitiimseid võimalusi NATO-t lepingu rikkumises süüdistada, samal ajal on NATO-l võimalik suurendada oma kohalolekut Ida-Euroopas ning seeläbi suurendada selle piirkonna turvalisust ja usku NATO usaldusväärsusesse, mis on oluline psühholoogilise sõja osa. Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ütles siis, et Merkeli väide põhineb valel eeldusel, sest tema hinnangul see lepe enam ei kehti. „NATO–Vene alusleping kaotas defacto oma kehtivuse juba 2008. aastal, millal Venemaa ründas Gruusiat eesmärgiga mitte lubada NATO laienemist Lõuna-Kaukaasiasse. Peale selle on Venemaa nii oma ametlike kaitsedoktriinide kui ka muu tegevuse kaudu üheselt määratlenud NATO kui oma julgeoleku suurima ohuallika,” sõnas Mihkelson. „Seetõttu oleks loomulik, et ka NATO riigid määratleksid selgelt oma positsiooni.
Neljapäeval Walesis algavaks NATO tippkohtumiseks on Eestil ametlikult viis soovi: põlistada senine liitlaste kohalolek, tugevdada NATO kohalolekut: näiteks varustuse ja relvastuse eelpositsioneerimine ning staabielementide paigutamine, parandada NATO kiirreageerimisvõimet, konkreetsed plaanid kõige eelneva kohtaja nende õppustel läbiharjutamine, kindel rahastamine: riikide liikumine 2% kaitsekulutuste poole. Pühapäeval kirjutas Saksa ajakirja Spiegel veebiportaal, et tegelikult on Eestil koos Läti, Leedu, Poola ja Kanadaga veel üks salasoov. Ajakirja andmetel tahavad need riigid, et NATO–Vene alusakt tühistataks sootuks. Juba eespool tsiteeritud alusakti lõigus on kirjas, et praeguses ja ettenähtavas julgeolekukeskkonnas suuremahulisi ja alalisi lahinguvägesid siia piirkonda ei paigutata. Kriitikute hinnangul on tänu sellele lausele kehtetu ka kogu akt, sest on ju julgeolekukeskkond 1997. aasta hiliskevadega kardinaalselt muutunud. Sellele viitas oma avalduses ka Marko Mihkelson. „Mida kiiremini NATO liikmesmaad jõuavad ühiselt seisukohale, et 1997. aasta alusleping Venemaaga enam ei kehti või on vähemalt tähtajatult külmutatud, seda paremini on võimalik alliansil ka suurendada heidutust Venemaa suunal,” sõnas ta ja lisas, et tegelikult on heidutust juba kiire reageerimisega ka suurendatud. Peaministri julgeolekunõunik Kadri Peeters nõustus, et alusakt koostati ja allkirjastati praegusega võrreldes kardinaalselt teistsuguses julgeolukeskkonnas. „Eesti on sarnaselt teiste lääneriikidega seisukohal, et endale võetud lepinguid tuleb täita, kuid antud lepingu puhul on lepingu teine osapool teinud kõik endast oleneva, et lepingu mõte tõsise kahtluse alla seada,” sõnas peaministri julgeolekunõunik Kadri Peeters diplomaatiliselt. Peaks eeskuju näitama „NATO-s on küll riike, kes ütlevad, et Venemaale ei peaks uksi sulgema. Samal ajal on selge, et kahepoolsest lepingust, mida teine pool on süstemaatiliselt ja pea igas punktis rikkunud, kramplikult kinni hoida ei pruugi olla mõistlik,” sõnas eile Londonis NATO parlamentaarse assamblee tippkohtumise eelsel konverentsil osalenud kaitseminister Sven Mikser. Tema sõnul pole vahet, kas jätta leping lauanurgale või demonstratiivselt puruks rebida. „See ei takista NATO-l tegemast seda, mida on vaja teha, et oma liikmesriike kaitsta,” sõnas ta. Ajakirja Spiegel hinnangul on vahe olemas, sest alusakti tühistamisega muutuks vägede paigutamine endistesse idabloki riikidesse lihtsamaks. Tartu ülikooli riigiteaduste instituudi professori Andrei Makarõtševi hinnangul on Walesi tippkohtumise eelõhtul mõnel NATO liikmesriigil tõenäoliselt suur soov alusakti tühistamine päevakorda tuua. „Selles küsimuses tõenäoliselt konsensusele ei jõuta ja on ebatõenäoline, et paari päeva jooksul selle kohta otsuseid tehakse, kuid juba sellealane debatt annab märku, kui sügavas kriisis ollakse rahvusvahelise turvalisuse küsimuses Euroopas, kui mitte globaalselt,” sõnas Makarõtšev. Tema sõnul on alusaktis küll kirjas, et NATO ja Venemaa ei pea üksteist vastasteks, kuid tegelikult kohtleb Venemaa NATO-t avalikult hädaohuna. „Pooled tõotasid saada üle vastandumise igandist ning tugevdada omavahelist usaldust ja koostööd, aga Venemaa president Vladimir Putin tegi selgeks, et igasugune NATO kohalolek Krimmis oleks mõeldamatu,” ütles Makarõtšev.

„1997. aasta aktis kinnitati mõlemapoolselt kohustust ehitada üles stabiilset, rahumeelset, vaba ja jagamatut Euroopat, kuid Putini väitel võimekusest vallutada Kiiev kahe nädalaga pole mingit pistmist mineviku ilusate ootustega,” sõnas Makarõtšev, viidates Putini lausele, mille ta väidetavalt ütles Euroopa Komisjoni presidendile José Manuel Barrosole. Makarõtševi hinnangul oleks NATO aktist loobumisel samuti vabanenud lubadusest uute NATO liikmesriikide territooriumile paigutada tuumarelvi. Ametlikel hinnangutel Eesti alusakti tühistamist Walesi tippkohtumisel otseselt ei nõua. Aga kui selle n-ö paneb lauale mõni teine riik? Siis elame-näeme.

Angela Merkel Saksamaa liidukantsler Angela Merkel ütles visiidil Lätti, et alalisi sõjaväebaase Baltimaadesse ei tule, sest see läheks vastuollu 1997. aastal NATO ja Venemaa vahel sõlmitud alusaktiga.
David Cameron Suubritannia peaministri David Cameroni sõnul on ta teadlik NATO ja Venemaa vahel sõlmitud lepetest, kuid riikides, kes kardavad Vene agressiooni ja oma turvalisuse pärast, tuleb tugevdada kiirreageerimise võimet.
Marko Mihkelson NATO–Vene alusleping kaotas de facto oma kehtivuse juba 2008. aastal, millal Venemaa ründas Gruusiat eesmärgiga mitte lubada NATO laienemist Lõuna-Kaukaasiasse.

[Martin Peeter]

Minu meelest pole suurt mõtet seda foorumit siin veenata võimaliku rünnaku põhjuse ja ajendi teemadel. Põhjus saab olla ainult selles, et me oleme nõrgad ning liitlaste appitulekut või mitteappitulekut on vaja katsetada. Asja püütaks tõenäoliselt nii teha, et Venemaaga ei juhtuks suurt midagi ka siis, kui välja ei tule. Ajendiks kõlbab, mis iganes ja propaganda ning valetamisega pole siiani hätta jäädud. Karlikud teavad väga hästi, et NATO neid esimesena ei ründa.
Kui aga mõelda sellele, et alates märtsist on Eesti Pank iga kuu ostnud keskeltläbi 120 miljoni eest teiste riikide võlakirju, siis ajab ikka harja punaseks küll. Nojah, Eestis sai pappi ainult Elering.

http://www.eestipank.ee/euroala-keskpan ... a-vastused

[Martin Peeter]

Minu jaoks parandaks hävitajatest rohkem kuvandit, kui Eestisse tuleks selline Patriot rakettide patareide missioon, nagu oli Türgis. See oleks väga tõsine sõna. Muidugi neid üle PM pea lendama panna oleks natuke kuidagi... kohatu.

http://uudised.err.ee/v/valismaa/e1b3b4 ... urgist-ara

[Lemet]

On ka mulle jäänud mitmetest teemaga kursisolevate asjapulkade väljaütlemistest nii siin kui sealpool Peipsit mulje, et taotakse panni ümber olematu leppe, miska sai seletust küsitudki. Tänud valgustamast.

[Viiskümmend]

Vene-NATO aluslepingu olemasolus ei ole küll mõtet kahelda. Küsimus on selles, kas NATO peab ühepoolselt seda 1997 aastal sõlmitud lepingut endiselt 2015 aastal järgima? Sellel teemal on sõna võtnud nii Ilves, Mikser, kui Mihkelson, kes ei jaga kahjuks ksf Yks seisukohta, et tegemist on mingi müüdi ja rahvaluulega, vaid kes nendivad, et tegemist on Venemaa agressiivse käitumise tõttu kehtivuse kaotanud kokkuleppega, mida NATO ei peaks enam järgima. Tänane agenda ongi selles, et kas me lepime sellega, et NATO seda lepingut endiselt ikkagi vormiliselt järgib, või üritame NATOs jõuda konsensusele, et see muutunud julgeolekuolukorra tõttu ühiselt "surnuks kuulutada"?!

[Yks]

Leping eksisteerib Viiskümmend (http://www.nato.int/cps/en/natohq/offic ... _25468.htm), kuid liitlasvägede aka NATO vägede kuhugi (NATO riiki) mitte paigutamise kokkulepe v.a. tuumarelvadega varustatud üksused nagu ka kokkulepe, et lepingus seisab lubadus, et NATO ei kaasa uusi liikmeid, on müüt.
Tegu on koostöö ja heatahtlikkusele rõhutava lepinguga, mis loomulikult on juba ammu Venemaa poolsete sammude, millele järgnesid NATO vastusammud, oma aktuaalsuse minetanud, millise seisundi kliimaksiks on NATO ühepoolne lepingu (ajutine) peatamine 1.04.2014.
http://www.bbc.com/news/world-europe-26838894

Lepingus viidatati erinevatele eelnevatele akkordidele ja kohtumistele, mille puhul Venemaa ongi genereerinud teatava müüdi.

Kui me räägime lepingu vaimust konkreetsete näidetega, siis mäletamistmööda viimane USA tank lahkus Sakasamaalt 2013.aastal, et vaevalt aasta hiljem uuesti tagasi saabuda. Ehk siis isegi 2008.aasta augusti sündmuste kontekstis üritas USA niiöelda mängida mingitegi kokkulepete järgi, kuid tulemuseta...

[Lemet]

Rossiskaja Gazeta...Armeenias toimub lastelaager "Võidu pärijad"

Представители практически всех республик бывшего СССР собрались на базе главного спортивного комплекса Цахкадзора. Там с 17 по 28 августа пройдет 12-й Международный молодежный спортивно-образовательный сбор "СОЮЗ-2015 - Наследники Победы"...

...В этом году они особенно представительны. В Армению приехали дети из России, Грузии, Беларуси, Киргизии, Казахстана, Латвии, Литвы, Молдовы, Нагорного Карабаха, Приднестровья, Эстонии и даже с Украины - одна команда из Киева, другая из Одессы...

http://www.rg.ru/2015/08/17/sbory.html

[Fucs]

Rossiskaja Gazeta...Armeenias toimub lastelaager "Võidu pärijad"

http://www.rg.ru/2015/08/17/sbory.html

Eks sihtriikides hakkab ühel hetkel ajupestute ja vajalikult meelestatud kodanike kontingent kokku kuivama.
Praegu veel on suht hea ja rammus pinnas nendes nn "endistes NLiidu vabariikides".
Vajalikult meelestatud järelkasvuga on probleem ka venes endas praegu ja juba pikemat aega on näha, et selles suunas on hakatud väga tõsiselt tööd tegema seal. Ära pole loomulikult unustatud ka neid "endisi vabariike" ja süsteemne töö käib ka meie suunas.

See peaks tegema meid tõsiselt murelikuks.
veel tõsisemalt murelikks peaks tegema meid see, kui meil seda käed rüpes lihtsalt pealt vaadatakse ja teemaga tegelemine jääb ainult fakti konstateeringu tasemele.

[Lemet]

Balti riikide eriteenistuste poolne reaktsioon oli väidetavalt täitsa olemas...

По-настоящему серьёзному давлению со стороны спецслужб подверглись руководители команд из стран Балтии и Украины. У спецслужб Эстонии при этом возник вопрос: почему команда летела в Ереван через Москву, а не через аэропорты «дружественных» Эстонии государств? 

[virguja]

Eespool viidatud Gorbachevi sõnade allikas :
http://rbth.com/international/2014/10/1 ... 40673.html

[Fucs]

Balti riikide eriteenistuste poolne reaktsioon oli väidetavalt täitsa olemas...

По-настоящему серьёзному давлению со стороны спецслужб подверглись руководители команд из стран Балтии и Украины. У спецслужб Эстонии при этом возник вопрос: почему команда летела в Ереван через Москву, а не через аэропорты «дружественных» Эстонии государств? 

Kõlab nagu anekdoot.

[PaganHorde]

http://www.aripaev.ee/uudised/2015/08/2 ... 67TxfMw%3D

Mis see on, Eesti tulevane kaitsetööstus?

[Viiskümmend]

Minus tekitas tänane Poola noore ning ainult 43 aastase presidendi külaskäik üsnagi kahepidiseid tundeid. Ühest küljest leiavad Eesti asjatundjad, et hübriidsõja puhul oleks ainuüksi meie relvastuse NLiidu päritolu üks Eesti suuremaid julgeolekuohte ning Poola armee relvastus jaguneb täna u. järgnevalt: 20% on Lääne ja 80% on nn. NLiidu päritolu (või sellele sarnane). Samas ei hoidnud Eesti pool ka tagasi rõhutades Poola keskset rolli Eesti julgeoleku kaitsjana ning sama suurelt räägiti Eesti-Poola kaitsekoostööst? Samas, millist sisulist koostööd sa teed, kui ainult 20% Poola armee relvastusest on meie asjatundjate poolt Eesti kontekstis üldse julgeolekupoliitiliselt aktsepteeritav, ka võimaliku ühise relvastuse ja sõjatehnika osas oleksid Eesti-Poola koostöö-kokkupuutepunktid täna ja lähitulevikus ikka väga marginaalsed.

Kui Poolal (meie uue suure vennana) peaks tekkima mingi uus soov meile midagi anda siis see oleks ka julgeolekupoliitiliselt päris ebamugav olukord.

[Martin Peeter]

No poliitiline surve, et meile siia ikka suuremad jõud paigutatakse, on meil Poolaga väga oluline ühisnimetaja. Ja siin tuleb vastu seista meil Saksamaa ja teiste patsifistide Washingtoni suunalisele poliitikale, mis torpedeerib siia suuremate üksuste paigutamist, Ukraina relvastamist ja palju muud mõistlikku. Ei tea, kas selle taga on soov Venemaad mitte ärritada või mitte lasta tekkida isegi teoreetilisel ja väga ebatõenäolisel olukorral, et peabki relva jõul appi tulema, sest Baltikumi ei okupeeritagi nii kiiresti, et "lihtsalt ei jõuagi appi tulla".
Samas oleme me oma relvaostudega nii hiljaks jäänud, et varsti kõlbab ka Poolalt nõukogude päritolu relvastus vastu võtta. Ikka parem, kui mittemidagi. Pärast võib edasi parseldada, küll huvilisi jätkub.

See, et rõhk on ameeriklaste siia saamisel, seda ta ka räägib:

http://uudised.err.ee/v/eesti/22f6d1ce- ... iiatoomist

[Viiskümmend]

Kindlasti oli Duda eksklusiivne Eesti visiit poliitilise toetuse otsimine, et tema nüüd Saksamaal väljaöeldaval sõnumil oleks suurem kaal. Nagu Duda ütleb ei ole NATO tahtnud 16 aasta jooksul aru saada, et tema enda piirid asuvad ammu teises kohas, kui on tema väed ja võimekused ning Eesti, Poola ja teised Ida-Euroopa riigid peavad selle sõnumi lõpuks "kohale toimetama". Kuna ebamugavustunne Venemaa ees ei ole tänaseni lubanud NATOl Ida-Euroopasse "alalisi baase ja piisavaid vägesid" paigutada siis on Poola/Eesti poliitiline initsiatiiv selle status quo lõhkumiseks väga vinge!