www.militaar.net

OLAVI kirjutas: ↑20 Nov, 2024 23:37

isakene kirjutas: ↑20 Nov, 2024 22:42

OLAVI kirjutas: ↑20 Nov, 2024 15:40 Biokatla tuhk ei pruugi olla ka pulbrilisel kujul (nagu lõkkes), vaid moodustab koldes sulades suuri keraamilisi känkraid.

Ülemöödunud sajandil olla Maarjamaal üks mees eland, kes paekivist sulaselget sealiha tahtnud teha. Nüüd siis olla puust keraamikat tegema hakatud...

Kui koldesse suur kamakas moodustub, siis jahutatakse katel maha ja käsitsi hakatakse kamakaid koldest välja lõhkuma/lõikama (piikvasara ja relakaga).

vanahalb kirjutas: ↑20 Nov, 2024 23:56 ... Soo või raba on samuti happelised. Eks muidugi hakkab taimestik paremini kasvama kui sinna tuhka laotada...

Siin on üks väga suur vastuolu - nimelt keskkonna happelisuse muutus muudab tulevikus taimkatte iseloomu ja kui soode-rabade happelisus muutub, siis ei ole see endise taastamine vaid millegi uue tekitamine.
Püstitatud eesmärk eelneva taastamine - jääb täitmata! Ei muutu tavaline pinnas enam "pinnavee mahutiks" nagu oli raba ning sealt väljavoolav vesi on juba teise heppesusega kui eelnevatel aegadel. See omakorda mõjutab vete bioloogiat jne.jne.
Uute tekkivate koosluste olemust ei ole võimalik ette hinnata - võib olla läheb paremaks, võib-olla halvemaks!

Selline lihtsustatud hurraa-aktivistide lähenemine, et võtame ühe teguri komplektsest süsteemist ja muudame ainult seda, ongi paljude hädade algus.
Turbaaugu täitmine tuhaga on keskendumine augule, mitte keskkonnale. Saan aru, et nii on lihtne ennast tõestada, kuid see ongi minu eelpool nimetetud "teised saavad pihta".
Samasugune tants käib ümber CO-jahi. Seda saab lihtsamini mõõta ja "surnuks maksustada", kuid kogu kliima muutuse kompleks koos kõikide teguritega ning nendevahelise koosmõjuga on spetsialistidele ikka veel segane ja ühtset arvamust pole ka teadlastel.

Kokkuvõtvalt - Kui inimesel on käes haamer, siis tundub iga probleem naelana!

(võtan siin lõimes jälle väikese pausi )

Freesturbaväljadel on esiteks vaja, et seal üldse midagi kasvama hakkaks. Kui hakkab & kamardub, siis läheb igal juhul paremaks. Mis puutub mulla ph muutmisse, siis see pole püsiv - põlde tuleb ju ka mingi aja tagant uuesti lubjata.

Selliseid asju tehakse ikka muldade hindamise põhjal. Ema oli agronoom ja tegeles Pärnu ja Viljandi rajoonis muldade hindamisega ja kaartidele kandmisega.

Vist oli üks Reporteritund Vikerraadios kus vanadest turbaväljadest pikalt juttu.
Üldine point - ammendunud turbaväli on täielik pommiauk isegi 20 aastat hiljem. Või 50. Midagi ei kasva. Ainult laguneb.

Nii et tuhk ei tohiks kurja teha. Ega hiljem kui kamar peal, võib piisava veetaseme korral ka uus soo tekkida. Ja paarituhande aasta pärast saame uuesti turvast !

mart2 kirjutas: ↑21 Nov, 2024 11:14

Turbaaugu täitmine tuhaga on keskendumine augule, mitte keskkonnale. Saan aru, et nii on lihtne ennast tõestada, kuid see ongi minu eelpool nimetetud "teised saavad pihta".

Ei tea, võib-olla kliimaaktivistid tahavad nii et on turbaauk ja lükkaks selle buldooseriga tuhka täis. Siis saab mingist fondist raha. Peakontorites tekib igasuguseid mõtteid ja enamasti pole need kõige paremad.

Põldude lupjamisel või tuhaga töötlemine pandi ruutmeetrile ikka vähem Tänapäevane töö https://www.balticagro.ee/poldude-lupjamine
1970-ndatel kui seda põlevkivituhaga tehti oli fraktsioon palju väiksem. Muarust oli see üldse lendtuhk mis elektrijaama korstnast filtriga välja püüti. Umbes sama peen nagu pulberkustutist tuleb. Zilid vedasid tsemendipüttidega põllu äärde ette, pumbati Kirovetsi pütti ja see tolmutas nii et lont käis üle metsalatvade.
Nõukaaegsed tuntumad väetised lämmastiku kõrval olid kaalisool (kaalium) ja superfosfaat (fosfor). Peale tuha külvamist arvati et kaaliumi ja fosforit sai nüüd küll ja neid pole enam väetisena vaja lisada.

vanahalb kirjutas: ↑21 Nov, 2024 21:48 ....
1970-ndatel kui seda põlevkivituhaga tehti oli fraktsioon palju väiksem. Muarust oli see üldse lendtuhk mis elektrijaama korstnast filtriga välja püüti. Umbes sama peen nagu pulberkustutist tuleb. ...

Kuivadest suitsufiltritest saab puhast lendtuhka aga selle kogus on palju väiksem kui koldetuhal.

Suitsupesurist tuleb märg tuhk, mis settides moodustab kuivanud savi sarnase känkra.

Kui puiduhakkeks lähevad muuks kõlbmatud puu osad oksad, kännud, jne. siis tekkiva tuha kogus on kordades (isegi võib olla üle 10 korra) suurem, kui puhast tüvepuitu põletades.
Hakkepuidu katla koldetuhk on segu tolmpeenest suurte känkrateni, millede konsistents varieerub pimsist ülepõletatud savini (keraamikani).
Tegin täna mõned pildid.
Konveier viib sellist segu tuhakonteinerisse: Selline on hunnik tuhakänkraid: Õngitsesin ühe labidaga välja, et paremat pilti saada.

Selle võib ju uhmrist läbi lasta enne kui põllule viia.
Kui hakkepuidus ainult metsamaterjali põleb siis on ilmselt savi ja killustikku koos juurikatega katlasse äinud. Täis- looduslik materjal ja pole vahet et kas keraamika või mitte.

Siis kui koos metsamaterjaliga vineeri, mööblit, kreosiidiga immutatud puitu jms põletada pole see tuhk enam niiväga loodussõbralik. Üldiselt hoitakse neid materjale eraldi või vähemalt siinkandis proovitakse mitte segada.

vanahalb kirjutas: ↑22 Nov, 2024 8:39 Selle võib ju uhmrist läbi lasta enne kui põllule viia.
Kui hakkepuidus ainult metsamaterjali põleb siis on ilmselt savi ja killustikku koos juurikatega katlasse äinud. Täis- looduslik materjal ja pole vahet et kas keraamika või mitte.
...

Nagu näha, siis roheline mõtteviis on küll nakkav aga kas siis laotame "teadmatu koostisega sodi" laiali ja taastame sellega oma loodust?
Hurraaoptimism on küll moodne aga kui enamus inimesi ei mäleta põhikooli loodusõpetusest sedagi, et CO on taimede eluks vajalik aine, siis tasub kuulata enne tegutsemist ikkagi teadlasi.

Kõik see peenestamine ja iga koorma analüüs on küll võimalik aga kes selle kinni maksab ja kes tagab, et ei juhtuks sama nagu meie energiaettevõtte keskkonnahoiuga?

Seni kuni teaduslik metoodika ja seadusandlus ei ole paigas võib sellist sinisilmset optimismi nimetada looduse reostamiseks, mille eest on ette nähtud kehtiva seadusandluse järgi karistused.
Oma ahjust kord kuus ämbritäie tuha laotamine oma aiamaale ei ole võrreldav sadade tuhandete tonnide kontsentreeritud materjalide laotamine meie veeringlusesse.

Siin on üks uurimus paljudest.
https://dspace.emu.ee/items/c5cd8331-0f ... 5217ec7781

Puidutuha väärindamise võimalused ja perspektiiv granuleeritud kompleksväetisena põllumajanduses ja metsanduses : aruanne

... hetkel on puutuha saatus Eestis ja ka laiemalt suuresti seotud kas prügilate katmise või prügilates ladestamisega ...
...sõltuvalt katla tüübist, tuha ärastustehnoloogiast ja astmetest on tuhkade omadused ja koostis suuresti varieeruvad ...
.... Kui puutuhas ühe raskmetalli põhiselt ületatakse piirnormi kasvõi 0,1% ulatuses, siis lubiväetisena kasutamine põllumajanduses ei ole lubatud ...

Põhjamaade põllumajandussektoris on puutuha kasutamine limiteeritud, sest pinnase koostisest jm faktoritest tulenevatest eripäradest on põletamise käigus tekkivates puutuhkades suhteliselt kõrged raskmetallide kontsentratsioonid ...

Kui see teoks saab, siis peab põlemissaaduste kvaliteedikontrolli tagamiseks omama iga kütusekoorem ja katlamaja serti ning pidevalt kontrollitavat monitooringut, et "tavaline tuhk" muutuks "loodussõbralikuks tooteks".
Kas seda suudetakse teha?

OLAVI kirjutas: ↑22 Nov, 2024 11:20Nagu näha, siis roheline mõtteviis on küll nakkav aga kas siis laotame "teadmatu koostisega sodi" laiali ja taastame sellega oma loodust? [...]

[...] Põhjamaade põllumajandussektoris on puutuha kasutamine limiteeritud, sest pinnase koostisest jm faktoritest tulenevatest eripäradest on põletamise käigus tekkivates puutuhkades suhteliselt kõrged raskmetallide kontsentratsioonid ...

Aga vast on ka praegusel juhul limiteeritud? Kõik sõltub ju kogustest. On suur vahe, kas panna üks kord maha või iga paari-kolme aasta tagant, nagu põlde lubjatakse.

Kui on vähegi meeles et mida äsja ahju sai aetud siis ei ole ju "teadmatu koostisega sodi" .
Sellepärast märkisingi et ei tea kas kõigis Põhjamaades aga vähemalt siinkandis ei segata metsamaterjali olmepuiduga.

Üks asi on võsa, kännud, saepuru, oksad, peenpalk jms. Teine asi puit mis tekib jäätmekäitluses s.t igasugune materjal millel kunagi juured all on olnud ja seetõttu ka põleb. Metsamaterjali tuhal pole häda midagi. Olmepuidu tuhk on pigem probleemjääde sest nagunii on seal immutatud puitu, liimitud vineeri jms. mis kõik hakkuriga peeneks on lastud.

Kriku kirjutas: ↑22 Nov, 2024 11:27

OLAVI kirjutas: ↑22 Nov, 2024 11:20Nagu näha, siis roheline mõtteviis on küll nakkav aga kas siis laotame "teadmatu koostisega sodi" laiali ja taastame sellega oma loodust? [...]

[...] Põhjamaade põllumajandussektoris on puutuha kasutamine limiteeritud, sest pinnase koostisest jm faktoritest tulenevatest eripäradest on põletamise käigus tekkivates puutuhkades suhteliselt kõrged raskmetallide kontsentratsioonid ...

Aga vast on ka praegusel juhul limiteeritud? Kõik sõltub ju kogustest. On suur vahe, kas panna üks kord maha või iga paari-kolme aasta tagant, nagu põlde lubjatakse.

Olen siia juba korduvalt kirjutanud, et:

Vastavalt jäätmekäitluse seadusandlusele käsitletakse hetkel Eestis hakkepuidu katelde põlemisjääke Ohtliku jäätmena ja seda võib käidelda Ohtikke jäätmeid käitlev ettevõte.

Ehk igal tegutseval hakkepuidukatlamajal peab olema leping Ohtlike jäätmete käitlejaga.
Kuidas ohtlike jäätmete käitleja töötleb ümber oma "saaki" on hetkel omaette teema.

vanahalb kirjutas: ↑22 Nov, 2024 11:33 Kui on vähegi meeles et mida äsja ahju sai aetud siis ei ole ju "teadmatu koostisega sodi" .

Raskemetallide kõrgema konts. kohta ma arvan, et tal on õigus, sest need ei lenda põletamisel minema. Aga see ei pruugi midagi hullu olla.

OLAVI kirjutas: ↑22 Nov, 2024 11:34 Olen siia juba korduvalt kirjutanud, et:

Vastavalt jäätmekäitluse seadusandlusele käsitletakse hetkel Eestis hakkepuidu katelde põlemisjääke Ohtliku jäätmena ja seda võib käidelda Ohtikke jäätmeid käitlev ettevõte.

Oh, kindlasti, aga see puutub vähe teemasse.

vanahalb kirjutas: ↑22 Nov, 2024 11:33 Kui on vähegi meeles et mida äsja ahju sai aetud siis ei ole ju "teadmatu koostisega sodi" .
Sellepärast märkisingi et ei tea kas kõigis Põhjamaades aga vähemalt siinkandis ei segata metsamaterjali olmepuiduga. ...

See samane tuhk ongi metsa hakkepuidust (otse metsast) ja kui otse metsast tuuakse iga päev (kinnise autoga) 90m3 masinakoorem, siis üks taburet või isegi sektsioonkapp ei muuda tuha olemust.

Kriku kirjutas: ↑22 Nov, 2024 11:36

vanahalb kirjutas: ↑22 Nov, 2024 11:33 Kui on vähegi meeles et mida äsja ahju sai aetud siis ei ole ju "teadmatu koostisega sodi" .

Raskemetallide kõrgema konts. kohta ma arvan, et tal on õigus, sest need ei lenda põletamisel minema. Aga see ei pruugi midagi hullu olla.

"Arvamine" on paha kaaslane kehtiva seaduse järgi, kui piirväärtusi (mitte sisalduse protsenti) ei tohi ületada isegi 0,1%.

OLAVI kirjutas: ↑22 Nov, 2024 11:34 Olen siia juba korduvalt kirjutanud, et:

Vastavalt jäätmekäitluse seadusandlusele käsitletakse hetkel Eestis hakkepuidu katelde põlemisjääke Ohtliku jäätmena ja seda võib käidelda Ohtikke jäätmeid käitlev ettevõte.

Oh, kindlasti, aga see puutub vähe teemasse.

Millisel põhjusel ei puutu hetkel kehtivad seadused teemasse?
Kas osasi seadusi ei pea "oma arvamise alusel" täitma?
Kas arvad, et seadused on kellegi arvamise alusel kehtestatud või omad täpsemat infot?