www.militaar.net

Kilo Tango kirjutas: ↑25 Mai, 2023 13:11

OLAVI kirjutas: ↑25 Mai, 2023 11:48 ...
Ka mootori hooratas on energiasalvesti.

Ka auto ise on energiasalvesti salvestades kineetilist energiat. See ei tähenda, et see oleks auto peamine roll. ...

Aga mootori hooratta inertsmassi energiasalvestamisel on täita konkreetne roll.
Hooratas salvestab kolvi allaliikumisel energiat, et järgmiseks töötaktiks oleks kolvil energiat silindris õhu kokku surumiseks.

Disla osas, selle võimsus on surnud võrgus tilk merre. Lihtsam on kõigepealt avariijaamad tööle ajada ja sealt pärit energiaga saab kompensaatori ka käima. Tarbijateta võrgus ei ole erilist inertsipuudust. Mina ei tea, mida siemensi insenerid mõtlevad ja kui palju on mõtet võrgust lahutatud tünni keerutada. Võrk, kus on ainult tuul ja päike, ühegi turbiinita? Ei tea.

Võimalik et sai mööda räägitud, minu jaoks on koguaeg elementaarne et sünkroonkompensaator ei lahenda ühtegi ENERGIA alatootmisega seonduvat probleemi. Küll aga lahendab see olukorda kus puudub piisav "stabiliseeriv pöörlev mass" mis hoiab sagedust - nt olukord kus 99% energiast tuleb hetkel PVst ja tuulegeneraatoritest ning "vanakooli" generaatoreid võrgus praktiliselt pole. Ilma sünkroonkompensaatorita peaks sellisel juhul nt gaasijaama või diiseljaama käima panema ja see on palju kulukam.

Keerulisemalt väljendades - sünkroonkompensaator lahendab REAKTIIVENERGIA probleeme ja hoiab võrgusagedust.

loen seda teemat ja jätkuvalt ei näe muud lahendust kui piisavas mahus juhitav elektri tootmine , need päikesepargid ja tuulikupargid ainud nöögivad juhitavat tootmist .
Lugedes kliimamuutuste teemat võib aru saada et rohepöörde fanatism hakkab vähemalt mõnes euroopa piirkonnas otsa saama , millal küll Meil otsustajad tallad maapinnale toetavad , oleks tagumine aeg .

Rootsi on jagatud 4 tsooni. Luleå on tarbimiselt väikseim, kuigi seal on rasketööstust küll. Ma ei tea, kas seal on tsentraalseid jaamu või on vaid rasketööstuste juures ja mujal lokaalsed koostootmisjaamad. Selle piirkonna tarbimine on natuke rohkem kui 1000 MWh. Eesti tarbimine hetkel jääb alla 800 MWh. Ühendused ülelahe ja alt poolt samuti Rootsi ja Poolaga. Energiasaarele on alternatiivi.

"Kleebin" pealkirja soomlaste õhtulehest : "Inkoon kelluvalle jätti­terminaalille sataa tilauksia – kesä varattu täyteen".

Kuidas meie terminaliga siis seis on ?

OLAVI kirjutas: ↑25 Mai, 2023 11:40 Kui 50Hz sagedusega toidetava sünkroonkompensaatori võlli pöörlemissagedus langeb 1%, siis on see kompensaator "tühi" sest pöördvälja sagedus langeb alla 49,5Hz ja vaatamata sellele, et inertsmass jätkuvalt pöörleb, ei ole temas energiat sageduse hoidmiseks ettenähtud vahemikus.

Mina pole tootja spetsifikatsioone lugenud. On seal tõesti nii kirjas, et maksimaalselt on kasutatav 1% hooratta energiast?
Võhikule tundub küll, et siin on võimalust oluliselt rohkem kätte saada: variaatorkast, mille juhtautomaatika hoiab väljundvõlli kiirusel 50x. Ei ole võimalik?!

2korda2 kirjutas: ↑25 Mai, 2023 19:07

OLAVI kirjutas: ↑25 Mai, 2023 11:40 Kui 50Hz sagedusega toidetava sünkroonkompensaatori võlli pöörlemissagedus langeb 1%, siis on see kompensaator "tühi" sest pöördvälja sagedus langeb alla 49,5Hz ja vaatamata sellele, et inertsmass jätkuvalt pöörleb, ei ole temas energiat sageduse hoidmiseks ettenähtud vahemikus.

Mina pole tootja spetsifikatsioone lugenud. On seal tõesti nii kirjas, et maksimaalselt on kasutatav 1% hooratta energiast?
Võhikule tundub küll, et siin on võimalust oluliselt rohkem kätte saada: variaatorkast, mille juhtautomaatika hoiab väljundvõlli kiirusel 50x. Ei ole võimalik?!

Veelkord, see ei ole aku otseses mõttes. Antud lahenduse eesmärk on oma momendiga sageduse stabiliseerimine. Mõtle nii, et see seadeldis muundab energia stabiilse võrgusageduse hoidmiseks vajalikuks inertsiks. Muud tehniliselt keerulisemad lahendused on pigem mägra märg unistus, selliste võimsuste juures toimivaid variaatorkaste ei ole vist olemaski.

2korda2 kirjutas: ↑25 Mai, 2023 19:07

OLAVI kirjutas: ↑25 Mai, 2023 11:40 Kui 50Hz sagedusega toidetava sünkroonkompensaatori võlli pöörlemissagedus langeb 1%, siis on see kompensaator "tühi" sest pöördvälja sagedus langeb alla 49,5Hz ja vaatamata sellele, et inertsmass jätkuvalt pöörleb, ei ole temas energiat sageduse hoidmiseks ettenähtud vahemikus.

Mina pole tootja spetsifikatsioone lugenud. On seal tõesti nii kirjas, et maksimaalselt on kasutatav 1% hooratta energiast?
Võhikule tundub küll, et siin on võimalust oluliselt rohkem kätte saada: variaatorkast, mille juhtautomaatika hoiab väljundvõlli kiirusel 50x. Ei ole võimalik?!

Siin tuleb tähelepanu pöörata sünkroonmasina "pidevtööl kasutatav energia" ja "käivitusel alates 0rpm kulutatud energia".

Nagu kõigi sünkroonmasinate puhul, ei saa sünkroonkompensaator iseseisvalt käivituda. Seetõttu kiirendatakse see võrguga sünkroniseerimise olekusse käivitusseadmega (nt kolmefaasilise asünkroonmootori) või suuremate koormuste korral koormuskommutatsioonmuunduri (LCI, Load Commutated Inverter) abil. Kui käivituse ja sünkroniseerimise protsess on lõpule viidud, töötab kompensaator võrgus praktiliselt tühikäigul. Töötamise ajal on aktiivsed ainult faasimuunduri tühi- ja reaktiivvoolukaod, samuti abisüsteemide omatarbe energia.

https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%BCnk ... %20energia.

Ehk iga käivitamine võtab võrgust oluliselt rohkem energiat, kui töörežiimis olev seade ise väljastab võrguhäirete kompenseerimiseks.

Pidevalt töötav sünkroonkompensaator võrgust praktiliselt energiat ei tarbi ja sellisel juhul on tema arvutuslik kasutegur oluliselt kõrgem.

Sünkroonkompensaator (inglise keeles synchronous condenser) on elektroenergeetikas sünkroonmasin, mida aga ei kasutata ei mootori ega generaatorina, vaid see töötab ainult tühikäigul ja genereerib induktiivset või mahtuvuslikku reaktiivvõimsust väga laias reguleerimisvahemikus. Välja arvatud väikesed energiakaod, nt tingituna hõõrdumisest, on tarbitav efektiivne elektrivõimsus peaaegu null, sest masina võlli mehaaniliselt ei koormata.

https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%BCnk ... 20koormata.

Meil avaldatud teabes on öeldud, et need masinad põhiliselt seisavad ja käivitatakse ainult vajadusel, kui on ettenäha häireid süsteemis või "surnud võrgu äratamiseks", käivitusajaga ca 15min.

Pöörlevad sünkroonkondensaatorid võeti kasutusele 1930. aastatel [2] ja olid levinud 1950. aastatel, kuid suurte kulude tõttu asendati need lõpuks uutes paigaldistes staatiliste var kompensaatoriga (SVC).

https://en.wikipedia.org/wiki/Synchrono ... s%20(SVCs).

Sünkroonmasina rootori pöörlemissagedus on määratud ankru toitepinge sageduse ja pooluspaaride arvuga ning ei sõltu mootori koormusest.
Ühe pooluspaariga masinas on sünkroonkiirus 3000rpm.

https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%BCnkroonmootor

// Ehk iga käivitamine võtab võrgust oluliselt rohkem energiat, kui töörežiimis olev seade ise väljastab võrguhäirete kompenseerimiseks.

Ei saa päris nii väita. Kui võrgus on suur reaktiivvõimsus mis vajab kompenseerimist, siis sünkrotünn vähendab liinikadusid oluliselt suuremal määral kui on tema käivitus ja töökadu.

Ja olulisem on ikkagi sageduse stabiliseerimine, reaktiivvõimsust saab kompenseerida ka lihtsamini.

Kui oletame et "kasulik" energia on vahemikus 49.5 kuni 50 hertsi siis inertsist saab ära kasutada 2%. Ruutsõltuvus.
Variaatorid jms on selliste võimsuste korral liiga massiivsed ja tõenäoliselt ei tasu ennast ära (100% ei tea, pole ninapidi juures olnud)

Kas lugupeetavatele ei tundu, et see õpetatud vestlus on teemast kaugele triivinud?

Ilma sünkrotünnita oleks meie elektrisüsteemi stabiilsus küsitav. venelased võivad iga hetk meid lahti ühendada, ausalt öeldes ime et seda veel juhtunud pole..

Seega - tünn tagab julgeolekut. Muidugi, pidada seda tünni mingiks "roheagenda propagandaks" on tõesti teemast mööda.

EE hangib suursalvesti:
Eesti Energia hangib Ida-Virumaale paigaldatavat salvestit võimsusega 25 megavatti ja 50 megavatt-tundi, mis vastab umbes 150 000 majapidamise ühe tunni tarbimisele.
Ja mis veel olulisem antud teema kontekstis:
Ühtlasi kataks see täielikult Baltimaade sagedusreservi vajaduse.
https://www.err.ee/1608994064/eesti-ene ... ursalvesti

Samal ajal kõrbevad päikesepaneelidesse investeerinud. Millegipärast paistab olema ootus, et riik taob investeeringud kinni, kui need ära ei tasu? https://majandus.postimees.ee/7785979/m ... pi-ei-tule

Asjatu kiun päikesetootjate poolt.
Tootmise kuud märts, aprill, mai on Nordpool Eesti hind kallim, kui vastavalt 2021,2020, 2019.
Kui keegi 2022 aasta järgi "äriplaani" tegi, siis paha lugu.