Nutt ja hala

[AMvA]

Ehk vabaturumajandus on kõige alus aga vaat me enda turule ... jah , ilma kaitsetollideta ikka ei luba.

Oot, kuhu turule Eesti kaupa ei lubatud?

https://www.postimees.ee/2531117/eesti- ... riips-peal

Ju siis muud lihtsalt ei vastanud ketestatud nõuetele. Kas see on imelik et muud ei saanud ekspordiõigust?

[TALUPOEG TALUJA]

Kui vene tehnika lõplikult amortiseerus, siis oligi kööga.

Ja selles oli Laar süüdi?

Ma pole vist teda otseselt süüdistanud, aga eks üks neist kindlasti.

[Lemet]

Milline tööstus neist kolmest kõige rohkem pretensioone pälvis, seda riigi veterinaarameti peadirektor Ago Pärtel ei öelnud. Piimaliidu tegevdirektor Rein Reisson on kiritiseerinud varem Lacto piimatööstuse olukorda, eriti piima esmast vastuvõttu ja töötlemist.

Kuradi Laar, ma ütlen....

[TALUPOEG TALUJA]

Aga sa ei ole siiani suutnud selgitada, kuidas siis sinu arvates oleks pidanud toimima, et Eesti põllimajandust ei oleks "põhja lastud"

No ilmselt ma ei ole siiani viitsinud ega tahtnud kirjutada sellest. Ma midagi jupikest kirjutan natike:

Aga no minu arvates oleks pidanud ikka teistmoodi tegema. Kõigepealt oleks tulnud eelistada oma talunikke ja väiketootjaid ja mitte laskma riiki sisse neid toiduaineid mida meil endil oleks ja oli võimalik toota-kasvatada. Sellega hakati suretama vaikselt... Sellest vist keegi juba siin ennemalt pajatas. Veel oleks tulnud mitte lammutada kolhoose, sest praegu takkajärgi vaadates ja aru saades, ennem ei oleks vana süsteemi pidanud hävitama, vaid laskma asjadel omasoodu minna(ehk kuskil nii läkski). Meie rahvatarkuski ütleb, et ära ennem vana kaevu kinni aja, vaid tee uus ennem valmis.

Meil siin oli pere-ettevõtmine, kus me kõik koos tegime ühiselt ja kasvatasime kurki-tomatit. See äri lõppes ära juba vanal kujul 95-96aastal. Hispaania tomat tuli odavamalt sisse ja järjest vähem hakati ostma. Kauplused ütlesid ka ära, et nemad ei võta nii väikseid koguseid ja meie kasvatatud tomatitel polnud nii head säilivust(põhjust teame ju), hispaania tomat ei läinudki raisku, kuna välimus oli lõpuni enam-vähem(ainuke häda- mäda maitse tuli juurde) ja seda sai lõpmatuseni müüa... Visa F1 oli hea maitsev tomat, seda kasvatasime ka hiljem oma tarbeks, sest poe tomat meile ei maitsenud. Kõvad, maitsetud jne. Ei olnud ikka õige asi. See oli siis selline näide mis oma kontidest läbi on käinud...

T.

[Madis Reivik]

Talupoegade seisukohalt kõik õige...

Aga kahjuks protektsionism on vastastikkune, kui me pole avatud turu liige siis ei taha ka meie eksporti keegi.

Vahel on nii et kõik on õigesti tehtud aga kõigil on vilets olla.

Kaupluste teema läheb muiudgi rubriiki "omad koerad purevad" ja see on meie riigisisene probleem. Miks mingid külapoed müüvad jubeda maitsega lätis naftapirukaid, mitte kohalikke, värskelt küpsetatuid.. on minu jaoks müstika, eriti kui arvutad omahinda mis pole sugugi katastroofiline.

[Some]

Eks tuleb alati ennast ka vastaspoole kingadesse panna. Suured ketipoed sõltuvad väga logistikast ning seda on väiketootjatega pisut keeruline organiseerida. Kujutan ette, kuidas helistan Järve Selveri ostujuhile ja ütlen, et täna saan 40kg tomatit tuua aga reedeks lubab päikest ja siis toon 100kg. Kogu saak saab ühe kuu jooksul valmis ja vaadake ise mõni teine talunik, kes teile detsembris tomatit tarnib. Aga ega palju pole vajagi müüki panna, nimelt minu imemaitsvad tomatid tuleks ära süüa kahe päeva jooksul. Et tegu küpsete viljadega siis paluks nendega imeõrnasti ringi käia. Jne.... Jne...

Ok, see selline pisut lihtsustatud käsitlus aga tegelikult saavad eestimaised tootjad kettidesse sisse küll kui nad suudavad omalt poolt mahtu ja logistikat tagada. Luunja kurk, Kadarbiku talu, erinevad piima- ja lihakombinaadid, ikka leiab eestimaist piisavalt. Aga nad on ennast suureks töötanud.

Väiketootjatel on oma nišš kuhu nad sobivad oma kaubaga paremini. Erinevad OTT-id, otsesidemed restoranidega, kes rõhuvad kohalikule hooajalisele toidukraamile, turumüüjad, Taluturg erinevates kohtades, sotsiaalmeediast püsiklientide otsimine, kindlasti on mingid toimetulekumeetodid veel. Kõlab keeruliselt? Ükskõik milline äri ongi keeruline.

Piiride kinnipanek... Heh. Olin 1991a Narva piiril. Peaminister Savisaar keelas toidukaupade ekspordi - Eestis olevat toidupoodide letid tühjad. Nii siis kontrollisime kotte ju leidsime toitu siis viskasime prügikasti. Umbes sama ajastu millal võiladude lukke maha murti. 1992a tuli Vähi ja see lollus lõpetati. Imelikul kombel ilmus ka toit poodidesse tagasi.

Ma ei ütleks, et põllumeestele sai peavaluks odav välismaa toit. Tollal oli probleem pigem selles, et inimestel polnud üldse raha süüa osta. Pigem kopereeruti maal elavate sugulastega, saadi sealt juurikaid ja toorest liha ja nii elati ära. Põllumeestel tekkis uus probleem - oldi harjutud tootma ja seda siis kokkuostu viima, selline asi nagu kauba turundamine ja müügitöö oli võõras. Ehk siis Eesti oma turg oli liiga väike ja rahval puudus raha, Venemaa turg kukkus ära (topelttollid ja veel vaesem klientuur). Ainuke variant orienteeruda läände aga seal juba konkurents ees ja turundus tuli ära õppida. Ja jällegi - see sobis ainult suurematele tegijatele, kui mahtu taga ei ole siis ei ekpordi sa midagi. Muide, mäletate tollaste toidukaupade pakendeid? Eks müü sellist Euroopasse

[Lemet]

Venemaa turg kukkus ära (topelttollid ja veel vaesem klientuur).

Lisaks veel ideoloogia- fašistidelt osta või ülepea nendega tegemist teha...eesti numbrimärgiga auyode tankimine eeldas ikka mõnikord üpris drastilisi võtteid.

[isonts]

Iga mees , kes kolhoosist traktori suutis erastada oligi kohe hoobilt talunik. Hea oli, kui teadis millal kartul mulda panda ja aegajalt mingit teist kultuuri samale põllule külvata. Kokkuostjale mõisteti kraam maha müüa. Sellega paraku aga kogu teadmiste pagas lõppes. Kuidas ma kasvatud kraami väärindada ja turustada sellest polnud lugupeetud talunik sellel ajal kuulnud. Lüpsta oskas ja piima pukki otsa vedada, aga selle peale ei tulnud kui lihtne on ise oma piimast juustu/kohupiima teha. Natuke koort loksutades saab väga hea võid (kusjuures teen seda ise kodus. Ostan poest koort ja lasen mikseriga võiks. Soola ja rohelist juurde. Poest sellist ei saa). Mul on üks tuttav kellel on vist kolm lehma. Ja teeb juustu. Mingi restoran ostab kõik ära. Palga tööl ei käinud, kui viimati nägin.
Tomatitest ja kurkides rääkides siis mu ema teeb neist suurepärast letžot ja nn "toome" salatit. Viinamehed kühveldavad lusikaga pitsi peale. Säilivus aega ei tea, aga eelmise aasta saagist on veel paar purki alles. Müüa ei jõua. Hea kui sugulastelgi jätkub..

[AMvA]

Aga sa ei ole siiani suutnud selgitada, kuidas siis sinu arvates oleks pidanud toimima, et Eesti põllimajandust ei oleks "põhja lastud"

No ilmselt ma ei ole siiani viitsinud ega tahtnud kirjutada sellest. Ma midagi jupikest kirjutan natike:

Aga no minu arvates oleks pidanud ikka teistmoodi tegema. Kõigepealt oleks tulnud eelistada oma talunikke ja väiketootjaid ja mitte laskma riiki sisse neid toiduaineid mida meil endil oleks ja oli võimalik toota-kasvatada. Sellega hakati suretama vaikselt... Sellest vist keegi juba siin ennemalt pajatas. Veel oleks tulnud mitte lammutada kolhoose, sest praegu takkajärgi vaadates ja aru saades, ennem ei oleks vana süsteemi pidanud hävitama, vaid laskma asjadel omasoodu minna(ehk kuskil nii läkski). Meie rahvatarkuski ütleb, et ära ennem vana kaevu kinni aja, vaid tee uus ennem valmis.

T.

Nojah, siin pole enam midagi kommenteerida

[TALUPOEG TALUJA]

Igaks juhuks mainin veel ära, et ma pole ega pole olnud mingite kolhooside fänn! Olen korra tööl käinud vast enne või natuke peale Olümpiat. Olin veel väike tatikas ja meie talu vastas oli imeilus linapõld. Kolhoosnikud käisid käsitsi lina kitkumas. Ma olin tahtnud ka tööle minna. Ütlesin veel kadunud emale, et aja mind ka varakult üles, lähen tööle. Magasin pikalt ja keegi mind üles ei ajanud. Kui ärkasin, oli juba lõunapoolne aeg, kõik ammu põllul. Panin ka kohe põllule lina kitkuma. Selle töö õppisin lennult ära, naised näitasid ette. Sain kenasti hakkama, pärast räägiti igal pool sellest tükk aega.... Kaua ma seal ei püsinud, kõht läks tühjaks ja tulin koju tagasi..... Tegevus toimus siis tegelikult meie talu põllul.... Hiljem isa ütles.
Meie talu oli üks viimaseid kes vabatahtlikult sunniviisiliselt "Ühisjõu" kolhoosi astus. See sai võimalikuks ainult tänu sellele, et vanaema Salmel oli väga vinge paber. Kuna oli viie lapsega üksi (kangelasema) ja kadunud mees oli maha lastud. Peale seda kui pealinnas mingi jama juhtus, ei aidanud seegi paber. Tulid vist mingid uued käsud. Nojah, ja isa August hiljem käis siit mõne teise kohaliku poisiga Helme Põllutöökoolis õppimas traktoristiks. Traktorist oli tol ajal kõva mees! Neid ei tohtinud isegi miilits tülitada. Võisid ka täis peaga traktoriga ringi sõita, sest tööd oli vaja teha! Ja siinkohal pean vajalikuks rõhutada, et meil mingi aeg nagu püüti seda kolhoosikorda ja tööd maha teha. Tegelikult need inimesed kes on ükskõik mis võimu või korra ajal TÖÖD teinud, neid ei tohi ega või kunagi maha teha! Oli see kord siis, mis oli. Tööd tehti siis ja tehakse ka edaspidi.
Isa sai siis Helmes kooli lõpetatud ja algul kolhoosil omal traktoreid polnud, laenati Viljnadi Masin-Traktorijaamast. Meenub, et esimene traktor oli tal suur Zett(ilmselt HTZ), raudratastega, hiljem vana Fordson( peale oli monteeritud magneeto, aga tulede juhe oli tulnud mootori küljest), seega vanem tüüp algselt, babiinadega. Hiljem tuli kolhoosile DT-54, millel ei olnud aknaid ees ja mehed ise olid puuraamidega klaasid sinna sobitanud. Juhtimine oli ka olnud nagu metsapullil, kus kõik kangide all, piduripedaale polnud. Niipalju siis ajaloost. Aga mingit suurt vaimustust mul pole olnud. Ja selle vägisi likvideerimise oleks pidanud jätma hilisemaks. Kui talud oleks mingi järje peale saanud, siis palun väga. Aga lihtsalt lõhkuda mingigi toimiv süsteem, see oli lollus. Minu arvates mõjutas see väga palju seda põlvkonda ja inimestele tegi see väga palju kahju.

[Kilo Tango]

...
Aga no minu arvates oleks pidanud ikka teistmoodi tegema. Kõigepealt oleks tulnud eelistada oma talunikke ja väiketootjaid ja mitte laskma riiki sisse neid toiduaineid mida meil endil oleks ja oli võimalik toota-kasvatada. Sellega hakati suretama vaikselt... Sellest vist keegi juba siin ennemalt pajatas. Veel oleks tulnud mitte lammutada kolhoose, sest praegu takkajärgi vaadates ja aru saades, ennem ei oleks vana süsteemi pidanud hävitama, vaid laskma asjadel omasoodu minna(ehk kuskil nii läkski)...

Sedalaadi idiootse majanduspoliitika tagajärgi saab imetleda Moldovas jms. NSVL "kõhualustes" endistes vabariikides.

Tulemuseks oleks olnud üdini korrumpeerunud süsteem. Kolhoosid ei olnud mingi vana "süsteem". Kolhoosid olid kommunistide välja mõeldud majanduslikult irratsionaalsed soperdised, mis surid kohe, kui neile võimalus anti. Jumal tänatud.

[Some]

Minu arust muudeti enamus paikades kolhoosid osaühinguteks, kolhoosi liikmetest said osanikud. Mu vanemad olid vist 5a osanikud enne kui oma osa juhtidele maha müüsid. Edasi juba sõltus kui taibukalt neid osaühinguid juhiti. Mõned jätkasid samas vaimus nagu kolhoosi aegadel, osad müüsid ka kolhoosi metalli vanarauda ja panid papi tasku, osad kukkusid majandama ja võib-olla eksisteerivad mingi muu äriühinguna edasi, jätsid alles vaid tulusama tegevuse ja loobusid kahjumlikeimast. Näiteks Väätsa Agro on Estonia kolhoosi järeltulija, vast leiaks mingeid veel.
Seda ma küll ei mäleta, et keegi oleks öelnud - ärge homme tööle tulge, kolhoos likvideeritud.

[maksipoiss]

Tulemuseks oleks olnud üdini korrumpeerunud süsteem. Kolhoosid ei olnud mingi vana "süsteem". Kolhoosid olid kommunistide välja mõeldud majanduslikult irratsionaalsed soperdised, mis surid kohe, kui neile võimalus anti. Jumal tänatud.

Kolhoos nii hull ei olnudki kui sovhoos. Vähemalt meil siin said kolhoosid täitsa normaalselt hakkama, nii palju kui see selle korra ajal võimalik oli.

[Kriku]

Minu arust muudeti enamus paikades kolhoosid osaühinguteks, kolhoosi liikmetest said osanikud.

Või ühistuteks?

[Some]

Iisraelis toimetavad kibutsid siiani... Selline pisut karmim kolhoos - kõik varad on ühised.
Päris kindlasti ei halvusta keegi tublisid tööinimesi, mu endagi vanemad olid medalitega autasustatud tööeesrindlased. Miskist kommunismist oli neil muidugi savi.