www.militaar.net

Eesti tuntumates rabades kust turvast on võetud (Pärnu kant, Turba, Ellamaa) raba ilmselt ei taastu. Sellepärast et maapind kerkib.
https://et.wikipedia.org/wiki/Glatsiois ... e_maakerge
Looduslik protsess on selline et järv muutub sooks, soo rabaks ja raba puisniiduks. Eks ilma kuivendamiseta ja turba freesimiseta saaks sellest samuti kunagi niit aga mitte vastupidi - raba Lääne-Eestis iseenesest sooks ei muutu.
Tuhaga toetatakse selliseid looduslikke protsesse. Vastupidine tegevus - et siin oli 1950 a soo mille kolhoosnikud ära kuivendasid ja teeme ta uuesti sooks on jah katse jõgesid teistpidi voolama panna.

vanahalb kirjutas: ↑25 Nov, 2024 19:16 Eesti tuntumates rabades kust turvast on võetud (Pärnu kant, Turba, Ellamaa) raba ilmselt ei taastu. Sellepärast et maapind kerkib.
https://et.wikipedia.org/wiki/Glatsiois ... e_maakerge
Looduslik protsess on selline et järv muutub sooks, soo rabaks ja raba puisniiduks. Eks ilma kuivendamiseta ja turba freesimiseta saaks sellest samuti kunagi niit aga mitte vastupidi - raba Lääne-Eestis iseenesest sooks ei muutu.
Tuhaga toetatakse selliseid looduslikke protsesse. Vastupidine tegevus - et siin oli 1950 a soo mille kolhoosnikud ära kuivendasid ja teeme ta uuesti sooks on jah katse jõgesid teistpidi voolama panna.

Kuidas see maapinna kerkimine asjasse puutub?

Rabastumine käib ikka rutem kui maakerge. Põhimõtteliselt on vaja, et märgalal hakkaks turbasammal kasvama ja siis edasi on juba aja küsimus. Kõik oleneb pinnavee tasemest. Kui kraavitamisega kuivendatud alal kuivenduskraavid kinni panna, siis saab sellest ikka uuesti märgala.

"Vikipeediasse" on viitsitud jääksoode tuleviku kohta üsna põhjalikult kirjutada: https://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4%C ... engusuunad .

Maapinna kerkimine puutub asjasse niipalju et vesi on selline element millet on omadus allapoole voolata. Loode-Eestis kerkib maapind päris kiiresti
https://www.err.ee/992412/maapinna-tous ... veepiirita

Sellest maaparandusobjektist vanematekodu lähedal Põhja-Eestis millest ma varem kirjutasin ei saaks täna enam mingit sood ega raba. Täiesti normaalne põld. Drenaaz on juba aastakümneid umbes. Magistraalkraavis on küll vesi ja suuremalt jaolt seisab. Midagi vist ei juhtuks kui see kraav üldse täis ajada. Kuskil 50 aastat tagasi oli veel selline ei peeti otstarbekaks kuivendada ja põldu teha.

Kagu-Eestis ja Emajõe suudmes maapind jälle muteada kuigipalju langeb ning sood tuleb aina juurde.

vanahalb kirjutas: ↑25 Nov, 2024 20:42Kagu-Eestis ja Emajõe suudmes maapind jälle muteada kuigipalju langeb ning sood tuleb aina juurde.

See on sellest, et maakerke gradient läheb edelast kirdesse (0 on umbes Riia-Piiteri joonel) ja seetõttu tõuseb Peipsi põhjaots kiiremini ning vesi valgub alla.

ÜRO kliimakonverentsil COP29 lepiti kokku, et jõukamad riigid eraldavad 300 miljardit dollarit aastas, et aidata arengumaadel kliimamuutuste tagajärgedega toime tulla ja võtta kasutusele keskkonnasõbralikum tehnoloogia.

https://www.err.ee/1609532200/eesti-rah ... maprojekte

Meenutab veids Rooma käitumist barbaritega, et need nad rahule jätaks. Paraku, süües kasvab isu - ei jätnud. Ei tea, mis paneb, yokosid ja bantšenkoid arvama, et seekord teisiti läheb? Keegi võiks esitada arvutused, mitu kraadi selline andam kliima külmemaks teeb. Samuti huvitaks, kas alaarenenud tööstusriigid meid toetama asuvad, kui kliima jahenema juhtub?

Naljanumber selles loos on Hiina, kes siiamaani on ÜRO vastavas arvestuses (90-ndate algusest) arengumaa ning seega toetust vajavate riikide nimistus.
https://www.err.ee/1609524940/valisilm- ... ks-lahkuda

Kriku kirjutas: ↑25 Nov, 2024 19:56 Rabastumine käib ikka rutem kui maakerge. Põhimõtteliselt on vaja, et märgalal hakkaks turbasammal kasvama ja siis edasi on juba aja küsimus. Kõik oleneb pinnavee tasemest. Kui kraavitamisega kuivendatud alal kuivenduskraavid kinni panna, siis saab sellest ikka uuesti märgala.

"Vikipeediasse" on viitsitud jääksoode tuleviku kohta üsna põhjalikult kirjutada: https://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4%C ... engusuunad .

Tegelikult on väga palju meie metsasid soostunud just peale taasiseseisvumist, põhjusel, et kuivenduse töötamise eest enam keegi konkreetselt ei vastutanud, kraavid lasti täis kasvata, pinnavee tase tõusis ja vanasti kuivad alad soostusid. Omavalitsused tegelevad teemaga ainult episoodiliselt ja enamikes kohtades pole isegi ametnikku, kes maaomanikele (kes peaks oma maa piires asja korras hoidma) jalaga tagumenti tagumas käiks.

Tavaliselt tunneb sellise metsa ära selle järgi, et suured puud on osa juurestikuga tõusnud üles, tekitades tüve ümber sellise koonusekujulise kõrgendiku. Neid tõstab üles alt peale pressiva vee surve, mida puu täiskasvanuks saamise ajal polnud. Nursipalu nt on taolisi puid täis.

wolfgang kirjutas: ↑26 Nov, 2024 9:41Keegi võiks esitada arvutused, mitu kraadi selline andam kliima külmemaks teeb.

Seda on ammu tehtud, näiteks: https://upload.wikimedia.org/wikipedia/ ... ios_01.svg

Mis üldse on Eesti huvi selles protsessis osaleda? Mõnus kui on soojem, küttarved on väiksemad ja talveriided ei pea nii paksud olema.
Selle sügise näitel võib kliima soojenemise üle vaid rõõmustada ja loota, et soojeneb veelgi.

Tegelikult on väga palju meie metsasid soostunud just peale taasiseseisvumist, põhjusel, et kuivenduse töötamise eest enam keegi konkreetselt ei vastutanud, kraavid lasti täis kasvata, pinnavee tase tõusis ja vanasti kuivad alad soostusid. Omavalitsused tegelevad teemaga ainult episoodiliselt ja enamikes kohtades pole isegi ametnikku, kes maaomanikele (kes peaks oma maa piires asja korras hoidma) jalaga tagumenti tagumas käiks.

Sõltub veehaardest-kraavist mis su maal on ja kellele see kuulub - mõned polegi omaniku mure ja kov/pta hoolitseb nende korrasoleku eest. Küsitakse isegi omaniku nõusolekuid territooriumile minekuks et hooldustöid teha, saadetakse olukorrast pilte jne.

Sõida Tallinnast välja Pärnu poole ja vaata neid teeäärseid kuivenduskraave. Puha käsivarrejämedust võsa täis. Et ikka lonkab see asi, on mu mõte.

Mina usun, et mõne aasta pärast avastatakse, et Nõmme rabast on saanud staatiline üleujutus ala, kus peale konnade on kogu muu elukeskond hävitatud ja palja jalaga pääseb ainult selle lombi servale "loodust" kaema siis kaevatakse need kravid uuesti lahti.
Nõmme raba on mul suvalise näitena toodud. Mõte mida ma edasi anda tahan on see, et elu taob lõpuks inimestele nii kõvasti jalaga per.se, et sellistest roheprojektidest loobutakse näiteks kaitse- või kontrollitava elektri tootmise võimekust oluliselt kasvatades.
Küll hakkavad need padurohelised ka lõpuks ulguma, kui elekter lisaks maapiirkondadele ka kalamajast nädalaks ajaks ära kaob või kui iskander telliskivi tsirkust tabab.

tsivi_list kirjutas: ↑26 Nov, 2024 12:51 Mis üldse on Eesti huvi selles protsessis osaleda? Mõnus kui on soojem, küttarved on väiksemad ja talveriided ei pea nii paksud olema.
Selle sügise näitel võib kliima soojenemise üle vaid rõõmustada ja loota, et soojeneb veelgi.

Muidugi, eriti rõõmustavad põllu ja metsamehed, nt üraskil on parem elada, saab tavapärase 2 generatsiooni asemel 3 generatsiooni aastas ja igasugu taliviljad naudivad lagedat lumevaba pinda koos kohatise -20ga

Selle kohta on nii palju kirjutatud et ignorantsus on ikka kurjast küll.

Rääkisin hiljuti ühe põllumehega, kes ütles, et lõpetas osaliselt tänu kliimamuutustele põllupidamise ära. Suvivili ei tasu enam ammu ära ja nüüd on talivili ka kahtlaseks läinud. Kusjuures asi ei ole mitte selles, et kliima oleks muutunud lõunamaisemaks - et saaks lihtsalt hakata kasutama Leedu või Poola sorte ja agrotehnilisi võtteid - vaid et kõik on ebastabiilsem. Olgugi, et näiteks talv on tervikuna soojem, tuleb -20 ikkagi millalgi ära ja võtab lõunapoolsetele maadele mõeldud sordid ära. Ainus, mis stabiilselt saaki annab, on rukis, aga kogu aeg ei saa ühe ja sama maa peal rukist kasvatada.

Mehe sõnum oli konkreetne - kui keegi kliimamuutust eitab, siis ta on lihtsalt idioot.