Eelmisel sajandil, kui ma veel aega teenisin, lasime ringi M69tega. Millegipärast hankis rikkamaks saanud Kaitsevägi hiljem suurema paugu ja lennukaugusega rakette, mitte rohkem M69id. Samuti ei ehita keegi oma tankitõrjet üles ideele visata palju käsigranaate. Ja kui väheks jääb, siis veel rohkem. Millest see usk, et merel võiks küll kasutada jalaväe taktikat, aga üldised suundumused on merekeskkonnas maismaaga võrreldes risti vastupidised?
Mis eespool kirjeldatud värvikasse stsenaariumi puutub, siis eeldab see, nagu Kilo Tango juba märkis, et meil on vastase tegevusest absoluutne ülevaade, aga tema ronib täpselt üles seatud varitsusse endale kõige ebasobivamal maastikul ja eriti vastu ka ei hakka. Kas meie teeks nii? Aga vastane?
Detailsemalt
Kapten Trumm kirjutas:Tuumarelvadega avastati peagi, et kümme 100 kilotonnist teevad palju rohkem kahju kui üks megatonnine. See on lõhkeasjanduses üks aluseid, et plahvatusjõud suureneb võrdeliselt lõhkeaine koguse kasvu kuupjuurega. Ehk 2 korda suuremaks pauguks vajatakse 8 korda rohkem lõhkeainet.
Sest plahvatuse energia levib sfääriliselt (enamus läheb vabas õhus raisku) ja suurte (tuuma)lõhkeaine koguste juures ei „põle“ kogu lõhkeaine ära. Kinnistes ruumides ja kümnete-sadade kilode kontekstis on olukord teine.
Kapten Trumm kirjutas:Seepärast ei maksa arvata, et kümme kümnekilost pauku ei tee laevale suurt midagi, aga üks sajakilone teeb.
Kuus, mitte kümme kilo.
Kapten Trumm kirjutas:Kui me võtame soomlaste rannakaitsekahurid, siis ega seal mürsus pole ka lõhkeainet rohkem kui raskes TT raketis. Ometi on taolise klassi kahuritega laevu hulgaliselt uputatud.
Lõhkeainele lisandub paras ports kineetilist energiat ja mürsk lõhkeb laeva
sees, mitte välispinnal. Muide, millised need „hulgalised uputatud laevad“ küll on? 100 mm kahur pole merelahingus juba väga ammu tegija olnud.
Kapten Trumm kirjutas:Selleks, et Ropucha üritus katki jääks, pole vaja lasta tervet laeva tükkideks, piisab, kui viia rivist välja maabumisaparell (või tekitada sinna kitsasse auku 2 põlevast masinast põrgutuli), tabada silda (kus laeva võtmeisikud kaldalähedases olukorras kindlasti on), tabada Grade (kus on kõvasti lõhkeainet) jne.
Keegi teadjam võiks nüüd selgitada, kui täpselt Spike’iga tabada saab: kas kapteni vasakut silma või pigem laeva keskele? Kui palju sellest täpsusest lahinguolukorras järele jääb? Käsitulirelvade kohta tehtud statistika on igatahes pehmelt öeldes kainestav. Maabumisaparelli rivist välja viimiseks peab ikka väga täpselt tabama (viktoriini küsimus: kuhu?). Selleks, et kitsasse auku kaks põlevat soomukit tekitada, peab aparell avatud olema, st dessant oleks siis juba varbaid pidi vees ja laevatankitõrjujad päris kindlasti tule all (küljepealt ei saagi sellist lasku teha, ainult eest). Pealegi on ka vastane sellele mõelnud, et võib tekkida vajadus põlev soomuk jalust ära saada. Mis siis kui dessantlaevu on mitu? Elementaarne meredessandi loogika nõuab vahendite hajutamist platvormide vahel, sest mõnega võib tõesti midagi juhtuda.
Kapten Trumm kirjutas:Kui pildil kujutatud alust õnnestub tabada nelja-kuue Spike ER raketiga, siis jääb tema lahinguline roll kasinaks, sest meeskond on ametis laeva päästmisega.
Ei puutu asjasse, sest selleks hetkeks on
point of no return möödas, laev aetakse kaldasse ja kantakse maha. Pealegi tegeleb laeva päästmisega laeva meeskond, mitte dessant. Ja ka mitte kogu meeskond. Laeval ei ole nii, et kui vaenlane ründab, siis kõik lasevad. Mõned lasevad, mõned hooldavad süsteeme edasi ja mõned on valmis tuld tõrjuma.
Kapten Trumm kirjutas:2 raketti sinna vöörikahuri taga asuvatesse tiibrakettide shahtidesse, vöörikahuri torni, üks silda ja üks kopteriangaari - ja see asi põleb nagu põrgutuli, meeskond rabelemas tulekahju kustutamisega. Vöörikahuri tornis ja raketishahtides lõhkeb lahingumoon (raketishahtides on lõhkeainet mitusada kilo), sild on rivist väljas (tuleb minna avariiroolimisele, see võtab aega), helikopteri angaaris põleb sadu liitreid petrooli, mis valgub mööda laeva laiai. Tunni või teise pärast on see jama ehk läbi, aga see aeg alus lahingut ka pidada ei suuda.
Mitu meetrit või sentimeetrit Spike’i lõhkelaeng läbib? Kui kaugel on laskemoonaruum välisseinast? Kas see on veeliinist peal- või allpool? Milline hull hoiab lähiohu korral helikopteriangaaris sadu liitreid petrooli? See ladustatakse sügaval laeva sees või välispardal kanistrites. Lahinguolukorra (ja ka niisama kalda lähedal) on roolimasinaruum ja operatsiooniruum alati mehitatud, valmis koheselt juhtimist üle võtma.
ameti tegevusvaldkonnas Euroopa Liidu õigusaktist või muust rahvusvahelisest kohustusest tuleneva riikliku kontaktpunkti ülesannete täitmine;