Merevägi ja rannakaitse

[Kapten Trumm]

Ei puutu asjasse, sest selleks hetkeks on point of no return möödas, laev aetakse kaldasse ja kantakse maha. Pealegi tegeleb laeva päästmisega laeva meeskond, mitte dessant. Ja ka mitte kogu meeskond. Laeval ei ole nii, et kui vaenlane ründab, siis kõik lasevad. Mõned lasevad, mõned hooldavad süsteeme edasi ja mõned on valmis tuld tõrjuma.

Kui sa oleks lingitud pilti ka vaadanud (saan aru, Pavlovi refleks võttis võimust), siis oleksid sa seal näinud Neustrashimõi-klassi fregatti.
Et see dessanti maandab, on mulle uudiseks, aga eks inimene õpi kogu elu.

Kuidas need soomlased nii rumalad on, et 100/130mm (lähitõrje) kahurite asemel kasutavad 8 km lennukaugusega Spike ER raketti, jääb mõistetamatuks.

Ahjaa, fregatil kopteriangaaris oleval Ka-27 kopteril on ikka paagid kütust täis, umbes 2 tonni kui õigesti arvutasin. Muidu pole ta ju võimeline allveetõrje missioonile minema, kui vajadus tekib. Või päästetöid tegema.

millegipärast hankis rikkamaks saanud Kaitsevägi hiljem suurema paugu ja lennukaugusega rakette, mitte rohkem M69id.

KV TT arsenali enamuse moodustavad tänaseni mittejuhitavad lühimaa TT relvad (granaadiheitjad), mille otstarve ja kaugus on M69-ga analoogne (on tõesti paremad, aga klass ei muutu. Juhitavad (kallid) rakettrelvad moodustavad meie TT arsenalist umbes 10%. Samuti kuuluvad relvastusse miinid, mille tootmisaasta või leiutamise aasta jääb kuskile 1940ndate lõppu.

Sõltumata suurest rikastumisest pole täheldada, et lähitõrje oleks jäetud unarusse või asendatud juhitavate raskemate relvadega.

[Kilo Tango]

...

Kuidas need soomlased nii rumalad on, et 100/130mm (lähitõrje) kahurite asemel kasutavad 8 km lennukaugusega Spike ER raketti, jääb mõistetamatuks.
...

Kas 130mm ikka on relvastusest maha võetud? Kiirelt otsides ei leidnud selle kohta kinnitust.
Spike ER laskjaid on soomlastel 18, rakette 400 (Wiki andmetel).
Aga oluline on teada seda, et soomlastel on mitmekihiline rannakaitse ja ma usun, et sellise koguse rakettide korral on Spike ER roll peamiselt JUBA maabunud dessandi sõidukite tülitamine. Mitte laevade kiusamine. Kasutatakse muidugi mõlema otstarbel, aga on VALE VÄITA, nagu oleks Soome rannikukaitse Spike ER rakettidele üles ehitatud (millist mudelit akf Trumm EKV-le siin teemas tungivalt soovitab). Peamine laevavastane vahend on neil ikkagi RBS-15, seejärel Torped 45 ja alles seejärel (eeldusel, et 130mm on rivist maas) Spike ER.

Pealegi ei ole ma kindel, et soomlased oleks seda teed läinud, kui neil oleks olnud võtta sel hetkel laserjuhitavad GLSDB raketid MLRS-le. Vähemalt mitte sellises koguses.

[nimetu]

Kui SM saab 3 medevac h.kopterit+ kopterplatvormi ja vaba tagatekkiga PV laeva- peaksime rõõmustama - on millega opereerida "olukorras". Parem kui mitte midagi ja on (uus) toimiv. Meremehi meil ju on ja muud ka. Ning kulurida pole EKV oma.

Mina seda optimismi kahjuks ei jaga. PPA peab keset järjepidevat kahanemist märkimisväärselt suurendama oma võimekust? Enne tuleks personali ja püsiva rahastuse probleemid ära lahendada. Alles hiljaaegu veel räägiti, et PPA vajaks paarikümnemiljonilist kärbet...

Pigem võiks algsed plaanid ära lahendada, mitte mingeid uusi suuremaid plaane leiutama. Noh, näiteks Raju sõsarlaeva ehitamine (Pikker vajab millalgi asendamist) ja neljanda AW139 kopteri hankimine pideva valmisoleku paremaks tagamiseks.

Leedu piirivalve muuseas loobub oma EC145 tüüpi helikopterist ja hangib selle asemel H135 juurde, sest eraldi ühe eksemplari ülalpidamine muutus mõttetuks.

[Kapten Trumm]

Kas 130mm ikka on relvastusest maha võetud? Kiirelt otsides ei leidnud selle kohta kinnitust.

On jäänud üksainus 130 mm statsionaarne tornpatarei Helsinki all (kas Isosaari äkki?).

Aga oluline on teada seda, et soomlastel on mitmekihiline rannakaitse ja ma usun, et sellise koguse rakettide korral on Spike ER roll peamiselt JUBA maabunud dessandi sõidukite tülitamine.

Nendel videotel, mida Puolostusvoimat Youtubes avaldab, tulistatakse nendega siiski liikuvaid laevu. Olen näinud põhiliselt hõljukite tulistamist. Spike ER roll on justnimelt lähitõrje, mida vanasti tehti kahuritega. Arv tundub kahuritega võrreldes väike (100 mm kahureid oli Soomes nt 56 tk). Samas on Spike palju täpsem võrreldes kahuritega ja niipalju torusid pole tarvis. Kui sealkandis sai käidud, ei taibanud küsida, aga mina olen aru saanud, et nendega lastakse ikka laevu kah (ehk siis väiksemaid ja kergemini vigastatavaid). Soomlased nimetavad neid Rannikko-ohjus 2006

Meretõrje rollis kasutatakse Spiket ja Filipiinide laevastikus väikestel ründealustel. https://en.wikipedia.org/wiki/Multipurp ... ault_Craft

VALE VÄITA, nagu oleks Soome rannikukaitse Spike ER rakettidele üles ehitatud (millist mudelit akf Trumm EKV-le siin teemas tungivalt soovitab)

Trumm soovitab jätkuvalt alustada põhimõttel "lihtsamalt keerukamale" ja "first things first". Sama põhimõte oli Soome rannakaitses ka omal koha, esimesed tiibraketid tulid neile alles 1970ndate lõpus. Lähikaitse relvastus (100 mm tornpatareid ja 130 mm veetavad) olid hulga varem. Ja enne neid olid samuti kahurid. Ja veel ma väidan, et meretõrje relvastuse raha mõne NSM peale panna, kui lähitõrje puudub, on samuti narr (taolisele ideele võidakse tulla ainult Eestis)

PS: teemas on natuke naljakas vaadata ühe MeV kõneisiku vaprat võitlust kahurite/lähitõrje vastu - kesse alles siin propageeris kahurrelvastusega patrull-aluseid (OPV-sid)? Aga noh, mis mina siin ikka tean, Eesti MeV tegutseb ju teises paralleel-reaalsuses ja sinna pole maismaa sõjapidamise loogikaid mõtet tuua.

[Veiko Palm]

Trumm soovitab jätkuvalt alustada põhimõttel "lihtsamalt keerukamale" ja "first things first". Sama põhimõte oli Soome rannakaitses ka omal koha, esimesed tiibraketid tulid neile alles 1970ndate lõpus. Lähikaitse relvastus (100 mm tornpatareid ja 130 mm veetavad) olid hulga varem. Ja enne neid olid samuti kahurid.

Ja veel ma väidan, et meretõrje relvastuse raha mõne NSM peale panna, kui lähitõrje puudub, on samuti narr (taolisele ideele võidakse tulla ainult Eestis).

Maitea, minu jaoks tundub ikkagi mõistlikum (toonitan - sõjalises mõttes) alustada mõjutamist võimalikult kaugel ning üritada luua dilemmat vastase kõrgemale tasemele. Rohkem lähikaitset tähendab vastase jaoks lähitõrje tugevdamist ning paneb mõtlema taktikalise tasandi ülema, ehk maabuva üksuse ülema. Kauge maa pealt mõjutamine paneb mõtlema ikka dessanti, kui sellist, planeeriva ja organiseeriva ülema, ehk siis dessandi ülema ülema, ehk siis operatsioonilise tasandi.

Ja lihtsalt õela inimesena (selline juba olen) pööran tähelepanu, et soomusmanöövri teemas tahad alustada hoopis keerukamalt ja sealt liikuda lihtsamale. Ning Soome rannakaitse - noh, eks neid tiibrakette oli ka 40-tel raske hankida

[URR]

Hea URR! Miks nii kriitiline . Kui SM saab 3 medevac h.kopterit+ kopterplatvormi ja vaba tagatekkiga PV laeva- peaksime rõõmustama - on millega opereerida "olukorras".

Kriitiline, sest siseminister ajab tahtlikult või teadmatusest Kaitseväe ja PPA ülesanded segamini.

Praegu on piirivalvel küll võrreldamatult parem laevastik kui kaitseväel, kuid siiani on olnud puudu kopteriplatvormiga ning miiniveestamise ja miintõrje võimekusega piirivalvelaevast. Selle ka saame

Tahaks olla kärbes seinal, kui siseminister läheb äraneetud Euroopa Liidult oma miiniveeskaja tarbeks raha küsima ning kui välis- ja kaitseministeerium selgitavad liitlastele, et Eesti vetes on endiselt ohutu sõita ja arusaamatu alluvussuhtega asutused tegelikult ei veeska omatahtsi miine.

[Kapten Trumm]

Ja lihtsalt õela inimesena (selline juba olen) pööran tähelepanu, et soomusmanöövri teemas tahad alustada hoopis keerukamalt ja sealt liikuda lihtsamale. Ning Soome rannakaitse - noh, eks neid tiibrakette oli ka 40-tel raske hankida

Tankid IFV-de asemel (või nendega koos) ei tingi eriti suuremat keerukust kui IFV-d üksi. Lihtsalt see tank on meil lubamatult üle müstifitseeritud teema.

Aga nüüd Soome juurde.
Tiibraketid, mida Soome ostis NSVL-st 1970ndate lõpus, olid olemas juba 1960 (1970 paiku olid need juba iga tõsisema venesõbraliku araabia mereväe käes).
ja Rootsis tuli RB08 ka välja 60ndate alguses.
Mis neist 1940ndatest siia sisse segada?

Nende rakettrelvadega (esimesed isendid nii laevatõrjeks kui õhutõrjeks tulid NSVL-st) oli nii, et nende kasutuselevõtuks Soomes oli ka teatud NSVL poolne huvi/surve taga, sest Moskvast vaadatuna paistis too vasall kahtlaselt WWII armee moodi (eriti kui võrrelda hästirelvastatud Süüria ja Egiptuse armeedega).

Kauge maa pealt mõjutamine paneb mõtlema ikka dessanti,

Kauge maa pealt vastase mereväe mõjutamine eeldab ka "kauge maa" olukorrateadlikkust ehk merepilti. Meie oludes tähendab see vajadust kaitsta rannikust eemal asuvaid saari (kõige strateegilisemad radaripostid asuvad meil just saartel), mis tähendab jällegi seda lähitõrje ja merepaiske vajadust.
Jätan siinkohal kõrvale igasugu fantastikaprojektid, kuidas õhuväe uued "kastitrollid" mereluuret teevad (vastane tulistab nad kiirelt alla) ja keskendume sellele, mida on reaalne teha ehk vaatlust maismaalt.

Kui vastane teab, et sa lased 180 km kaugusele, aga infot saad Vaindlo või Keri saarel asuvalt radarilt, siis ta tuleb esmalt kummipaatidega või kopteritega Suursaarelt, laseb su radari uppi ja alles seejärel saadab laevastiku merele, kui su 180 km-st on järgi jäänud ehk 25 km (niipalju kui rannast paistab). Kui ma vaatan Soome MeV ülesehitust ja lahingukorda, on näha, et see probleem on kontrolli all. Meil aga mitte.

Soomel on ka väga änksad raketilaevad, lasevad 100+ km, uute rakettidega vist veel kaugemale. AGA kui seda seirepilti enam ei tule, siis jääb sellest toredusest järgi nii 25 km ehk niipalju kui laeva enda radar näitab.

[URR]

Ahjaa, fregatil kopteriangaaris oleval Ka-27 kopteril on ikka paagid kütust täis, umbes 2 tonni kui õigesti arvutasin. Muidu pole ta ju võimeline allveetõrje missioonile minema, kui vajadus tekib. Või päästetöid tegema.

Kui Neustrašimõi parasjagu dessanti toetab, ei ole see kopter angaaris, vaid õhus tuld juhtimas, merepilti loomas, uppujaid päästmas või midagi muud kasulikku tegemas.

Meretõrje rollis kasutatakse Spiket ja Filipiinide laevastikus väikestel ründealustel. https://en.wikipedia.org/wiki/Multipurp ... ault_Craft

Keda need Filipiini paadid siis tõrjuvad? Sama vikipeedia artikkel (Operational history) annab vastuse: salakaubavedajaid ja Moro mässulisi.
Rakettide ja kahurite osa võtsid Kilo Tango ja Veiko Palm juba kokku.

PS: teemas on natuke naljakas vaadata ühe MeV kõneisiku vaprat võitlust kahurite/lähitõrje vastu - kesse alles siin propageeris kahurrelvastusega patrull-aluseid (OPV-sid)? Aga noh, mis mina siin ikka tean, Eesti MeV tegutseb ju teises paralleel-reaalsuses ja sinna pole maismaa sõjapidamise loogikaid mõtet tuua.

Huvitav, kes see mereväe kõneisik võiks olla? Minu teada on ainuke mereväes teenistuses olev sõnavõtja mereväe ülem, aga ega ma kõike pseudonüüme ei tea ka. Mainin siiski ära, et kahurrelvastusega patrull-alustest on kirjutanud eelkõige Kapten Trumm ja Kilo Tango (sest vaikimisi eeldus on, et laevadele kulub nii palju raha, et rakettide jaoks ei jätku). Isegi kui süüdistused õiged oleks, on tegu sõrme ja … sellesamuse võrdlusega ja erinevalt suurest hulgast tankitõrjerakettidest moodustaks (kahurrelvastusega) laevad + piisava lennukaugusega (kaldalt lastavad) raketid vähemalt teoreetiliselt töötava süsteemi.
Merel saab maismaa loogikat kasutada küll, aga ei saa kasutada sama taktikat ja tuleb mõista erisusi. Ammugi ei peaks meredomeenis (ega ka mujal) kasutama suvaliselt ja kontekstiväliselt valitud printsiipe. (Jah, ma näitan näpuga.) See, kui loogikast aru ei saada, ei tähenda, et see puuduks. Igal alal ei suuda keegi ekspert olla.

[URR]

Soomel on ka väga änksad raketilaevad, lasevad 100+ km, uute rakettidega vist veel kaugemale. AGA kui seda seirepilti enam ei tule, siis jääb sellest toredusest järgi nii 25 km ehk niipalju kui laeva enda radar näitab.

Ma loodan, et soomlased loevad ja saavad aru, et on oma laevastikku puhta valesti arendanud. Ehk jõuab veel ringi pöörata, palju kummipaate ja tankitõrjerakette hankida ning suur kahi ära hoida.
Mis puutub (meie) kaldaradaritesse, siis kui mina oleks vaenlane, laseks ma need, mis segavad, ära sõja esimesel hommikul. Raketiga. Õhust, merel või maalt, ükskõik. Asukoht on ju teada.
Huvi pärast: kui merepildi loomine on võimatu (nagu ma eelnevast aru saan), siis kuidas tankitõrjujad õiges lahes passida teavad?

[Kapten Trumm]

Isegi kui süüdistused õiged oleks, on tegu sõrme ja … sellesamuse võrdlusega ja erinevalt suurest hulgast tankitõrjerakettidest moodustaks (kahurrelvastusega) laevad + piisava lennukaugusega (kaldalt lastavad) raketid vähemalt teoreetiliselt töötava süsteemi.

Selline "teoreetiliselt töötav süsteem" vajab tööle hakkamiseks natuke liiga paljude eelduste täitmist, mistõttu võib prognoosida tulemuseks midagi "puujalaga karu" laadset.

Esiteks, kõnealused kahurrelvastusega laevad on äärmiselt haavatavad vastase poolt ja on suhteliselt vähetõenäoline, et nad vastase mereväe peajõudu üldse näevadki, tõenäoliselt uputatakse need enne. Rahuajal, jah.

Teiseks need kaugelt lendavad tiibraketid kuuluvad tänase päeva seisuga veel suurema ulme valdkonda, ilma nendeta aga muutub kogu meresõja idee pidetuks, sest eelmises lõigus nimetatud laevad üksi omavad sõjaoludes vaid ujuva sihtmärgi väärtust.

Seepärast soovitan endiselt (ja soovitasin nii 100 lk tagasi), et kärpige oma ambitsioone väiksemaks, tooge see huvisfäär merel kaldale ligemale ja asjad muutuvad hulga reaalsemateks.

[Kapten Trumm]

Soomel on ka väga änksad raketilaevad, lasevad 100+ km, uute rakettidega vist veel kaugemale. AGA kui seda seirepilti enam ei tule, siis jääb sellest toredusest järgi nii 25 km ehk niipalju kui laeva enda radar näitab.

Ma loodan, et soomlased loevad ja saavad aru, et on oma laevastikku puhta valesti arendanud. Ehk jõuab veel ringi pöörata, palju kummipaate ja tankitõrjerakette hankida ning suur kahi ära hoida.
Mis puutub (meie) kaldaradaritesse, siis kui mina oleks vaenlane, laseks ma need, mis segavad, ära sõja esimesel hommikul. Raketiga. Õhust, merel või maalt, ükskõik. Asukoht on ju teada.
Huvi pärast: kui merepildi loomine on võimatu (nagu ma eelnevast aru saan), siis kuidas tankitõrjujad õiges lahes passida teavad?

Kas sa ei loe, mida ma kirjutan ja nokid lihtsalt sealt neid juppe välja, mille kallal viriseda...?
Sõjalised st kõrgendatud hukukindlusega kaldaradarid (ja muud sensorid) peavad olema ostunimekirjas kohe kohal nr 1 või nr 2.
Ilma selleta ei suuda me ka kasutada ka liitlaste toetust.
Ärme nüüd hakka jälle uuesti sellest OPV-st rääkima, selleks, et eristada Neustrashimõid supertankerist, on hulgaliselt muid võimalusi kah.

Ma loodan, et soomlased loevad ja saavad aru, et on oma laevastikku puhta valesti arendanud.

Miks valesti? Soomlastel on olemas süsteemne merevõime arendus, laevadest lahingsukeldujateni. Igaks puhuks on midagi. RBS-id, on Spiked, on kahurid, on jäägrid, on laevad, on hüdrofonid ja on veel palju asju. Põhiliselt - on meist palju rohkem raha sellele.
Meil on siin teemas üldiselt vaid fantaasiad uutest ja parematest laevadest, mille äge propageerimine siin toimub.
See ongi minu silmis peamine probleem. Vaja on uusi laevu.

[URR]

Esiteks, kõnealused kahurrelvastusega laevad on äärmiselt haavatavad vastase poolt ja on suhteliselt vähetõenäoline, et nad vastase mereväe peajõudu üldse näevadki, tõenäoliselt uputatakse need enne. Rahuajal, jah.

Mainin igaks juhuks ära, et kahurrelvastusega laevad on Su oma hüpotees, aga
1. miks peaks need laevad statsionaarsetest radaritest haavatavamad olema?
2. kui nad tõest rahu ajal uputatakse on pool ülesannet täidetud: agressioon on avalik.

Teiseks need kaugelt lendavad tiibraketid kuuluvad tänase päeva seisuga veel suurema ulme valdkonda, ilma nendeta aga muutub kogu meresõja idee pidetuks, sest eelmises lõigus nimetatud laevad üksi omavad sõjaoludes vaid ujuva sihtmärgi väärtust.

Miks ulme? Pole veel leiutatud (nagu trummipaadid)? Hetkel jääb mulje, et need on juba lausa eelarves sees, aga seda teemat ma ei kommenteeri, las jääb neile, kes asjale lähemal.

Seepärast soovitan endiselt (ja soovitasin nii 100 lk tagasi), et kärpige oma ambitsioone väiksemaks, tooge see huvisfäär merel kaldale ligemale ja asjad muutuvad hulga reaalsemateks.

Nagu üks vanem kolleeg armastab öelda „ei saa juhtuma“, sest „reaalsem“ ei ole sama mis „Kapten Trummile mõistetav (või meeldiv?)“. Meie kontekstis peab huviala olema Läänemeri, muidu jääme igale poole hiljaks ja üritamegi tanke käsigranaatidega ja molotovi kokteiliga tõrjuda.

Kas sa ei loe, mida ma kirjutan ja nokid lihtsalt sealt neid juppe välja, mille kallal viriseda...?

Kuda kuda?

Soomel on ka väga änksad raketilaevad, lasevad 100+ km, uute rakettidega vist veel kaugemale. AGA kui seda seirepilti enam ei tule, siis jääb sellest toredusest järgi nii 25 km ehk niipalju kui laeva enda radar näitab.

Sõjalised st kõrgendatud hukukindlusega kaldaradarid (ja muud sensorid) peavad olema ostunimekirjas kohe kohal nr 1 või nr 2.

Hukukindlus saavutatakse:
1. kindlustamisega/soomustamisega;
2. mobiilsusega;
3. taktika/kasutamisega.
1. kasutegur on väike, sest alati saab teha suurema mürsu ja radari kõige olulisem osa jääb niikuinii betooni seest välja. 2. ei saa juhtuma kuni radarid on PPA asi, sest mobiilisus on kallis ja PPAl pole seda vaja. 3. ei puutu üldse tehnikasse, aga ei saa ka ilmselt juhtuma, kuni PPA radareid käitab. Muide, (mobiilsete) radarite vajadust pole keegi eitanud.

Ärme nüüd hakka jälle uuesti sellest OPV-st rääkima, selleks, et eristada Neustrashimõid supertankerist, on hulgaliselt muid võimalusi kah.

Need on? Siin on üht kui teist välja pakutud, aga need pakkumised on ka ümber või tagasi lükatud.

See ongi minu silmis peamine probleem. Vaja on uusi laevu.

Need laused võtavad teemakäsitluse väga täpselt kokku: probleem on selles, et merekaitset tahetakse teostada laevadega. Nagu igal pool mujal maailmas. Pea sama veider mõttekäik kui maakaitse teostamine jalaväega… Mulle on raskesti mõistetav hoopis see kramplik püüd teostada merekaitset ükskõik millisel moel ja kust, aga merele minemata.

[Ott Laanemets]

Kogu eelnev diskussioon on osaliselt hariduse ja osaliselt (sellest tulenevalt) religiooni küsimus. Taktikaliste lahendustega pole võimalik strateegilisi probleeme lahendada. Ja merevõim on strateegiline nähtus. Teiseks, maismaal toimivaid lahendusi ja mõttemustreid pole põhjust merele üle kanda, sest keskkond on oluliselt erinev.

Tasub vaadata Vene merevõimu ajalugu. Venemaa on kontinentaalne riik, mille merevõim on õitsenud ja riigile kasu toonud vaid ’valgustuse’ tingimustes – Peeter I, Katariina II, admiral Gorškov. Muul ajal on seda juhitud kontinentaalse mõtte poolt ja see pole mingit kasu toonud vaid olnud pigem kulu. I ja II maailmasõjas ei saatnud Balti laevastik suurt midagi korda, sest mõlemal juhul oli allutatud kas otseselt maaväele (von Essen allus 7. armeele) või seda juhiti kontinentaalses paradigmas. Mõlemal juhul on spekuleeritud, mis oleks saanud, kui Balti laevastik oleks oma tegelikku potentsiaali rakendanud.[1] Tuues selle nüüd tänasesse Eestisse, siis merekaitset pole mõtet arendada kontinentaalsest või maasõjapidamise taktikalisest loogikast, sest sel juhul on tegemist vaid kuluga.

Peamine probleem, mis ka URRi ja Trummi väitlusest ilmneb, on see, et merel ei ole taktikalist kaitset. Võidab see, kes laseb esimesena [2]. Ranniku lähedus küll modifitseerib seda väidet, muutes olukorra keerukamaks kui avamerel. Kuna Läänemeri on sõjapidamise mõttes väga väike mereala, algab nii meie kui teiste Läänemere-äärsete lääneriikide merekaitse natuke Kroonlinnast ja peamiselt Kaliningradist. Mis puudutab selle reaalsust või mitte-reaalsust, siis tänane koalitsioon on justkui tunnistanud probleemi ja teinud esimese sammu probleemi lahendamiseks. Ehk et on reaalne küll.

1. https://www.amazon.com/History-Russian- ... oks&sr=1-1
2. https://books.google.ee/books/about/Fle ... edir_esc=y

[Kapten Trumm]

Mitte usu, vaid demagoogia küsimus juba.

Näiteks:

Mainin igaks juhuks ära, et kahurrelvastusega laevad on Su oma hüpotees, aga
1. miks peaks need laevad statsionaarsetest radaritest haavatavamad olema?
2. kui nad tõest rahu ajal uputatakse on pool ülesannet täidetud: agressioon on avalik.

Ma kordan veelkorra üle - ostunimekirja alguses peavad olema ka mobiilsed militaarotstarbelised radarid, mitte nii, et ostetakse laevad ja PPA tsiviilradarivõrk tiksub edasi. Militaarotstarbeliste radarite, eriti kui need sisaldavad ka 3D võimet (näiteks Sea Giraffe) hukukindlus on palju suurem.

Kaua sa URR kavatsed mulle neid statsionaarseid PPA radareid omistada?

Kogu eelnev diskussioon on osaliselt hariduse ja osaliselt (sellest tulenevalt) religiooni küsimus. Taktikaliste lahendustega pole võimalik strateegilisi probleeme lahendada. Ja merevõim on strateegiline nähtus. Teiseks, maismaal toimivaid lahendusi ja mõttemustreid pole põhjust merele üle kanda, sest keskkond on oluliselt erinev.

Kui sa selle strateegilise lahendusena pead silmas kaugmaa tiibrakettide võime omamist, siis merekaitsena taoline lahendus oleks analooge mitte omav.
Vähemalt pole teada, et siinkandis keegi ilma lähikaitseta hakkama saaks. Ka Venemaa muide. Ilma taktikata ei saa olema ka pidavat strateegiat.

[Kapten Trumm]

Need laused võtavad teemakäsitluse väga täpselt kokku: probleem on selles, et merekaitset tahetakse teostada laevadega. Nagu igal pool mujal maailmas. Pea sama veider mõttekäik kui maakaitse teostamine jalaväega… Mulle on raskesti mõistetav hoopis see kramplik püüd teostada merekaitset ükskõik millisel moel ja kust, aga merele minemata.

Pole päris õige.
Merekaitset tahakse teostada laevadega, laevade saamise nimel ollakse valmis loobuma tõsiseltvõetavast relvastusest vastase mõjutamiseks ja tegelikult tuleks loobuda ka suuremast osast militaarsest mereseirest - aga peamine, et laevad saaks. Selline lähenemine aga on väär, sest praktiliselt puuduvad tõendid lähikümnendite sõja-ajaloost, et laevadega oleks nõrgem või väikeriik edu saavutanud. Edu on saavutatud suurema vastase mõjutamisega kaldalt või õhust.

Üks hiljutine näide, kuidas ei peaks tegema, oli Gruusia aluste kurb saatus 2008 sõjas. Laevad relvastusest ja seirest faktilise loobumise hinnaga pole aga mingi merekaitse, vaid lõhnab kangesti ametkondliku heitluse järele ellujäämise nimel.

kramplik püüd teostada merekaitset ükskõik millisel moel ja kust, aga merele minemata.

Tegelikult kramplik püüd teostada merekaitset vahenditega, mis oleksid elus ka sõja teisel päeval ja mille mahavõtmisega tekib vastasel selgeid raskusi. Sellest ka minu armastus kalda suhtes (olgu selleks siis trummpaadid või Spiked) - lihtsalt arvulise ja tehnoloogilise kindla allajäämisega on kallas see faktor, mis meie võiduvõimalusi tõstab ja olukorda vajalikus assümmeetrilises suunas kallutab. 70-100M maksvad korveti kestad kahurrelvastusega pole see, mis siia sobib. Kui asi jõuab avaliku konfliktini, siis tabab neid Gruusia laevastiku saatus ja kui kõik rahad olid suunatud nende laevade alla, siis on merekaitsega meil ikkagi sahh-matt (meie kahjuks).

Jalaväge ei maksa siin alavääristada, kui need korveti imitatsioonid on uputatud, siis võib juhtuda, et see jalavägi ongi see "last line of defence", mis seisab kalda ja mõne võtmepunkti hõivamise vahel paraadmarsi korras.

Tõesõna, ma saan suurepäraselt aru ka laevade vajadusest, ainult kui vaadata natuke ringi (nt Soome), siis seal on peale laevade veel 155 vajalikku asja, mille ostmise võimalikkuses meil peale laevade ostu ma enam niiväga kindel poleks.

Kui asja idee on "minna paremini sõtta" sh see, et vastane uputaks telekaamerate ees mõne meie laeva, siis jääb segaseks, miks taolisi Q-laevu on juurde vaja, selle vajaliku ujuva sihtmärgi leiab täna ka PPA laevastiku kai äärest. Lähme aga konflikti eel vene eskaadrile vapralt vastu ja vaatame, mis saab....