www.militaar.net

Holland plaanib sulgeda oktoobris Grõningeni gaasimaardla. Lootma peab, et tuleb soe talv jälle. Sakslaste tuumajaamad siis ju ka kinni.

Uudisteagentuur Bloomberg teatas neljapäeval, et Hollandi valitsus plaanib oktoobris sulgeda Euroopa suurima gaasimaardla, mis asub Groningeni provintsis.

"Sulgemine toimub 1. oktoobril," ütlesid asjaga kursis inimesed uudisteagentuurile Bloomberg. Hollandi kaevandusministri pressiesindaja ütles, et ametlik otsus gaasivälja sulgemise osas tehakse selle kuu lõpus toimuval valitsuskabineti koosolekul.

Gaasi puurimine põhjustab Groningenis maavärinaid ja see häirib sealseid inimesi. Groningenis registreeriti esimene maavärin 1986. aastal. Gaasitootmist alustati Groningenis juba 1963. aastal.

Holland teatas varem, et sõltuvalt geopoliitilisest olukorrast võib riik sulgeda Groningeni gaasimaardla 2024. aasta oktoobris. Venemaa alustas 2022. aasta veebruaris sõjalist tegevust Ukrainas. Gaasihinna tipp oli mullu augustis, kui püstitati hinnarekord pea 340 eurot megavatt-tunnist. Gaasihinnad on viimaste kuude jooksul aga oluliselt langenud.

Pärast Bloombergi teadet kerkis gaasi hind 24 protsenti. Maagaasi järgmise kuu tulevikutehingute hind tõusis Hollandi gaasibörsil TTF üle 47 euro megavatt-tunni eest.

Groningeni väljal asub umbes triljoni dollari väärtuses maagaasi. Alates 2014. aastast kehtivad piirkonnas gaasitootmisele üha karmimad piirangud. 2013. aastal toodeti seal 54 miljardit kuupmeetrit gaasi, 2021. aastal toodeti aga ainult 6,5 miljardit kuupmeetrit, vahendas Bloomberg.

https://www.err.ee/1609008218/bloomberg ... asimaardla

https://www.err.ee/1609012736/estlink-2 ... rit-ei-too

Eesti ja Soome vahelise elektri ülekandeliini Estlink 2 hooldus lõppes plaanitust varem, kuid sellest tingitud kõrgem elektrihind Skandinaavia enda elektrihinna ja tuuletu ilma tõttu veel langenud pole.

Võime ehitada ka viis ülekandeliini Soome ja Rootsi, aga meie elektripuuduse probleemi see ei lahendaks! Meie probleem on põhimõtteline!

See rohefanatism ja püha usk tuulest saadavasse energiasse , see pole jätkusuutlik , juba praegu oleme elektrinäljas , ajal , kui peaks olema tuult piisavalt aga võta näpust , tuult pole mis veel talvel saab ?
Kas Eleringi juht koos Timo Tatar iga on pikka aega valetanud või puuduvad neil oma tööks vajalikud teadmised .

Kas Eleringi juht koos Timo Tatar iga on pikka aega valetanud või puuduvad neil oma tööks vajalikud teadmised .

Süüdistuse aadress vale. See jama saab alguse peast (peaministrist) Alles ju aeti EE eelmine juht minema kuigi tal tööleping oleks kehtinud aasta lõpuni. Kurjad keeled väitsid, et põhjuseks olla Sutteri vähene vaimustus tuuleelektrist.

teeline35 kirjutas: ↑22 Juun, 2023 19:31 Kurjad keeled väitsid, et põhjuseks olla Sutteri vähene vaimustus tuuleelektrist.

Vähene vaimustus ei takistanud teda loomast Enefit Greeni ja asumast selle aktsionäride sekka.

Runkel kirjutas: ↑22 Juun, 2023 20:14

teeline35 kirjutas: ↑22 Juun, 2023 19:31 Kurjad keeled väitsid, et põhjuseks olla Sutteri vähene vaimustus tuuleelektrist.

Vähene vaimustus ei takistanud teda loomast Enefit Greeni ja asumast selle aktsionäride sekka.

Kui ei jagu pädevust ühe MTÜ tegevuse hindamiseks, siis sellise riikideülese haardega pudrus vist vaevalt keegi leiab, et kuhu rahad lõpuks (milline riik, kelle firma) liikusid?
https://enefitgreen.ee/ettevottest/juhtimine
Kõik äriühingud on loodud esmajärjekorras omanikele tulu teenimiseks, mitte kliendile heategevuseks.

Sobib nii energiajulgeoleku kui ka kliimateemasse;
https://www.err.ee/1609020800/kalev-kal ... aljakutsed
Sissejuhatus

Euroopa Liit (EL) on võtnud suuna saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. 2022. aastal oli Euroopa suurim elektritootmise liik tuumaenergia. Kalev Kallemets kirjutab algselt Riigikogu Toimetistes ilmunud ülevaates, millised on olnud tuumaenergia arengud maailmas ja mida tehakse Eestis, millised on hirmud seoses tuumaenergiaga ja millised on selle energialiigi olulised eelised.

edasi

Suuremahuline Euroopa, USA, Jaapani ja Kanada tuumaenergia arendamine algas 1970.–80. aastatel vastusena suurele 1973. aasta naftakriisile, kui olulisel määral toodeti elektrit just naftat põletades.
Toona esindas taastuvenergiat vaid hüdroenergia, mis praeguseks on paisutamise keskkonnamõju tõttu piiratud, nagu hakkab selgeks saama ka biomassi ulatusliku põletamise soovimatu keskkonnamõju. Vaid 20 aastaga ehitas Prantsusmaa 53 reaktorit, Rootsi 12, Šveits kuus – ning need riigid on Euroopas siiani elektritootmises madalaima CO2 heitmega.

Tuumaenergia populaarsus on küsitluste alusel demokraatlikes riikides viimastel aastatel teinud märkimisväärse hüppe. Lõuna-Koreas, Jaapanis, Rootsis, Soomes, Hollandis ja ka Eestis on valimistel võitnud erakonnad, mis peavad tuumaenergiat eduka rohereformi osaks.

Jne, jne pikk sisukas artikkel. Tasuks lugeda kõik läbi.
Kuna mingeid muid põhjendusi enam tuumajaamade vastu ei suudeta leida, siis virin;
https://www.err.ee/1609021784/anne-may- ... a-sihtmark

teeline35 kirjutas: ↑02 Juul, 2023 22:18 Kuna mingeid muid põhjendusi enam tuumajaamade vastu ei suudeta leida, siis virin;
https://www.err.ee/1609021784/anne-may- ... a-sihtmark

Tädi ütleb, et tuumajaama saaks teha aga nüüd on kohe kindlasti vaja ka varjendeid kuna orkidel on täiesti pohlad mis nende tegevuse tagajärjeks on. Samuti räägib, et igasugu ekspermentaalsete asjadega ei peaks siinmaal proovima. Võimalik, et ma ei saa aru aga kuskohast see asi virinaks muutub ?

Soome varjendid pole mõeldud vaid selleks, et kaitsta oma elanikke Venemaa sõjalise agressiooni korral, vaid ka tuumaõnnetuste puhul. Soome päästeseadus2 näeb nimelt ette, et varjend peab kaitsma ka ioniseeriva kiirguse eest ehk varjend on mitmeotstarbeline tugeva riigikaitse elemendiga objekt.

Kas ta kujutab ette, et kui Olkiluotos toimuks katastroof, koliks Soome elanikkond varjenditesse elama...?

Kriku kirjutas: ↑03 Juul, 2023 6:40

Soome varjendid pole mõeldud vaid selleks, et kaitsta oma elanikke Venemaa sõjalise agressiooni korral, vaid ka tuumaõnnetuste puhul. Soome päästeseadus2 näeb nimelt ette, et varjend peab kaitsma ka ioniseeriva kiirguse eest ehk varjend on mitmeotstarbeline tugeva riigikaitse elemendiga objekt.

Kas ta kujutab ette, et kui Olkiluotos toimuks katastroof, koliks Soome elanikkond varjenditesse elama...?

See varjendijutt "tuumajaamade eest kaitseks" on ikka väga laia pliiatsiga tehtud üldistus. Sisuliselt on tema ainuke viide seesama lausejupp: "peab kaitsma ka ioniseeriva kiirguse eest", mis on mõeldud ilmselgelt siiski vaid tuumarelva puhul. Suurema tuumajaama katastroofi puhul aitab ikkagi ainult evakuatsioon.

Kogu see eksperimentaalreaktori jutt on ka et mugavalt SMRid välistada (mis on ainukest tüüpi jaam mida FERMI rajada plaanib). See et BWRX-300 näol on tegu vähendatud ja lihtsustatud reaktori edasiarendusega, mis Jaapanis juba toimib, ei huvita muidugi kedagi. Ega ka see, et Kanadas on üks rajamisel, suure tõenäosusega tuleb Poola neid juba 10+, Rootsi (Wattenfal) ja mujale siiakanti (Tšehhi on huvi näidanud) samuti.

Loomulikult teab tädi hästi, et ainukesed talle sobivad jaamad (tavareaktoritega) ei ole meile ei taskohased ega ka mõistlikud (ja seega saab mängelded kogu asjale kriipsu peale tõmmata)

Üldiselt paistabki välja foon otsoda võimalikult palju hirmkalleis põhjuseid, miks jaama jummala eest (veel) rajada ei saaks.

Loomulikult on meil varjendeid sõjaohu pärast vaja, aga nende rajamine on pikajaline ja kalls protsess (ja sellele raha ei taheta eraldada) aga tuumajaamadega pole see praktiliselt üldse seotud. Ammugi ei saa need olla eeldused.

Ja siinsest kommentaarist on näha, et tädi (tegu TLÜ kommunikatsioonispetsialistiga) jutt vähemalt mõnel juhul toimib perfektselt

Gideonic kirjutas: ↑03 Juul, 2023 8:40 Kogu see eksperimentaalreaktori jutt on ka et mugavalt SMRid välistada (mis on ainukest tüüpi jaam mida FERMI rajada plaanib). See et BWRX-300 näol on tegu vähendatud ja lihtsustatud reaktori edasiarendusega, mis Jaapanis juba toimib, ei huvita muidugi kedagi. Ega ka see, et Kanadas on üks rajamisel, suure tõenäosusega tuleb Poola neid juba 10+, Rootsi (Wattenfal) ja mujale siiakanti (Tšehhi on huvi näidanud) samuti.

Aga SMRi puhul ongi tegu TÄNA eksperimentaalreaktoriga. Teadaolevalt on neid hetkel 3tk - 1x Venemaal, Hiinas ja Indias ja mitte ühtegi sellist mudelit, mida Fermi noolimas on.
Järgnevate reaktorite valmimine on planeeritud 2030 aastatesse. Eesti kui mitte-tuumariik EI saa käia siin esirinnas ja võtta üle jõu käivaid riske. Las suuremad ja rikkamad riigid valmistavad oma katseeksemplarid, saavad lahti lastehaigustest ja kui nad on laialdasemalt tootmisküpsed, võime ka meie väikeriigina neile tõsisemalt otsa vaadata.

In practice, the implementation of SMRs has been on hold for years. Since SMR projects are not standardized, and designing and licensing processes are country-dependent, new reactors would not be operative before 2030. The estimated capital costs for SMRs are proving to be unexpectedly high: SMRs' levelized costs of electricity (LCOE) could be over 100 U.S. dollar per megawatt hour compared to around 30 U.S. dollars for solar and wind energy.

https://www.statista.com/statistics/133 ... worldwide/

gooligan kirjutas: ↑06 Juul, 2023 15:41 ...
Järgnevate reaktorite valmimine on planeeritud 2030 aastatesse. ...

Vale.
1. Esimene GE Hitatchi BWRX-300 peaks valmima 2028 (sama reaktor, mida Fermi tahab ehitada).
2. NuScale reaktor peaks samamoodi Rumeenias samal aastal käiku minema.

Ehitama hakatakse märksa varem. Hitachi reaktor on sisuliselt nende ESBWR-i koopia. Seal ei ole mitte midagi nii uut, et peaks põdema.

Väikereaktorid on kogu aeg olemas olnud. Kogu tuumaenergia arendamine hakkaski pihta väikereaktoritega. Allveelaevad ja lennukiemalaevad sõidavad igapäevaselt väikereaktoritega.

NuScalega oleksin ma natuke ettevaatlikum, aga GE Hitatchi reaktoriga võib rahulikult edasi minna pärast seda, kui poolakad ja rumeenlased on ehitama hakanud.

Kilo Tango kirjutas: ↑06 Juul, 2023 16:04

gooligan kirjutas: ↑06 Juul, 2023 15:41 ...
Järgnevate reaktorite valmimine on planeeritud 2030 aastatesse. ...

Vale.
1. Esimene GE Hitatchi BWRX-300 peaks valmima 2028 (sama reaktor, mida Fermi tahab ehitada).
2. NuScale reaktor peaks samamoodi Rumeenias samal aastal käiku minema.

Ehitama hakatakse märksa varem. Hitachi reaktor on sisuliselt nende ESBWR-i koopia. Seal ei ole mitte midagi nii uut, et peaks põdema.

Väikereaktorid on kogu aeg olemas olnud. Kogu tuumaenergia arendamine hakkaski pihta väikereaktoritega. Allveelaevad ja lennukiemalaevad sõidavad igapäevaselt väikereaktoritega.

NuScalega oleksin ma natuke ettevaatlikum, aga GE Hitatchi reaktoriga võib rahulikult edasi minna pärast seda, kui poolakad ja rumeenlased on ehitama hakanud.

Ehk jutu kokkuvõttes ongi tegu eksperimentaalse SMRiga, mis peaks oma elujõulisust ja töökindlust peale valmimist kinnitama. Täna pole seda Darlingtonis veel isegi ehitama hakatud.
Ka projekti vedajad ise kinnitavad, et on sisse viinud mitmeid muudatusi ning vajavad veel kogemusi, et saada ehitushinda alla (eksperimenaaljaama toodangu hind ei ole konkurentsis).
Isegi hoian projektile pöialt, aga elu on näidanud kuivõrd "õrnad" need tuumaprojektid kipuvad olema ja viivitused võivad olla vägagi pikad.

Tuumajaamade ehitus saab hoogu juurde , viide : Three More BWRX-300 SMRs Planned for Canada’s Darlington Site

GE Hitachi Nuclear Energy (GEH) said it is working on deployment of three additional BWRX-300 small modular reactors (SMRs) at the Darlington New Nuclear Project site in Ontario, Canada. GEH on July 7 announced it will begin planning and licensing for the SMRs alongside Ontario Power Generation (OPG).

Tea kas soojamajandus ka energia julgeoleku alla läheb, aga "tubli" eelmise keskonnaministri poolt ette võetud raiemahtude vähendamise järelmõjud;
https://www.err.ee/1609029692/kuttepuud ... t-ei-lange

Pärast talve alanud küttepuude hinnalangus on pidurdunud, ekspertide hinnangul on küttepuude hind endiselt kõrge ning lähitulevikus nad langust ei oota.

Üldine inflatsioon, aga kindlasti annab oma osa vähendatud raiemahud.

"Tänasel hetkel pressitakse brikett kokku puidutöötlemisjääkidest ja kui me ajakirjanduses kuuleme, kuidas üks puidutööstus ja teine palkmaja ja moodulmaja ehitus paneb jälle uksed kinni, siis need on ju kõik toormaterjali allikad," rääkis Parko.

Vähendatud raiemahtude tulemus kuna toormaterjali julgeoleku ja poliitilistel kaalutlustel enam venemaalt osta ka enam ei saa.

"Eestis kõige kallim toormaterjal on puit. Küttepuude puhul, mida räägib meedia, et hinnad on näiteks 40 eurot tihumeeter jne, see tegelikult pole tõde. See on võib-olla suurtel kokkuostjatel, kes ei tahagi endale materjali saada. Neile ei viidagi materjali metsameeste poolt, aga neil pole vaja ka, sest neil on seda kallist kallist materjali on laod täis vanast ajast. Kui meie, küttepuude tootjad, tahame materjali, siis peame vähemalt 50 protsenti rohkem selle eest maksma," rääkis Liivak.

mnjah. Ega praegune kliimaminister ka tõtta seda olukorda muutma.

Liivak oli veelgi pessimistlikum. "Praegu on minu ennustus, et ega sügiseks midagi paremaks ei lähe, pigem läheb ainult hullemaks. Ainuke asi, mis hinnatõusu puudusest võib pärssida, nõudluse ja pakkumise suhte kohapealt on see, et gaasi hind jääb madalaks, elektrihind jääb madalaks. Ega ainult ühe energiakandja hind üksinda ei saa puudusest kõrgusesse minna. Aga täna on muidugi ennustamine täiesti tänamatu töö. Tegelikult me ei tea, mitte keegi ka kõige helgemad pead ei tea, mis saama hakkab."

puudega kütjatele natuke positiivsemat. Kui gaasi hind madalaks jääb siis paljud kolivad gaasiküttele üle ning nõudluse eeldatava vähenemise tõttu hinnad ei hüppa nii kiiresti üles. Elektriga sama, aga meie elektritootmise prioriteetide tõttu ma sellesse ei usu.
https://www.err.ee/1609030022/elektri-h ... -kallimaks

Tulevikutehingud ennustavad, et eesootaval talvel jääb elektri hind Soomes alla 100 euro/MWh kohta, kuid eksperdid Eestile sama soodsat hinda ei prognoosi.
Kui vaadata Soome tulevikutehingute hindasid, siis praegu jäävad eesootava talve esimese kvartali hinnad alla 100 euro/MWh kohta, kõikudes keskmiselt 85- 90 euro tasemel. OÜ Baltic Energy Partners juhatuse liige Marko Alliksoni sõnul on soomlaste optimism põhjendatav nii Olkilouto tuumajaama kolmanda reaktori tööle hakkamisega, mille võimsus on 1,6 gigavatti, aga lisandunud on hulk tuulikuid ja ka gaasihinnad on püsinud eelmise aastaga võrreldes madalamal.

Kahtlustan, et peamine põhjus ikkagi tuumajaam koos mitte kuhugi kadunud Rootsi, Norra ühendustega, sest tuulikutega on neil samad probleemid nagu meilgi.

Ka Eestis on investeeritud nii päikese- kui ka tuuleenergiasse, kuid talvekuudel on taastuvenergiaga kehvasti ja vaja on Eestis kasutada elektri tootmiseks ikkagi gaasi.

Miks ikkagi mitte lolluste asemel tuumaenergeetikat? Eelnev jutt ka samasugune, järgnev jutt räägib põlevkivienergeetika CO2 komponendist. Lugege ise ja mõelge!