www.militaar.net

mx77 kirjutas:

Enkus kirjutas:

mx77 kirjutas:
Kust sa selle saksa automaksu võtsid? saksas on automaks 2 € per 100 cm3 aastas. Arvuta korra veel.

240€ ei ole mingi müstika - kaheliitrine diisel ja CO2 saaste 200 g/km on aastas annab kokku 360€.

There are two components to the calculation of road tax on new cars registered after the 1st January 2012:

Engine size – the tax is € 2 per 100ccm for gasoline engines and € 9 per 100ccm for diesel engines
CO2 emissions – engines emitting less than 110 gms/km are exempt and the tax above that level is € 20 per 10 gms/km

Ega keegi ei käsi ju diisliga sõita. Härrasmehe käed ei haise soljarka järgi .

Ei või olla!
Muide, härrasmehel on savi kuidas tankimine käib, autojuht tegeleb sellega.

Ega keegi ei käsi ju diisliga sõita. Härrasmehe käed ei haise soljarka järgi

Viimased aastad ainult diisliga sõitnudki ja siiski ei kuulu traktoristide "lõhnavennaskonda". See diisli järele haisemine on ikka rohkem konkreetses persoonis ja tema harjumustes kinni...

Kapten Trumm kirjutas: Kas su väiksele ajumahule on liiga koormav kasutada internetti, aga see eest lõuad lõksuvad hästi?

http://germany.angloinfo.com/money/gene ... s/car-tax/

There are two components to the calculation of road tax on new cars registered after the 1st January 2012:
•Engine size – the tax is € 2 per 100ccm for gasoline engines and € 9 per 100ccm for diesel engines
•CO2 emissions – engines emitting less than 110 gms/km are exempt and the tax above that level is € 20 per 10 gms/km

2 liitrit bensiinimootor - esimene komponent 40 eur
ca 100 g/Co2 (üle 110g taseme nagu ma aru sain) - 200 eur, kui maksu alla läheb kogu 200g, siis on summa muidugi 400 ringis
Kokku 240 euri nagu eespool kirjutasin.

No miks sa pead mingi 2 liitrise kiviaegse kaheliitrise andmeid vaatama. Näiteks Opeli uus 1,6 turbo Ecofles mootor. 125 kW (lööb iga vabalthingava kaheliitrise) 144 gCO2/100 km. Audi 1,8 TFSI 141 gCO2/100 km. Seega 30-40 grammi üle normi.

Kusjuures ma ei kobiseks üldse kui selline automaks kehtestataks. See maks kannaks endas seatud eesmärki vähendada heitgaase ja looduse reostamist. Ligi poolne ettepanek on vaid eelarveaugu lappimine. Mis järgmine aasta, kui Ref otsustab jälle ametnikearmee palku tõsta - kas arvutite käibmaksu tagastuse vähendamine 50%-ni. Niikuinii ju igas tööarvutis tehakse ka oma asju. Jne. jne.
Ligi suhtumine et iga ettevõtja on pätt ja kaabakas ajab marru. Kusjuures tegelikult lööb see ettevõtja maksutõus eelkõige lõpuks jälle lihtsat lõpptarbijat, vaevalt et keegi sellepärast Länkarist loobub, kuluda kasv kompenseeritakse lihtsalt hinnatõusuga ära ja lõpuks maksavad lõpptarbijad topeltkäibemaksu.

Minumeelest ei saa korraga jaurata (nagu siin teemas) länkkariga laste kooli vedamise ja samas uusarenduste olematute/läbimatute/üleujutatud/viletsalt lahtilükatud teede üle=tuleb valida emb kumb. U nagu sakslane on hämmingus, miks on vaja rahvaautol 08 nii pikka vedrustuse käiku ja kõrget kliirensit. Hämming kaoks kui vene teesid näeks.
Aga siin teemas saab eraldi kõige üle jaurata.

Hiljaaegu oli võimalus sõita kahe aastakümne järel nõuka unistusteautoga Moskvitch 2141 auklikel külavahe kruusateedel, vedrustuse pakutav sõidumugavus oli täiesti OK. Kui sinna kabiini saaks normaalsed istmed kah, siis täitsa sõidetav auto oleks. Golfid ja värgid raputavad rohkem. Ilmselt sellel põhjusel pole nende vene autode vedrustuse ja asfaldiomaduste (mis on kohutavad) kallal eriti tööd tehtud.

Kahjuks vördluseks ei kölba, ei Soome, Taani ega Saksa!
Taanis on Soome laadne Automaks (ühekordne maks auto soetamisel) ja auto kasutusmaks (aastamaks)
Automaks on kaubikul ca 35% müügihinnast, samal pöhjal oleval söiduautol ca 22%.
Kaubikult ei maksta diislimaksu (aastamaksu diisel lisa), midfa maksavad samal pöhjal olevad diisel-söiduautod ( näiteks ford fiesta 500 eur-i aastas!)
Ehk riiklikult on juba reguleeritud, et eraisikud söidavad bensiiniautodega ja ettevöted diisliga.
Saksas jälle ei ole automaksu, aga on kövad aastamaksud!

Kahjuks ei kölba neist ükski vördluseks Eestiga, sest Eestis ei ole kasutusel neist ühtegi maksu, aga nagu teemast tuleb välja, siis riik ise ohjab autoomanikke autosid firmadesse registreerima!

Siin on selline reegel, et ühiskonnaelus on "igal vorstil 2 otsa"-küsimus on lihtsalt erinevas poolitamise kohas.
Suured uue auto soetamise maksuga on samamoodi.
Ühest otsast tingib see "vanade romude" külluse (sh keskkonna teemad) ja ka skeemitamisi.
Teisalt tingivad "vanad romud" töö autoparandajatele ja see on sotsiaalses mõttes targem kui uute autode sissevedu ja nende mõne aasta järel kuubikuks pressimine.
Samuti tingib uute autode liiga kerge kättesaadavus nende ressursi hoolimatu kasutamise, mis on lihtsalt väärtusliku materjali raiskamine.

Saksamaa suurte autotehaste piirkondades on eraldi artikkel "autotehaste tööliste autod" - soetusmakse seal pole ja "omad" saavad osta teatud aja takka auto soodushinnaga.
Siis sellega sõidetakse kaua ilma hooldamata kannatab ning viiakse platsi peale - sealt võib leida autosid, millel läbisõidul nt 60 000 km on sees tehases pandud mootoriõli.
Kõik aus värk, läbisõit väike jne, ainult hooldusraamatus pole ainsatki kannet.

Umbes sama fenomen oli ka Eestis enne kui automüügifirmad võtsid kasutusele tagastatavate autode tüüptingimused - 5 aastat liisingut võrdus juba kõigi teadvuses "romu", nii mõndagi autot pesti esmakordselt tagastamise eel, kes on käinud BRC platsil siis, kui seal veel liisingud oma kasutatud kraami müüsid, saab vist hästi aru millest jutt. Peale seda, kui liisingud selle värgi seal lõpetasid ja sundisid autoesindusi ise tagasi ostma, tekkis kohe tohutu surve, et tagastatav auto oleks kenas korras ja läikiv.

http://englishrussia.com/2011/01/04/bac ... e-again/2/


http://englishrussia.com/2011/01/04/bac ... ime-again/

vaadikali ja tarhuni limps

Kuna see on üks tore laialivalguv teema, siis panen siiasamasse...
Seoses praeguste kurbade/tõsiste sündmustega Venemaa lõunaosas, üks kokkuvõte terrorismitegudest NLiidus aastatel 1953-89...
http://mgsupgs.livejournal.com/1464111.html

Kokkuvõte lühidalt lennukikaaperdamistest ja nende tulemustest:

Enne NSVL-s pardaki tekkimist tehti kaaperdamise katseid 61 korda (ehk keskmiselt 1,7 juhtumit aastas), neist õnnestunult 11 (õnnestunult 1 juhtum 3 aasta kohta) - ca 18% ehk vähem kui iga viies. Korra kadumine paistab kohe silma 90-91 aastal, kus kahe aastaga tehti katseid 49 korda (ehk peaaegu iga nädal) ja neist õnnestus 13 ehk umbes veerand).
Enamik kaaperdamisi/katseid tehti siseriiklike väikese või keskmise lennukaugusega lennukitega (oluline osa ka An-2).

Järeldused
1. lennukikaaperdamise preventsioon ja sellele reageerimine olid stagna-ajal rahuldaval tasemel, näiteks rahvusvahelisi reise (lennukid Il-62 ja Il-86) üritati kaaperdada ainult 4 korda, kuid ei õnnestunud kordagi. Tasub märkida, et siis ei olnud murdosagi tänastes turvameetmetest.
2. turvameetmete latt oli kohaliku ja regionaalliinide lennukitega suhteliselt madal, kuid RV lendudega kõrge (kaaperdamise katse ei ole 100% välistatav).
3. kord läks käest ära NSVL lagunemise pardakiga
4. kaaperdatud lennukite tüüpide hulgas torkab silma, et kaaperdajad ei olnud eriti teravad pliiatsid (näiteks katsed minna Skandinaaviasse, kust nad oleks üsna kindlasti välja antud), kui ka vähese lennuulatusega lennukite kasutamine (osalt muidugi turvameetmete tõttu).

Kapten Trumm kirjutas:
Järeldused
1. lennukikaaperdamise preventsioon ja sellele reageerimine olid stagna-ajal rahuldaval tasemel, näiteks rahvusvahelisi reise (lennukid Il-62 ja Il-86) üritati kaaperdada ainult 4 korda, kuid ei õnnestunud kordagi. Tasub märkida, et siis ei olnud murdosagi tänastes turvameetmetest.
2. turvameetmete latt oli kohaliku ja regionaalliinide lennukitega suhteliselt madal, kuid RV lendudega kõrge (kaaperdamise katse ei ole 100% välistatav).
3. kord läks käest ära NSVL lagunemise pardakiga
4. kaaperdatud lennukite tüüpide hulgas torkab silma, et kaaperdajad ei olnud eriti teravad pliiatsid (näiteks katsed minna Skandinaaviasse, kust nad oleks üsna kindlasti välja antud), kui ka vähese lennuulatusega lennukite kasutamine (osalt muidugi turvameetmete tõttu).

1) Samas PõhjaKoreas võivad lennujaamad ka suht algeliste turvameetmetega olla ju. Meil siin teed relvaloa ära ja ostad tulenuia-pole väga keeruline kui paberid korras. NLis vist väga muret polnud et iga mats võib püstoli osta ja sellega ringi kooserdada. Seega-juba üks mure palju väiksem.
4) Kui keegi kaaperdamist planeeriski, siis nii relvade kui informatsiooni hankimisega võis sisse kukkuda. Seega loogiline, et keegi väga midagi ei uurinud ja seega olid teadmised nõrgemad.

Tegelane5 kirjutas: NLis vist väga muret polnud et iga mats võib püstoli osta ja sellega ringi kooserdada.

See-eest sileraudsed jahirelvad olid mingil perioodil vabamüügis. Rauasaed samuti .

Manurhin kirjutas:

Tegelane5 kirjutas: NLis vist väga muret polnud et iga mats võib püstoli osta ja sellega ringi kooserdada.

See-eest sileraudsed jahirelvad olid mingil perioodil vabamüügis. Rauasaed samuti .

Mu meelest võis vaata, et pea kogu peale sõjaaegse NL -i aja, Siberist, enamvähem külapoest, jahipüssi osta. Kuna tegu oli ühtse ja jagamatuga siis oli see püss võimalik ka siia toimetada.

mutionu kirjutas:
Mu meelest võis vaata, et pea kogu peale sõjaaegse NL -i aja, Siberist, enamvähem külapoest, jahipüssi osta. Kuna tegu oli ühtse ja jagamatuga siis oli see püss võimalik ka siia toimetada.

Miks nii kaugelt? Minu teada müüdi sileraudseid Eestiski kõigile ilma mingi loata, v.a. alaealistele. Alles 1976. aastal (parandagu mind keegi, kui eksin) hakkas kehtima nõue oma tulenuiad miilitsas arvele võtta. Palju tol ajal soetatud relvi aga jäigi arvele võtmata ja sestap oli ka kurikaeltel üheksakümnendatel kärbikumaterjali piisavalt. On tegelikult siiani. Mida Eestis ei müüdud, ent Siberis küll, olid vintraudsed jahikarabiinid. Ka esimesed (nõukogudeaegsed) vintraudsed jahikad Eestis olnud väidetavalt Siberist toodud.