www.militaar.net

Miilitsas arvel olid ikka ilmselt varem. Juba 1972 oli vaja õhupüssi ostmiseks miilitsa luba. !976 aastal oli üks suuremaid arvele võtmata relvade kokkukorjamisi. Mäletan seniajani, kuidas naabrivana tuli jalgrattaga vastu, üheraudne risti lenksude peal ja kimas vallamaja (loe: külanõukogu) poole. Varsti tuli tagasi ja kirus, et oli hiljaks jäänud, miilitsal polevat enam emmi korvis ruumi olnud.

Tont seda nõukaaegset relvaseadust teab... Tooks siin esile ühe loo 1974. aastal ilmunud raamatust "Rudolf Sirgega kalavetel". Selle kirjutise autoriks on Osvald Toming. Sõbrale püssi laenamiseks peaks tänapäeval orgunnima paralleelrelvaloa, tol ajal (viiekümnendatel) tundub asi olevat üsna vaba.

Manurhin kirjutas:Tont seda nõukaaegset relvaseadust teab...

Pole vaja tondilt uurida. Vanemad inimesed mäletavad. Oli selline periood, täpseid aasta numbreid ei mäleta, kui jahipüssi ja õhupüssi jaoks ei olnud mingit luba tarvis. läksid poodi ja ostsid. Samuti sai osta püssirohtu. haavleid ja padruni kesti ning sütikuid. Õhupüss maksis vist 150 rubla enne 1961 aasta reformi.
Laskemoonaga oli raskusi. Alati ei olnud saada nagu kõigi kaupadega NLiidus. Sõber kasutas tavotiga määritud haavleid. Tavott hoidis haavlit kinni kuni laskmiseni. Sai ka haavlid sobiva jämedusega augus sobivama kujuga löödud.
Vist 1970 paiku tuli uus või vana kord , et jahi ja õhu püssi omamiseks pidi jälle luba olema.
Põhjenduseks olid joodikute ja muidu lollide poolt tekitatud õnnetused. Paljud lihtsalt ei hoidnud siis enam püssi avalikult vaid peitsid ära.

Kas ka mitte 5,6mm kaliibriga (tänapäevases mõistes .22 short) sportpüssid mingil ajal vabamüügis polnud? Õhupüssiloast pole ma küll midagi kuulnud, aga kui keegi seda kindlalt väidab, ehk siis oligi. Kuigi, kui aus olla, siis nõukaaegse lahtimurtava õhukaga ei tapa küll kedagi. Roti või varese 10m pealt ehk tapaks, kui vaid pihta saaks. Sai kunagi aastaid tagasi ühe tuttavaga üht seitsmekümnendatest pärit õhupüssi timmitud. Iseenesest päris ilus püss, vähe kasutatud ja välimus korralik, aga mis iganes nippe me ka ei proovinud, täpselt laskma me seda ei saanudki, hoolimata sellest, et paari päeva jooksul sai ära kulutatud vast ligemale 1000 kuuli mitmest eri sordist: nii nõukaaegset, odavat Koduextra "hiinakat" kui ka paar karpi igati kaasaegset ja üsna kallist moona.

Manurhin kirjutas:Kas ka mitte 5,6mm kaliibriga (tänapäevases mõistes .22 short) sportpüssid mingil ajal vabamüügis polnud? Õhupüssiloast pole ma küll midagi kuulnud, aga kui keegi seda kindlalt väidab, ehk siis oligi. Kuigi, kui aus olla, siis nõukaaegse lahtimurtava õhukaga ei tapa küll kedagi. Roti või varese 10m pealt ehk tapaks, kui vaid pihta saaks. Sai kunagi aastaid tagasi ühe tuttavaga üht seitsmekümnendatest pärit õhupüssi timmitud. Iseenesest päris ilus püss, vähe kasutatud ja välimus korralik, aga mis iganes nippe me ka ei proovinud, täpselt laskma me seda ei saanudki, hoolimata sellest, et paari päeva jooksul sai ära kulutatud vast ligemale 1000 kuuli mitmest eri sordist: nii nõukaaegset, odavat Koduextra "hiinakat" kui ka paar karpi igati kaasaegset ja üsna kallist moona.

Sportpüsside vaba müüki ma ei mäleta. Kui keelati jahipüsside vabamüük siis vist mingi ajapärast keelati ka õhupüsside vaba müük. Või muudi ainult täisealistele.
Katseliselt on kindlaks tehtud, et õhupüss tappis tinaplämmiga kassi kui umbes 5 meetri kauguselt silme vahele lasti. 5 mm vineerist läks läbi. Täpsus olenes laskjast ja ka laskemoonast. Kui laskemoona üks serv oli paksem siis oli mõistlik laadimisel see alati ühes suunas panna.
Paskrästas õnnestus maha lasta umbes 15 meetri pealt ja hajuvus jäi selle maa pealt paari sentimeetri piiridesse. Kui aga vedru ära väsis siis muidugi ei suutnud enam roti nahkagi läbistada.

Manurhin kirjutas:Kas ka mitte 5,6mm kaliibriga (tänapäevases mõistes .22 short) sportpüssid mingil ajal vabamüügis polnud?

.22 Short on püstolipadrun. Kasutusel näiteks olümpia kiirlaskmise püstolis Iž-34M või ühelasulises täpsuspüstolis TOZ-35. Kõlbab ka Margolinile.

5,6 mm ääretulepadrunid ehk nn. "spordika padrunid" jagunevad selliselt:
.22 Short (Kurz)- lühike püstolipadrun;
.22 Long (Lange) - pikk püstolipadrun, pole eriti levinud;
.22 Long Rifle (LR, Lange für Büchse - LfB) - pikk püssipadrun, sobib reeglina ka püstolitele;
.22 Magnum on juba omaette teema. Kest on 0,6 mm jämedam ja kasutatakse mantelkuule. Tavaline "spordikas" sellele padrunile ilmselt vastu ei peaks kui ka padrunipesa jämedamaks töödelda.

Sõber vana jahimees ütleb ikka et sportpüssid olid samuti vabamüügis aga üheltmaalt võeti loa peale või pidid ära andma....

Ega vene ajal käis ka enamus relvi läbi komisjoni poe. Mäletan seda isegi, et algul sai osta ilma mingi loata, aga kuskil 70-nendate algul pidi juba relvaluba olema. Varem oli igas talus jahipüss. Õhupüss on alati vabamüügil olnud. Jahimeestel oli mingi periood punkti süsteem ja jahimees pidi laskma teatud arv vareseid ja jalad esitama ning nende eest sai püssirohtu osta. Samuti hävitati metsas hulkuvaid kasse ning kõrvad lõigati tõestuseks ära. Vene ajal hulkuvaid kasse ja nende turvakodusid ei olnud. Isegi hulgused pandi aastaks puuri. Kord oli majas, aga mitte nii nagu praegu.

Kõigile, kes nõukaaega taga igatsevad, üks väike fotomeenutus:

http://onoff49.livejournal.com/404822.html

Vähemasti kord oli majas. (mitte nii, nagu praegu)


PS. Tänud, KT, meeleoluka pildimaterjali eest.

vaoinas kirjutas:Vähemasti kord oli majas. (mitte nii, nagu praegu)

IRW

"Tagasi tulevikku" III osa filmimiseks polnud Hollywoodi inmestel vaja USAst ära minna - vajalik 19.sajandi kolgas leiti enda riigist. Kas see annab alust mingiteks kaugeleulatuvateks järeldusteks USA kohta.

Kas sellist nostalgiat(korda) tahate tagasi?

Erik kirjutas:Tee silmad lahti, jaluta ja vaata ringi. Kehtib ka eelmise kahe foto kohta,võiks täitsa praegust aastaarvu kanda....

+1.
Prügikastidega foto aastaarvuks pakuks '89...'91 e. suure bensiinikriisi aega. Isegi miilitsa/politsei sõidukitele oli ette nähtud 5l vahetuse kohta, mis siis veel prügiautodest rääkida. Aga avalikus kohas uinakut tegevad tüübid on tänapäeval alkoholiga kauplevate poodide juures harilik nähtus. Elan ise ühe suurema poe kõrval ja võin iga päev neid tuikuvaid ja lällavaid tüüpe oma magamistoa aknast vaadata. Suvisel ajal oli ka sinivalge auto üsna sage külaline, kes mõne põõsavilusse tuttu jäänud ja märjaks lastud pükstega tegelase minema sõidutas.

Usun, et näiteks Napoli kodanikud päikeselises Itaalias(ikkagi arenenud lääne heaoluühiskond...) peaksid üpris tihti(ka uuel aastatuhandel) ühiselu mullistusaegadel sellist pilti näiteks lausa eeskujulikust prügiveo korraldusest...on olnud võimalust sealses linnaruumis päris tihti liikuda ja rotte koos aroomidega tänavate prügikuhjades näha-tunda.