Riigikaitse eelarve

[Kapten Trumm]

Viimaste kaitse-eelarvet puudutavate arengute kohta - ei ole paremat ideed mängida avalik arvamus kaitsekulude kasvu vastu kui väljatöötamisel olev "julgeolekumaks".

Ilmselt hakkab poliitiline kannatlikkus lõppema ja nüüd on vaja osava spinniga suunata rahva pahameel kaitsekulude tõusu vastu. Nii öelda võõraste kätega ebameeldiva asja ära tegemine. Pärast saab vaid käsi laiutada ja öelda "aga avalikkus ei tahagi paremat riigikaitset".

Muuga sellist lolli ideed selgitada hästi ei anna.

[A4]

Viimaste kaitse-eelarvet puudutavate arengute kohta - ei ole paremat ideed mängida avalik arvamus kaitsekulude kasvu vastu kui väljatöötamisel olev "julgeolekumaks".

Ilmselt hakkab poliitiline kannatlikkus lõppema ja nüüd on vaja osava spinniga suunata rahva pahameel kaitsekulude tõusu vastu. Nii öelda võõraste kätega ebameeldiva asja ära tegemine. Pärast saab vaid käsi laiutada ja öelda "aga avalikkus ei tahagi paremat riigikaitset".

Muuga sellist lolli ideed selgitada hästi ei anna.

Ma nii halvasti meie poliitikutest ei mõtleks antud juhul. Juhin siiski tähelepanu, et seesama Kaja Kallas ja tema juhitud valitsused lükkasid juba 2022. aasta jaanuaris (st enne Ukraina sõja algust) erakorraliselt ja täiendavalt 300 miljonit eurot (st terve SKT protsent) laskemoonavarude suurendamisse; kaks kuud hiljem veel u 450 miljonit eurot uute võimete alla (täiendavad iseliikurid, 2. brigaadi soomustamine, 10 000 täiendavat meest SA-koosseisu, varitsev õhuründemoon, Piorunid jne); seejärel veel septembris u 400 miljonit keskmaa-õhutõrje hankimisse ning lõppeks fikseeriti pärast 2023 Riigikogu valimisi ka kaitsekulud ära tasemele 3% SKT-st + vastuvõtva riigi toetus. Seda kõike siis sisuliselt üheainsa aasta jooksul – kuigi, kui väga oleks tahtnud, siis oleks võinud kogu sellest perioodist võinud läbi ratsutada ka retoorikaga, et „meie kaitsekulud juba on 2% või üle selle, rohkem pole vaja ega mõtet teha“. St need on kõik tehtud otsused, väljalubatud raha on lepingute ja arengukavadega ära seotud; seda pole sisuliselt enam võimalik tagasi keerata. Näidake mulle Euroopas mõnda muud riiki (võibolla erandiks vaid Poola), kes Ukraina sõja valguses oleks aastaga selliseid hüppeid riigikaitse reaalses rahastamises teinud?

Ja loomulikult me ühiskonnana juba kaudselt maksame selle eest – juba otsustatud maksutõusudega ja edaspidi veel nende uute maksudega. (Mis on kaudselt ka vastuseks küsimusele, miks mujal Euroopas kaitsekulud eriti ei tõuse endiselt – sest poliitikutel pole mune makse tõsta).

Praegu on valitsusel probleem vaid sellega, et riigi täiendavad väljaminekud (esmajoones needsamad sõjalise kaitse kulud) on juba eelarvetes, plaanides ja riigieelarve strateegias ära fikseeritud, aga eelarve tulupoolt pole suudetud korda saada. Koalitsioonileppes on veel sees näiteks sisejulgeolekukulude tõus, igasugused õpetajate palgatõusud jne; kuid teisalt on soov ja plaan kasvõi paarsada miljonit kärpida sisuliselt läbi kukkunud. Seetõttu ongi nüüd uitmõttena tagasi tuldud sotside valimiseelse „riigikaitsemaksu“ mõtte juurde – mis juhul, kui see raha lähekski sihtotstarbeliselt nt tsiviilkaitsesse vms kohta versus riigi paisuvad püsikulud, polekski nii halb mõte.

Puht-poliitiliselt on selline edasi-tagasi tõmblemine muidugi väga lühinägelik, sest selle asemel, et kõik valusad maksutõusu-otsused ühe hooga kohe pärast valimisi ära otsustada-vormistada, venitatakse see vaev ja valu nüüd mitme aasta peale laiali. Mis omakorda lõppeb ilmselt sellega, et mida lähemale nihkuvad järgmised Euroopa Parlamendi, kohalike omavalitsuste ja seejärel juba järgmised Riigikogu valimised, seda väiksem tõenäosus on, et mõni nendest uutest maksudest enam reaalselt suudetakse ellu viia.

[Gideonic]

Natuke OT, aga ka teemasse.

Soomes on paljude maaomanikega sõlmitud lepingud, mis võimaldavad kaitseliine / fortifikatsioone rajama hakata päevase etteteatamisega ohu korral:
https://twitter.com/TallbarFIN/status/1 ... 6620144674

Loodetavasti on meil plaanis midagi sarnast rakendada.

[sada]

Natuke OT, aga ka teemasse.

Soomes on paljude maaomanikega sõlmitud lepingud, mis võimaldavad kaitseliine / fortifikatsioone rajama hakata päevase etteteatamisega ohu korral:
https://twitter.com/TallbarFIN/status/1 ... 6620144674

Loodetavasti on meil plaanis midagi sarnast rakendada.

Kui need lepingud sõlmitakse põhiliselt nende maaomanikega, kuhu reaalselt on ka plaanis mingeid positsioone rajada, siis annab ka üksikute lepingute lekkimine päris palju infot plaanide kohta. Kui aga lepingud sõlmitakse massiliselt, pea kõigiga, siis kas on sellisel seadusel/võimalusel üldse mõtet - ehk oleks mõtekam seadusel, mis lubab mingist eriolukorra tasemest alates ilma luba küsimata positsioone rajada? Tahaks arvata, et selline võimalus on juba olemas aga ega kindlalt ei tea.

[Smith]

Ma nii halvasti meie poliitikutest ei mõtleks antud juhul. Juhin siiski tähelepanu, et seesama Kaja Kallas ja tema juhitud valitsused lükkasid juba 2022. aasta jaanuaris (st enne Ukraina sõja algust)

Siin on Sul õigus, tõesti on riigikaitsega hakatud päriselt tegelema. Minul on sisimas kahtlus, et KVJ on siin samuti suur roll- mees räägib õigust ja räägib seda hästi, jättes selja sirgu igas olukorras. Eks kunagi ajalooraamatutest saab ehk lugeda.
Teine asi on see raha ühest taskust teise tõstmine, 500 miljonit läheb see loll maksuküüru kaotamine maksma, et hakata siis teistpidi läbi bürokraatia seda tagasi koguma

[A4]

Teine asi on see raha ühest taskust teise tõstmine, 500 miljonit läheb see loll maksuküüru kaotamine maksma, et hakata siis teistpidi läbi bürokraatia seda tagasi koguma

Mina ise tegin oma valikud 2023 Riigikogu valimistel muude kriteeriumite alusel, nii et mind isiklikult jätab see maksuküüru kaotamine üsna külmaks. Küll aga juhiks tähelepanu sellele, et maksuküüru kaotamine oli Reformierakonna üks peamisi maksude-alaseid valimislubadusi ja Reformierakonnale andis valimistel oma hääle iga kolmas valija. Samuti oli maksuküüru kaotamine ka Eesti 200 üks valimislubadusi, ja kahe peale kokku said need kaks parteid u 45% häältest ehk pea iga teise hääle. Praegu saavad kõik valitsusparteid vasakult ja paremalt (ja üldiselt põhjendatult) peksa selle eest, et kehtestatakse maksutõuse ja -muudatusi, milledest enne valimisi ja valimislubadustes üldse juttu ei olnud. Kui nad nüüd lisaks ei viiks ellu ka seda, mida nad siiski enne valimisi konkreetselt LUBASID (ja mille poolt pool elektoraadist hääletas), siis oleks kogu asi vist veel hullem ja totram.

[aj1972]

Teine asi on see raha ühest taskust teise tõstmine, 500 miljonit läheb see loll maksuküüru kaotamine maksma, et hakata siis teistpidi läbi bürokraatia seda tagasi koguma

Mina ise tegin oma valikud 2023 Riigikogu valimistel muude kriteeriumite alusel, nii et mind isiklikult jätab see maksuküüru kaotamine üsna külmaks. Küll aga juhiks tähelepanu sellele, et maksuküüru kaotamine oli Reformierakonna üks peamisi maksude-alaseid valimislubadusi ja Reformierakonnale andis valimistel oma hääle iga kolmas valija. Samuti oli maksuküüru kaotamine ka Eesti 200 üks valimislubadusi, ja kahe peale kokku said need kaks parteid u 45% häältest ehk pea iga teise hääle. Praegu saavad kõik valitsusparteid vasakult ja paremalt (ja üldiselt põhjendatult) peksa selle eest, et kehtestatakse maksutõuse ja -muudatusi, milledest enne valimisi ja valimislubadustes üldse juttu ei olnud. Kui nad nüüd lisaks ei viiks ellu ka seda, mida nad siiski enne valimisi konkreetselt LUBASID (ja mille poolt pool elektoraadist hääletas), siis oleks kogu asi vist veel hullem ja totram.

Suur lubadus oli Maksud ei tõuse! Seda ei täideta, Kaja Kallas ise öelnud kui ausalt räägin jään häältest ilma ära nüüd tühisust siin promo kui väidetavalt rahaga kehvasti siis lubadusi pole vaja täita. MIs ime püha graal see maksuküür on,et kõike muud võib muuta aga seda mitte?
PS! Igasuguste meenete ostmine riigi raha eest on jama, asjad mis enamik lähevad prügikasti.

[Kriku]

Küll aga juhiks tähelepanu sellele, et maksuküüru kaotamine oli Reformierakonna üks peamisi maksude-alaseid valimislubadusi ja Reformierakonnale andis valimistel oma hääle iga kolmas valija. Samuti oli maksuküüru kaotamine ka Eesti 200 üks valimislubadusi, ja kahe peale kokku said need kaks parteid u 45% häältest ehk pea iga teise hääle.

45% ei muuda asja, et selle lubaduse ellu viimiseks on vaja kuskilt vahendid leida, millega nad seni pole hakkama saanud.

Palun nüüd teema juurde tagasi.

[strateegiline sõdur]

Retoorikast kaitsekulude teemal:

Tsitaat 1:
Rahandusminister Võrklaev märkis, et käibemaksutõus sai otsustatud seetõttu, et kaitsekulud vajasid tõstmist. "See on see põhjus, miks maksumuudatused tehtud said ja miks ka riigieelarvesse oli seda lisaraha vaja," ütles Võrklaev. (https://www.err.ee/1609210807/vorklaev- ... -lahendaks)

Tsitaat 2:
«Kõik see raha, mis nende maksumuudatustega tuleb, läheb meie kaitsekuludesse. Selleks et me saaksime kaitsekulud kolmele protsendile sisemajanduse kogutoodangust tõsta,» räägib minister ja lisab, et maksutõusud on siiski olulised. (https://elu24.postimees.ee/7930328/tele ... rot-aastas)

Fakt 1:
Riigieelarve kulud 2024. aasta eelarves võrreldes 2023. aasta eelarvega kasvasid ligi 900 miljoni võrra. Kaitsekulude kasv moodustas sellest 350 miljonit ehk 39%. Ülejäänud 61% kulus kõikide muude valdkondade jaoks.

Fakt 2.
2022. aastal riigieelarve täitmise aruande põhjal kulutati aasta jooksul 13,1 miljardit. Selle summaga sai riik aasta jooksul hakkama. Ääremärkus - osa algselt planeeritust jäi 2022. aastal tegemata ja kulud kandusid 2023. aastasse osaliselt üle. Nii nagu igal aastal.

Fakt 3.
2024. aastal on kulutusteks planeeritud 18,5 miljardit. Kahe aastaga (2022 täitmine -> 2024 planeering) on kulutuste muutus 5,4 miljardit. Sellest 5,4 miljardist moodustab kaitsekulude kasvu osa 0,94 miljardit ehk 17,4%.

Kommetaar:
Kaitsekulude tõstmisel on olnud oma mõju maksutõusudele. Kuid kaitsekulude tõusuga saab ära seletada 2024. aasta maksutõusudest 39%. Kui vaadata kahe aastases võrdluses siis on seletusjõud madalam ja kaitsekulude tõusu mõju kogu maksupaketile oleks 17,4 %.
Kommunikatiivses vaates on rahandusministri valitut retoorika siduda maksutõusud ainult kaitsekulude tõstmisega arusaadav, kuna selgelt halvenenud julgeolekuolukord on kõigile tajutav ja selle abil peaks olema lihtsam muutusi müüa. Sisulises mõttes on siiski enamus maksutõusudest seotud kõige muuga peale kaitsekulude.

Eelarve andmed:
https://www.fin.ee/riigi-rahandus-ja-ma ... gieelarved

[Kapten Trumm]

See, kuidas RE oma "karu saab läbi lennuava ka mesipuusse" tüüpi maksuküüru kaotamise maania suudab sujuvalt kuidagi riigikaitse kaela veeretada, on ausalt öelda täitsa masendav. Kui ei vea rahaliselt välja, siis tuleb rahakülvid lükata edasi, ennegi tehtud.

[Kapten Trumm]

KT kustutas vahepeal tehtud posti, aga ma jõudsin seda siiski lugeda.
Et kuna see maksuküüru kulu on samas klassis kaitsekulude kasvuga (sajad miljonid aastas), siis rääkida, kuidas kõige süü on riigikaitsel, on poliitikute poolt ehtne jama ajamine.

Tegelikult on selline riigikaitse demoniseerimine suisa kahjulik, kuna see vastandab otseselt inimese toimetulekut kaitsekuludega - ja õõnestab praegust tahet asjasse panustada.

[Runkel]

Et kui tõstame kaitsekulud 2,3%-lt SKT-st 3,2%-le, siis mingil juhul ei tohiks seda seostada maksude tõstmisega, muidu õõnestame kaitsejõudusid?! Ah, vaevalt, et mõni erakond seda tõsiselt spinnida võtab. Küll maksuküür tulevikus uue valitsusega tagasi tuleb, kui see kaduma peaks, siis juba keerutamata astmelise tulumaksuna. Ei hullu.

[Kriku]

Et kui tõstame kaitsekulud 2,3%-lt SKT-st 3,2%-le, siis mingil juhul ei tohiks seda seostada maksude tõstmisega, muidu õõnestame kaitsejõudusid?!

Jutt oli sellest, et maksutõus on palju suurem, kui oleks vaja kaitsekulude tõstmiseks. Palun lahkesti ikka enne postitamist lugeda ka, mis teised on kirjutanud.

[teeline35]

Esimese hooga ei oskagi kuhugi paigutada vast sobib siia;
https://www.err.ee/1609222056/herem-rii ... adlikkusse

Eesti paneb riigikaitsesse sel aastal esimest korda rohkem kui kolm protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT). Kolonel reservis Leo Kunnase hinnangul on Eestil kiiresti vaja tugevdada suurtükiväge ja pioneeriteenistust, kindral Martin Heremi kinnitusel tuleks enim investeerida laskemoona ja olukorrateadlikkusse.

See osa sobiks siia, aga see osa riigikaitse eelarve omasse

aga meie 3,2 protsendist või siis järgnevatel aastatel vähemalt kolmest protsendist, pluss liitlaste kohalolekukuludest sellises olukorras tegelikult ei jätku, ütles kaitseminister Hanno Pevkur.

"Sõjalise kaitse vajadustest lähtuvalt võiks see summa järgnevatel aastatel olla kuskil 4,5 protsendi juures, mis võimaldaks meil arendada välja luureanalüüsi võimekuse, ratastel suurtükid, ka näiteks tankipataljoni. Need on need võimed, mida meil hetkel kolme protsendi sees ei ole," rääkis ta.

Edasi Kunnase (EKRE) murest

Kuidas Ukraina abistamisega ise mitte kuivale jääda, on järgmine küsimus.
"Me oleme Ukraina abistamiseks andnud ära umbes protsendi ulatuses SKT-st sõjamaterjali. Ja meil on valitsusel plaan anda ära nelja aasta jooksul veel 0,25 protsenti SKT-st aastas," sõnas riigikogu riigikaitsekomisjoni liige, kolonel reservis Leo Kunnas.

Vastuseks

Ukrainale andis Eesti näiteks 18 suurtükki, ütles Pevkur ja lisas, et praegu on Eestis 24 Korea liikursuurtükki K-9, järgmisel aastal kokku 36. Ka tankitõrjerakette ja erinevat laskemoona on ostetud rohkem kui ära antud.

"Me oleme taastanud oma varusid märkimisväärselt. Pluss lisaks uued võimed, mille oleme saanud nii laevatõrjes, õhutõrjeleping on sõlmitud, väga paljud muud võimed veel," rääkis Pevkur.

Ukraina abiks läinud suurtükkide arv on huvitav, sest minu teada läksid kõik vanad järeleveetavad FH-70 ja D 30. FH-70 siis 24 ja D 30 43 ühikut. Kas 6 FH-70 on veel alles kuni viimased K-9ad kohale jõuavad?

"Selles valguses, mida nüüd Venemaa teeb – ta loob meie regiooni armeekorpuse, mitu uut diviisi. Me peame sellele vastama. /.../ Meil on viivitamata vaja tugevdada suurtükiväge. Me ei saa minna potentsiaalsesse sõtta 24 või 36 relvasüsteemiga," kommenteeris Kunnas.

Lisaks suurtükkidele tõi Kunnas näitena miinid ja muu pioneerivarustuse, mis võimaldaks vastase liikumist takistada juba piiril.

"Pioneeriteenistus on teine nõrk koht, kui me räägime üldse ka kaitserajatistest, võimalikest kaitseliinidest ja kaitsetegevusest võimalikult piirile lähedal," selgitas ta.

See siis Kunnase nägemus versus KVJ

"Kõige suurem investeering tõenäoliselt riigikaitses tuleks teha laskemoona ja veidi ka olukorrateadlikusse. Aga laskemoon on kõige suurem puudujääk. Ja me oleme arvutanud, et kriitilise hulga laskemoona maksumuseks võiks olla 1,6 miljardit eurot enam-vähem," rääkis kaitseväe juhataja kindral Martin Herem.

Vajalik oleks mõlemad, aga see pagana ressurssi piiratus!

"Ma kardan, et lähema 20 aasta perspektiivis oleme puhtalt sunnitud kokku 20-30 protsenti SKT-st laenama selleks, et riigikaitset hoida nende nõuete tasemel," tõdes Kunnas.
"Maksumaksjal oleks igal juhul parem ülevaade sellest, kui hangitakse midagi ja selleks võetakse laenu, kui on see summa eraldi näha," ütles kolonel reservis Hannes Toomsalu.

Läheb otsapidi riigikaitse eelarve teemasse, aga tuleks muu riigieelarve kriitise pilguga üle vaadata. Kas maksumaksja raha eest sellise hulga kultuuritegelaste ülalpidamine on põhjendatud? Rohepööre? Praegusel kujul energeetika? Lõpuks( või isegi esimeseks kuna kõige suuremad summad) toetused ja pensionid?

[mart2]

Õigus on mõlemal mehel, kuid raha jätkub ainult osale vajadustest ...

Tunnistan ausalt, et tea, kuidas saaks teha praegu Kunnase soovitavaid kaitserajatisi ja -piirkondi (eramaad!), kui isegi Nursipalu laiendamisega ollakse hädas ja tema "koduerakond" urgitseb selle vastu?

Tuleb meelde ühe kaastöötaja, kelle amet oli J-4-s, avaldus, kus ta kurtis - Igasugune etteantud piirang pärsib planeerimisvabadust!
Paberil võib planeerida/soovida mida iganes ...