www.militaar.net

Eelkõige takistab see, et laeva omanik ei näe selleks vajadust. Vahel ei leia ka võimalust, isegi siis kui paluda.

No vot.
Selline probleem lahendatakse asutus(te) ülesannete püstituse/muutmise ja SA ülesande panekuga. Ehk organisatoorsete meetmetega.
Mitte paralleellaevastiku loomisega.

Mereväel on eelkõige vaja vahendeid vastase pealveelaevade tõrjeks. Mitte teisi piirivalvelaevu. PV laevu võib EL kaasrahastusega alati juurde lasta ehitada, makstes 15% laeva hinnast (kui vastav meede avatud on), aga seda peab tegema piirivalve, sest relvajõud ei pruugi abikõlblikud taotlejad olla.

Taoline probleem ei eksisteeri mitte ainult PV-ga (sõjalise ülesande puudumine), vaid ka mitmel pool mujal, kus asutused on saanud võtta ülesandeid, mis parasjagu meeldisid või eelarvekohased olid. Teine selline näide on tsiviilkaitse, mis nt Soomes on küll Päästeameti mure, meil aga ilmselt mitte (sellest ka arusaamad, et küll sõja-ajal Kaitseliit meile suppi keedab). Ehk on antud selgelt ülesannetele mitte vastav eelarve koos poliitilise "katusega" jätta ise oma äranägemisel asju tegemata (mida tegelikult vaja teha on).

Tänasele KVJ-le kavatsen oma raha eest ja oma käega püstitada autahvli kuskile, kui tal õnnestub korraldada see nn riigilaevastiku tekitamine. Ühel eelmisel KVJ-l kukkus katse ühendada PV lennusalka ja Õhuväge ikka päris suure kolinaga läbi. Mina isiklikult ei usu, et KV-l õnnestub PPA laevastik endale "erastada".

Ood-ot, kes siin kirjutab umbes igal kolmandal leheküljel, et vaja on hukukindlaid radareid? Mina lisan omalt poolt, et PPA 2 suuremat ja 2 väiksemat laeva on vähe.

Loomulikult rohkem ja paremad on alati parem. KUID täna, just TÄNA, pole tuvastatud merepildi tootmisel mereväe patrull-laevade puudumine esmane takistus. Isegi mitte kolmas või viies takistus. Küll aga on näha, et probleem tekib meil siis, kui tuvastatav alus otsustab mitte alluda ja laseb su pihta 5 tiibraketti lendu - siis on sahh-matt meile. Loomulikult tuleb osta mobiilsed sõjalised kaldaradarid ja veel palju asju, aga teatud organisatoorsete küsimuste lahendamise järel ("PV ei taha") saab teil olema seda merepilti nii, et pane või katust.

tuna kirjutas:

Kapten Trumm kirjutas:Laevade peale kogu või enamik finantsist hakkama panna pole küll süsteemne merekaitse. Eriti kui jutt on praktiliselt relvastamata alustest.

Nii-nii. Ja mille peale see kogu või enamik raha siis kulub, kui jutt on praktiliselt relvastamata alustest?

Ka divisjon (4 tk) 100 m pikkusklassi ja 1000+ tonnise tonnaaziga avamere patrulllaevu, mis on relvastatud 76-100 mm automaatkahuriga ja 3D keskmaaradariga, maksab vahemikus 240-400 miljonit eurot (sõltub kui uhket tahta). Võrdluseks, et meie "soomusmanöövervõime" hinnasilt oli 180 miljonit ja miinijahtijate divisjon maksis vaid tühised 52 miljonit.

Seega, on siin enam kui jutt sellest, et "raha läheb laevade alla ära" - veelgi enam, taolist 240-400M vaba raha 5 aasta jooksul (mis kulub laevade projekteerimiseks ja ehituseks) tänase seisuga eelarvest ei paistagi.

Ahjaa, samad laevad relvastatuna 100 km lennukaugusega tiibrakettide ja SHORAD õhutõrjega võivad väga kergesti olla (4 laeva) 1-1,6 miljardit). Need laevad, mida Soome tahab tellida, on praeguse seisuga 325M eurot tükist. Nendel on Gabriel tiibraketid ja Advanced Sea Sparrow keskmaa õhutõrje.

Mnjah, siin teemas oleme me alati ainult südamelöögi kaugusel miljardilistest laevahangetest innustunud fantaseerimisest. Mitte et mul oleks midagi selliste oponentide vastu, korralikus vaidluses on alati kasulik, kui mõne osaleja vastuste ja reageeringute peale võib sada protsenti kindel olla, et kasutada neid nö astmelauana oma seisukohtade ülesehitamiseks. Aga pikapeale läheb natuke igavaks.

Kapten Trumm kirjutas:Selline probleem lahendatakse asutus(te) ülesannete püstituse/muutmise ja SA ülesande panekuga. Ehk organisatoorsete meetmetega.
Mitte paralleellaevastiku loomisega.

Eesmärk ei ole paralleellaevastiku loomine, vaid paralleellaevastike vältimine.
Need "organisatoorsed meetmed" pole viimase 20-25 aasta vältel tööle hakanud. Pealegi tekib küsimus, miks peaks politsei tegelema sõjaliste ülesannetega. Merepildi loomine on sõjaline ülesanne, sest sellele tugineb kogu sõjapidamine merel. Tundub, et Sa ise ka ei usu eriti sellesse võimalusse:

Kapten Trumm kirjutas:Tänasele KVJ-le kavatsen oma raha eest ja oma käega püstitada autahvli kuskile, kui tal õnnestub korraldada see nn riigilaevastiku tekitamine.

Mis siis üle jääb? Ma näen kahte teoreetilist võimalust:
1. jääb nagu on (st kehvasti);
2. tuleb oma paralleelstruktuur luua, et kõige hullemad augud ära lappida.
Tegelikult loodan ma siiski, et käiku läheb variant 0 või 3 ning Kaitseväe ja PPA merekomponendid pannakse mingil mõistlikul kujul kokku.

Kuulamisest. Ma kuulan küll asju, millel on jumet

Kas ei kuula, ei loe või ei saa aru. Tsiteeritud lõigu postituses on küsimused, millele on mitu korda vastatud. ... küllap pole "jumet" olnud.
Aga üldiselt - kui MeV laevu pole, siis tulebki seiret teha PPA laevaga. Leedus ja Lätis teevad sõjalevad hoopis PPA patrulli (seiret).

URR kirjutas:Merepildi loomine on sõjaline ülesanne, sest sellele tugineb kogu sõjapidamine merel.

Kas need Island klassi 34 meetrised patrullpaadid , mida USA Ukrainale ja teistele 5 miljonilise hinnaga laiali jagab ei sobiks mereväele merepildi loomiseks või siis nt. need uued 32 meetrised OCEA FPB98 patrullpaadid, mida ukrainlased kavatsevad 6.8 miljoni euroga prantslastelt endale osta?

paalberg kirjutas:

URR kirjutas:Merepildi loomine on sõjaline ülesanne, sest sellele tugineb kogu sõjapidamine merel.

Kas need Island klassi 34 meetrised patrullpaadid , mida USA Ukrainale ja teistele 5 miljonilise hinnaga laiali jagab ei sobiks mereväele merepildi loomiseks või siis nt. need uued 32 meetrised OCEA FPB98 patrullpaadid, mida ukrainlased kavatsevad 6.8 miljoni euroga prantslastelt endale osta?

Kui ego selle all kannatada ei saaks, siis ilmselt oleks täiesti sobivad. Iceland class PV näeb küll vana ja kole välja , aga OCEA alused - miks ka mitte. Usun, et ka BWB suudab vastavaid aluseid luua. Tuvastatud merepildi loomiseks vajalikud alused ei pea kandma laevavastaseid rakette ja kogu sellest tulenevat keerukust. Vastasel korral võib juhtuda, et ühe tuvastuse käigus kaotame lisaks laevale ka vähemalt poole merelisest heidutusest.

Kas need Island klassi 34 meetrised patrullpaadid , mida USA Ukrainale ja teistele 5 miljonilise hinnaga laiali jagab ei sobiks mereväele merepildi loomiseks või siis nt. need uued 32 meetrised OCEA FPB98 patrullpaadid, mida ukrainlased kavatsevad 6.8 miljoni euroga prantslastelt endale osta?

Tõenäoliselt isegi sobiks. Lihtsalt ülaltpoolt peaks tulema otsus, et nüüd hangime ja loome sellise võimekuse, koos vastava rahaeraldusega muidugi. Üldiselt selle taha kipubki kõik jääma.

Vene propakanalid tõstavad kisa. Eesti pidavat Soome lahe kinni panema.
https://www.rubaltic.ru/projector/20201 ... s-rossiey/

Seda teevad hiljuti ilmunud eduraporti järgi oma suuruse kohta suure tulejõuga kaks väekaitsekaatrit, kel on lisaks kuulipildujatele ka pardarelvastus

See on üldiselt sutsu totter, et nii väikeses riigis kui EV on algusest saadik hambad ristis püütud eraldi mereväge ja PPA piirivalvelaevastikku üles ehitada, kuigi tundub, et ei raha ega personali jätku, nii et tulemuseks on PPA patrull-laevad, millel puudub relvastus ja MV laevad, mis saavad merele minna ainult ilusa ilmaga ja millel ka puudub tõsisem relvastus? Lihtsam oleks kõik need alused kokku panna, lahingulaevu neist nagunii et saa, kuid ühe laevastikuga on ilmselt lihtsam merepilti luua ja päästetöid teha. Need prantsuse 32-meetrised tunduvad täiesti asjalikud patrull-laevad olevat.

See on päris algusest saati alates olnud mereväelaste argumentide tuum, vähemalt üks nendest. Minu arust oleks ka üks ühine merejuhtimiskeksus ja ühine merejõu laevastik mereväelaste juhtimisel hea esimene samm, olgu nende suurte laevade või väikeste paatidega kuidas on.

Vene blogosfääris levib teade (gogle tõlkes)

- Poola ja Balti riigid saavad hävitada märkimisväärse osa Venemaa Balti laevastiku laevadest ilma omapoosete kaotusteta. Sellest teatab "Свободная пресса". Mõni aeg tagasi kiitis Eesti valitsus heaks oma relvajõudude täiendava rahastamise, mis tähendab muu hulgas kaitse tugevdamist rannajoonel, eelkõige rannikulaevade raketisüsteemide omandamise kaudu aastaks 2026.

- Poolal on sellised kompleksid juba olemas - Semirovtsis on kaks diviisi, mis on varustatud 50 Nonic Strike Missile alamhelikiirusega laevatõrjeraketiga, mille lennuulatus on 180 kilomeetrit. "Lennuaeg Balti laevastiku peamisse mereväebaasi Baltiyskis on 7,5 minutit," märgib Svobodnaja Pressa. Hiljuti avaldas Poola sõjaekspert Maximilian Dura arvamust, et need kompleksid muudavad Venemaa mereväe olukorda Läänemerel - kui neid õigesti kasutada, võimaldavad need Poolal ja Eestil lukustada Venemaa laevad sadamatesse ja hävitada merel olevad laevad.

Ehk et Baltiriikide vastu tuleb õhutada rahvast. Midagi on vist oodata?

See on tavaline propagandavahu peksmine ja venelaste hulgas paanika tekitamine uute sõjaliste kulutuste õigustamiseks. Muidugi on poolakatel ja ka soomlastel võimalus oma praegu reaalselt olemasolevat laevatõrjeraketid venelaste sõjalaevade pihta välja lasta ja venelastele Pearl Harbourit teha, kuid seda ei tehta, sest see oleks otsene sõjaline tegevus ja annaks venelastele õigustuse sõjategevuse alustamiseks nende riikide vastu.

Kahtlemata propaganda. Aga mida saavad kremljaanid praegu teha? Rohkm propagandat. Ja ju mõjub infopuuduses lollidele kui sõnastatakse sõnum, et naaber ostab omale homseks kirve, millega saab sinu kodu laiali lõhkuda ilma ise kaotusi kandmata. Tuunneb ju suure impeeriumi järglane ennast halvasti?